kolmapäev, 19. aprill 2017


Eesti emakeeleõpetajate selts korraldas meie riigi 100. sünnipäevale pühendatud sõnaloominguvõistluse "Minu Eestile". Kirjutamisžanr oli vaba, kuid töö pidi mahtuma A4 leheküljele.
Žürii valis parimate tööde hulka Brita ja Elari, meie kooli abiturientide loodud luuletused.



Minu Eestile
Brita Puusemp

Ükskõik et kõikjal on taevas sama,
Eestis on see ikka siniseim.
Vaata, taevas pääsuke vaba
lõunamaale lendajatest hiliseim.

Eks talgi kahju siit lahkuda,
kuid talves pole ta koht,
ta väike süda võib jahtuda,
kuid lahkudes unustamisoht.

Mis juhtub, kui unub tal kodutee
ja kaugele lõksu ta jääb.
Ei pääsuke metsi näe üle vee,
nii kaduma hingki tal jääb.

Otsides kodu, ta kirjeldab:
„Maa, kus suvel on laulu täis ilm,
talvel lumi kohev ja sillerdab,
kevad-, sügisilu vaid kirjeldab silm.“

On pääsuke ise kui Eesti noor,
kes tahab saada hakkama,
kuid olles kaugel langeb loor
ning tundmus hakkab tärkama –

igaühe soov on leida kodutee,
näha Eesti metsi üle vee.
Ükskõik et kõikjal on taevas sama,
Eestis on see ikka siniseim.



Minu Eestile
Elar Niglas

See on austuse avaldus                  Eesti riigi austus                              
Eestile                                             Minule
Vabadus ja rahu                              Eesti vabadus ja rahu
Eestile                                             Minule
Rahvusriigi pärand                         Eesti rahvusriik
Eestile                                             Minule
Minu rahva õnnistus                       Eesti riigi õnnistus
Eestile                                             Minule
Minu elu                                         Eesti
Eestile                                             Minule

                                                       Mina riigile
                                                       See on riik minule

neljapäev, 13. aprill 2017

Tõde või vale?


Jaan Krossi ajaloolises romaanis "Keisri hull" vannutab keiser Aleksander I oma truud sõpra ja alamat Timotheos von Bocki, et see talle alati, ükskõik mis olukorras, tõtt räägiks. Timo vannub tõtt rääkida, teadmata, et see lubadus saab talle saatuslikuks: aastaid hiljem kirjutab Timo keisrile hullumeelse kirja, nõudes orjarahvale vabadusi ja riigile demokraatiat - oli ta ju lubanud tõtt rääkida. Tegelikult oleks Timo väärt surmanuhtlust, ent keiser halastab: hullutempliga Timo saadetakse  vangimajja. Timo nimetab end raudnaelaks keisririigi ihus ning peab maha surmava, oma 61. lahingu ei kellegi muu kui keisri endaga.
10. klasside õpilased lugesid "Keisri hullu" ning seejärel kirjutasid rühmaarutluse, võttes aluseks ühe teose paljudest eetilistest probleemidest. Teie ees on 10.a klassi Martin Männi ja Ana Bya Aedma arutlus. 
___________________________________________________

Timo ei suuda enam selles katkises ja ebakorrapärases maailmas elada. Ta otsustab tõtt rääkida, sest on vandunud keiser Aleksander I-le alati selle rääkimist. Ta kahtleb ja on segaduses, kas ikka rääkida või vaikida. Nagu eluski kaheldakse tõe ja vale, hea ja halva vahel. Timo pidas enda lubadusest kinni ja kirjutas keisrile kirja. Rääkimisega kaasneb tavaliselt midagi halba või head. Timo saadeti kritiseerimise eest vangi. Tagajärjed olenevad väga palju ühiskonnast. Timo elas ühiskonnas, kus sellise tõe rääkimisega kaasneb karistus.

Ajal kui vastupanu avaldamine valitsevale režiimile oli hullus, tõekuulutajad vaigistati ja nuhid nuhkisid ei saanud rääkida tõest. Enamus rahvas oli terve elu elanud keisri mõju all ning vabadusest ja demokraatiast oli veel vara rääkida. Inimesed, kes olid otsustanud vastu hakata ja oma saatusega silmitsi seista ootas ees vangla, sest see oli kõigi arvates hullus ja ennekuulmatus. Otsustades olla raudnael, kes oma sõnades kindel ja räägib ainult tõtt, oli karistuseks hulluks tembeldamine ja vangistus, sest inimesed ei taha oma vigu tunnistada ning kergem on neid eitada.

Oma vigadest aru saada on raske, aga neid tunnistada veelgi raskem. Keiser sai enda vigadest aru, aga ta ei saanud enda riigile seda tunnistada, sest see polnud nende ühiskonnas aktsepteeritav. Polnud mõeldav, et nii suursugune inimene on eksinud ja oma riigile halba teinud. Alati pole süüdi valitseja, sest kõigile heaolu tagada ei ole võimalik. Maailmas leidub alati inimesi, kes kritiseerivad ja taunivad midagi. Minu arvates ootasid inimesed keisrilt liiga palju. Oodates peale orjuse kaotamist demokraatiat on nagu bussi ootamine 2 tundi varem metsas. Buss tuleb, aga teatud ajal ja kohas.