esmaspäev, 1. september 2014

Palju õnne! Oskar sai üheaastaseks!

Ilusat uut kooliaastat nii õpilastele kui õpetajatele!

Suve lõpus saatis üks Facebooki-sõber mulle lingi kodulehele, kus on üles loetud 10 keeldu ja käsku, mida professorid ja õppejõud oma tudengitele öelda tahaksid. Eestindasin selle loetelu meie kooli õpilaste jaoks, sest see ei erine sisuliselt üldse sellest, missugused on gümnaasiumiõpetajate ootused oma õpilaste suhtes. Ja kuna paljud lähevad teist edasi ülikooli, siis tasub ka tulevikku vaadates see nimekiri kõrva taha panna.

Niisiis, head lugemist!

Ma sain Ivy League'i tudengilt kirja, enne kui saabusin tema ülikooli loengut pidama. Tema vastutas selle eest, et ma jõuaksin hotelli ja et teaksin, kuhu pean järgmisel päeval minema.
Kiri oli järgmine: Omg you’re here! Ahh i need to get my s--t together now lol. Jk. Give me a ring when u can/want, my cell is [redacted]. I have class until 1230 but then im free! i will let the teacher she u will be there, shes a darling. Perhaps ill come to the end of the talk and meet you there after. Between the faculty lunch and your talk, we can chat! ill take make sure the rooms are all ready for u. See ya!
See tekitas minus ebakindlust, kas minu külaskäik siia läheb ikka ladusalt, ja seda on veel vähe öelda.
Ma kasutasin selle vaese üliõpilase kirja, et kirjutada professorite listi. Ma pöördusin oma kolleegide poole ja kogusin mõned tähelepanekud, mis käivad professoritele tõsiselt närvidele. Siin on tulemus: mõned juhised, kuidas õppejõududega käituda. Olgu mainitud, et kaebus number kaks oli kõige levinum.

1. Ära kasuta suhtluses mitteametlikku keelt.
Sinu juhendajad ei ole sinu sõbrad. Kui sa nendega kirjavahetust pead, tee seda nii, nagu oleksid tööl, sest sa oledki tööl. Me ei ütle sulle, et sa ei tohiks üldse mitteametlikku keelt kasutada, aga sa pead näitama, et tead, millal selline suhtlemine sobib ja millal mitte. Sa ei lähe ju pidžaamaga tööintervjuule, ega ju? Keelekasutusega on sama lugu.

2. Ära küsi õppejõult, kas sa „jäid millestki olulisest ilma”, kui sa puudusid.
Ei, sa ei jäänud milestki olulisest ilma. Me veetsime terve selle aja, vaadates YouTube'ist, kuidas kass mängib oma mänguasjaga!
Muidugi jäid sa millestki olulisest ilma! Me oleme õppejõud! Mõte sellest, et kõik, mida me teeme, on oluline, on meie töö kiiks. Me pakume sulle teise lause, mida võiksid kasutada: „Palun vabandust, et ma puudusin. Ma olen kindel, et teie tund oli imeline!”
Kui sulle valmistab muret see, et sa puudusid, siis proovi seda: loe materjal läbi, küsi klassikaaslaselt märkmeid (kui sul ei ole klassis sõpru, küsi õppejõult, kas ta saadaks sulle mõne tudengi e-posti aadressi, kelle käest sa võiksid märkmeid küsida), loe neid märkmeid ja pöördu tööajal õppejõu poole, et ta aitaks sul arusaamatuks jäänud materjalist aru saada.

3. Ära paki oma asju tunni lõppedes kokku.
Me mõistame. Tund hakkab lõppema ja õppejõu hääles toimub väike muutus ja sa kuuled teda ütlemas midagi sellist: „Järgmisel korral...” See on vihje, et tudengid hakkavad oma asju kokku pakkima. Kui üks seda teeb, on see nagu kinniplaksatavate kaustikute, kottide tõmblukkude ja väljahiilivate telefonide laviin.
Ära tee nii.
Oota veel 10 sekundit, kuni tund on tegelikult läbi. Kui sa ei oota, jääb mulje, et sa oled suremas ja, tead mis, sellega sa solvad meid!

4. Ära küsi lugemise ja ülesannete kohta enne, kui sa oled vaadanud oma aine kirjeldust ja kava.
On väga kerge saata oma õppejõule kiri kiire küsimusega, aga see inimene on näinud palju vaeva, et kokku panna aine kava – põhjusega. Pea meeles, et ühel õppejõul on kümneid ja kümneid õpilasi. See, mis sulle võib näida väike asi, võib lõppeda tohutus paberikuhjas. Uuri enne ise ja alles siis küsi.

5. Ära pahanda, kui sa saad kriitilist tagasisidet.
Kui juhendaja võtab punase pastaka ja korraldab sinu kirjatöö kallal veretöö, siis on see märk sellest, et ta hoolib. Negatiivse tagasiside andmine on raske töö, seega tähendab punane tint, et sinu vastu tuntakse huvi, ja sinu tuleviku vastu. Veelgi enam, me teame, et see muudab õpilased kurjaks. Ja me teeme seda siiski, sest me hoolime ja püüame aidata sul saada tugevamaks mõtlejaks ja kirjutajaks. See on ebaloomulik, aga punane pastakas on nähtavasti märk, et sinu juhendaja arvates on sul palju potentsiaali.

6. Ära songi hinnetes.
Mine õppejõu juurde tööajal ja uuri, kuidas sa saaksid saavutada parema tulemuse, aga ära mine ootusega, et sinu hinne muudetakse paremaks. Pane kogu oma energia õppimisse, et järgmisel korral õnnestuksid paremini. Pikemas plaanis on see kasulikum tegevus.

7. Ära mässa kirja suuruse ja reavahega.
Paber ei ole piisavat suur? Kas sa arvad, et sa võid fonti pisut suuremaks muuta ja raevahet pisut laiemaks? Kas sa arvad, et me ei pane tähele, kui sa kasutad kirja suurust 12 pisut laiema tähevahega? Ära tee seda. Me oleme sadade tundide kaupa vahtinud trükitud pabereid. Meil on kotkasilm seliste asjade peale. Mis iganes on sinu tagamõte, meile kõlab see ikka ühtemoodi: „Hei, ma püüan sind haneks tõmmata ja arvan, et minu töö vastab kirjatöö nõuetele. Mina olen laisk ja sina oled loll!” Tööta oma kirjatöö, mitte dokumendi seadete kallal.

8. Ära lahmi ja ära tee valesid järeldusi.
Ära alusta oma kirjatükki fraasiga „Aegade algusest saadik...” „Aegade algusest on inimesed sõdinud.” Mida? Nagu et Suurest paugust alates? Ja kuidas sina arvad seda teadvat? Olgu sul selle kohta paganama hea allikaviide! „Ajalooliselt”, „traditsiooniliselt” ja „läbi ajaloo” on väga solvavad sõnad. Tõmba need oma sõnavarast maha kohe praegu.
Ütle oma kokkuvõttes midagi tarka. Või siis ütle seda, mida sa just ütlesid. Aga ära kirjuta kunagi: „Loodetavasti ei tule sõda.” Jah. Me kõik tahaksime seda, aga kui sul ei ole mõtteid selle kohta, kuidas seda saavutada, siis on sellised laused lootusetud ja kohatud.

9. Ära esita fakti arvamuse pähe ja arvamust fakti pähe.
Katsu nende erinevus endale selgeks teha. Siin on näide selle kohta, kuidas mitte esitada fakti, allikas on CNN: Võttes arvesse, et Clintoni ametist lahkumise järel on senati 100 senaatori seas vaid 16 naist, usuvad feministid, et Kapitooliumil on naised alaesindatud.
Oota. Feministid „usuvad”? Võttes arvesse, et naisi on rahvastikust 51%, tähendab, et 15 sajast on alaesindatus Kapitooliumil. See on sotsiaalne fakt, kas pole? Nii, sa võid feministidega olla kas nõus või mitte, aga ära arva, nagu CNN teeb, et see fakt iseenesest on arvamus.
See on üsna levinud viga ja nii õppejõududel kui tudengitel on raske sellest üle saada. Elu on hoopis lihtsam, kui sa neil siiski vahet teed.

10. Ära ole kooli jaoks cool.
Sa tead neid tudengeid, kes istuvad klassi tagapingis, justkui lössi vajunud hunnik oma toolil, ja esitavad igavlemise kunsti? Ära ole see inimene. Professorid ja õppejõud on olnud oma klassi targimad inimesed. Nad on tõenäoliselt üle kümne aasta ülikoolis õppinud. Nad väärtustavad haridust. Et nende poolehoidu võita, peaksid näitama et ka sina hoolid. Ja kui sa ei hooli, siis teeskle, nagu sa hooliksid.


Ja lõpetuseks midagi inspireerivat. Äkki leiate siit endale mõttekaaslase ja hakkate tuleviku- või olevikukooli tasahaaval loomingulisemaks muutma. 

Veel viimane asi. Kui sul on mõtteid, lugemiselamusi ja maailma vaatlemise tulemusena tekkinud ideid, mida tahaksid blogi kaudu jagada, siis oled teretulnud seda tegema. Kirjuta Pille Kuulmele või Averonika Beekmannile või Lyzell Lohvart-Urvele ja sinu ideed levivad.  :)

Averonika Beekmann

Kommentaare ei ole: