kolmapäev, 16. detsember 2015

Kogu täienes jälle

Nagu juba tavaks saanud, sai raamatukogu sellegi aasta lõpetuseks väikese/suure täienduse.
Meie riiulitesse lisandus mitmeid luulekogusid, elulugusid, näidendeid ja lihtsalt teie oodatud õhukesi :) raamatuid.

Mõned näited:
  • Epp Petrone  ELUST KIRJU
"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab... Üks mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised

  •  Urmas Vadi KUIDAS ME KÕIK REAS NIIMOOD LÄHEME
Oma värskes jutukogus jätkab Vadi talle ainuomasel rajal. Taas kohtame tema lugudes päris nimedega päris inimesi – käesoleva teose võtmefiguur on legendaarne näitleja Rudolf Allabert. Kuid nagu Vadil ikka, on eluloolistel faktidel omajagu müstiline varjund, kindlasti ka seetõttu, et jutukogu lugusid ühendab surma temaatika. Autoriga kaasa minnes ei märka lugeja tavaliselt hetke, mil tõestisündinu moondub fantaasiaks, unenäoliseks seikluseks – aga võib olla kindel, et see juhtub. Vadi loob tõsielu ja kujutlusvõime sulami, mis teeb ühtaegu ärevaks ja rõõmsaks. Selles kujutlusvõime pilgaris vabaneb lugeja painavast küsimusest, mis on loos tõsi ja mis mitte. Lugu ei pea elu mitte ainult peegeldama, vaid ka rikastama; inimest pisut maast lahti tõstma.

  • Uku Uusberg  KUNI INGLID SEKKUVAD 
Ühes vanalinna külalistemajas Müüritüki tänaval puutuvad kokku täiuslikult erinevad inimesed: ettevõtja, kirjanik, kokk, astrofüüsik, vöörmünder, ema, klaveripoiss, taksojuht, Ahto ja Merike jpt. On laupäeva õhtu. On omad, on võõrad. On mehed, on naised. On suhted, on sassis.
Linna kohal on äike...

  • Armin Kõomägi   LUI VUTOON
"Lui Vutoon" on noore mehe päevik maailmast, milles puuduvad inimesed, kuid asjad on alles. See on lugu elust ühtaegu külluslikus ja tühjas reaalsuses, kus staatusel pole enam tähendust, armastus räägib silikooni keeles ja päevade üle peavad arvet taevas tiirlevad linnud.

  • Karin Sturm  MICHAEL SCHUMACHER. ELULUGU 
"Ma ei saa ju asju, mida ma väga meelsasti teen, jätta tegemata ainuüksi sellepärast, et seejuures võib midagi juhtuda. Kui minuga ühel päeval peaks nii minema, siis on see saatus.“
Motospordiajakirjanik Karin Sturm kuulub juba üle 30 aasta vormel-1 maailma ja tunneb Michael Schumacherit tema karjääri algusaegadest peale. Elulooraamatus kirjeldab ta rekordarv kordi maailmameistriks tulnud Schumacheri kogu eluteed, annab sõna sportlase kaasteelistele ning tutvustab meile inimene Michael Schumacherit ka isiklikumast küljest.

  • Kristina Šmigun-Vähi, Jaan Marinson  KRISTINA
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.
Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

  • Marika Malmsten LILLED ÕNNELIKULE PRINTSILE
 Kui kirjandusõpetaja klassitäie teismelisi ooperit vaatama viis, tekitas see esimese hooga vaid põlgust ja naeruturtsatusi.
Ent vähe sellest, et teatril tundub siiski mõte sees olevat... Peategelased hakkavad lisaks teatrimaailma tundma õppimisele sammhaaval avastama ka fännide keerukat elu lava ees ja teatri tagaukse ümbruses.
Milliseid lollusi andunud austajad on valmis tegema? Kas elu ja teater õnnestub lahus hoida? Kas ja kuidas toimub omaloodud iidolitest ülekasvamine, selgub juba loo käigus.

  • Stig Rästa  MINU KENNEDY
 Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
 
  • MARIE UNDERI SONETID
Luulekogu on katse püüda Marie Underi "Sonettide" 1917. aastal ilmunud esikteos muuta taas kirglikuks, lämmatavaks, erootiliseks, et ridade vahelt aimuks sõja ähvardavat kõminat, revolutsioonide möllu, iseseisvuse-ihalust. Koostajad palusid viiekümnel Eesti kirjanikul kirjutada uus tekst oma isikupärases stiilis, mis tähendas, et luuletuse vorm on vaba, aga lähtub Underi soneti aluseks olnud kogemusest või elamusest. 
Raamatus on viiskümmend uut luuletust, mis näivad üldjoontes kaardistavat kogu tänapäeva Eesti luule ulatust Kiwast Kaplinskini ja Doris Karevast Kelly Turgini.

  • Merca  luulekogu HELE HÄÄRBER 
  • Indrek Hirv KAASITOOME. LUULETUSI AASTATEST 2012-2015
  • Kaarel B Väljamäe luulekogu KOHVI KÕRVALE

See on vaid osa saabunud teostest. Tutvustused on võetud Rahva Raamatu kodulehelt
ja sealt saab raamatute kohta rohkemgi infot.

Astuge läbi, sest oma silm on kuningas.



laupäev, 12. detsember 2015

Luule tõi koolinädalasse värsket (r)õhku

Esimene luulenädal, mis oli pühendatud eesti luulele, on läinud nagu esimene lumi... Kui palju keegi selles enda jaoks või ennast leidis, on ja peabki olema erinev. Õppimise ja väga paljude teiste ürituste kõrval võib tunduda, et veel üks teemanädal oli liiast. Miks ei olnud?

Esmaspäeval kuulas ja vaatas kogu koolipere saalis luuleetendust. Aplaus kõlas tahes või tahtmata luulele. Teisipäeval moodustus nähtamatu luulekett, kus iga lend luges saalis 45 minutit nonstop luulet ja andis järje leheküljenumbrist teatepulgaga järgmisele lennule edasi. Loeti, kuulati – luule mõjus. Kolmapäeval loodi luulet elust enesest – ajakirjanduse põhjal kokku seatud värsiread on kõigile lugemiseks I korrusel (raamatukogu lähedal). Sama päeval õhtul oli külas noor luuletaja Kelly Turk ja toimus TÜGi esimene luuleõhtu, mis oma sundimatu õhkkonnaga väärib kordamist. Neljapäeval esitasid õpetajad lühikava eesti poeetide luuletustest. Tekst ja rollid jagati samal päeval, peaproovile järgnes esietendus. Reedesse jäi luulemäng, kus klassid said kaaluda ja mõõta kooli raamatukogus pakutavat luulet nii otseselt kui kaudselt. Kogu nädala jooksul võisid õpilased tundide eel ukseluulet lugeda ja suurelt ekraanilt 11. klassi luulevideosid vaadata.

Õpetajad olid reedel (11.12) kell 11.12 luulest viidud, sest just selle minuti pühendasid nad oma ainetunnist luulele... Meie teemanädala lõpetas laupäev (12.12), mil Marili Hendrikson esindas kooli ja kogu Järvamaad Pärnus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ lõppvoorus. Ta esitas L. Koidula luuletuse „Ise tahtsid“ ja Merca proosapala „Stressis mees“. Marili pälvis oma esitusega gümnasistide vanuserühmas Koidula gümnaasiumi eripreemia ja mitmelt kohalviibijalt kommentaari, et temas on midagi noore Merca moodi. Marilit juhendasid Averonika Beekmann ja Klaudia Tiitsmaa.

Need loetletud hetked andsid koolinädalale vaikselt tooni – häälestasid ja loodetavasti inspireerisid, lisasid värsket (r)õhku. Luulet ei saa peale sundida, see lihtsalt puudutab meid, nagu meie puudutame luulet. Raamatukogulased rõõmustavad, et proosateoste kõrval said nädalaga kõik luulekogud kenasti tuulutatud.

Tänu kuulub kõigile, kes luulenädalast osa võtsid! Suur aitäh ja tunnustus neile, kes TÜGi esimese luulenädala korraldusse panustasid: raamatukogu tegusad tegijad Pille ja Leelia, luulenädala ideega kaasa tulnud ja seda toetanud direktor ja õppealajuhataja, kõik ukseluule ja lühikavaga esinenud ja tunnist luulele aega kinkinud aineõpetajad, huvijuht Ene, luulering Ehe oma mõtete ja tegudega, suupistete autor õpetaja Rutt Olesk koos kulinaariaõpilastega, luuleõhtu muusikud Kaarel ja Raimond, ülejäänud kellaviietee ideedega haakunud Liisa (J.) ja Andra, raamatukokku temaatilise kunstiseade teinud Kristin, Õnne-Liis, Anett ja Liisa (T.)! Niisuguse toimkonnaga ideid ellu viia on suur rõõm.

Järgmisele kooliaastale mõeldes võiks sama teemanädal toimuda veidi teisel ajal – vahest hingedekuu algul. Esimene luulenädal aga peabki minema hinge ... isemoodi.

TÜG esimesele luulenädalale...

Eheda alguse kummastav võlu,
ehkki on aeg
meie kõikide õlul,
võtta tast tükike,
proovida, maitsta.
Elus võib pettuda,
luule võib kaitsta.



Lugeda ridu ja vaagida öeldut,
keerata lehti ja mäluda mõeldut.
Luulelt on õieti laenata targem
keelt, mille ees iga hingekeel arem.



Kas nendel, kes läinud, on luules veel elu?
Või neidsamu ridu taob ilusaks elu?
Kui nii, on nüüd sinu käes järg teda luua
ja otsida luulevees leotatud tuuma.



Ent äkki on läinud su mõte, su sõnad,
sind piinavad kohatud, koormavad võlad
lugeda - unustust otsides lugeda,
minna ja täiesti endasse pugeda,



kohale jõudes kord küsida ajalt:
Kellele meie seast luulet on vaja?”
Küsida – milleks? Said päriselt maitsta.
Ajas võib pettuda. Luule võib kaitsta.
TTH´2015

reede, 13. november 2015

Järgmisele kirjanike tuurile on osa kohti juba broneeritud

6. novembri hommikul oli Türi kultuurikeskuses iseäranis kirjanduslik õhkkond. Kevadpealinna väisas korraga neli kirjanikku: Jan Kaus, Jüri Kolk, Kaupo Meiel ja Karl Martin Sinijärv. Publikule mahlakaid luulesuutäisi ja kosutavaid proosapalu pakkunud nelik kiitis Türi koolide noori, keda oli saalis ennelõuna kohta üpris palju. Meilt oli tuuritavaid kirjanikke kuulamas nii 10., 11. kui ka 12. klasside õpilasi. 11. klassi neli õpilast jagasid lahkelt kirjandushommiku muljeid sellest, mis silma, kõrva ja hinge jäi.

„Meeldis, kuidas kirjanikud oma teoseid ette lugesid, eriti Kaupo Meiel. Kuna ise olen rohkem luuleinimene, siis luuletused meeldisid väga. Vaid üks kirjanikest jättis mulle kuidagi negatiivse mulje. Kõrvu jäi, et hea raamatu tuvastamiseks on vaja lugeda palju teisi raamatuid.“
Kris

„Kohtumine kirjanikega meeldis mulle väga, oli väga huvitav. Tore, et nad lugesid oma luuletusi publikule ette. Tekkis endalgi huvi neidsamu tekste autorite luulekogudest lugeda. Meeldis ka see, et küsiti huvitavaid küsimusi, millele ei vastatud ainult paari sõnaga, vaid pikalt ja põhjalikult. Kooliski võiks toimuda samasugune kohtumine.“
Brigitta

„Olen nende etteastest tõeliselt vaimustunud. Poleks uskunud, et selline seltskond sobib nii hästi midagi koos tegema. Nad esitlesid oma loomingut vaimukalt, loovalt ja huvitavalt. Kõik esinejad olid täiesti erinevad, nende luuletused, jutustused samuti. Samas oskasid nad kõike omavahel hästi siduda. Kohtumine oli kaasahaarav ja kõnekas. Soovitaksin kooligi sarnaseid kooslusi kutsuda. Usun, et see ei jätaks kedagi külmaks.“
Andra

„Kirjanike tuur oli väga huvitav, oleks võinud isegi kauem kesta. Meeldis see, kui kirjanikud ise oma teoseid lugesid, sest nemad teavad kõige paremini, kuidas teose mõtet edasi anda, sest nad ise on selle kirja pannud. Hinge jäi see, et iga lugeja loeb ise kirjanduse endale huvitavaks ja et väljamõeldud kirjandus ei valeta kunagi. Kindlasti osaleksin veel sellistel üritustel.“
Jürgen

Tõepoolest võinuks kohtumine nelja loomemehega üle keskpäeva kesta, kuid ringreis nõudis suundumist järgmisse esinemispaika. Hää mõelda, et meie kooli noored peale kontserdituuride ka sellelaadseid üritusi hinnata oskavad. Sügistuurile võib ehk järgegi loota. Seniks aga raamatukokku K-, M- ja S-tähe riiulite ligi! Peale säärast kohtumist on nende kirjanike loodud read veel paremad, kõnekamad – elavad nagu nad isegi.

Oskarile vahendas muljeid
Triin Toome-Hosman

teisipäev, 3. november 2015

Asjatundlikust õppijast õppivaks asjatundjaks: ootused, eeldused, vahendid

Pakume lugemiseks 11. klassi õpilase Maarja Mehiste Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklit, kus ta analüüsib EBS-i teaduri Marge Täksi kirjutist.

Tänane tööturg areneb meeletu kiirusega. Sellepärast on oluline ettevalmistada sellisi õppijaid, kes suudavad nende kiirete muutustega kaasas käia. Õppimine algab tänapäeval juba väga varakult ja seda tuleb teha sihikindlalt ning eesmärgipäraselt. Ettevõtlikkus on tänaseks kasvanud üha suuremaks võtmeks edukaks olemise juures, kuid siiski ei tohiks ära unustad muude pädevuste toetamist. Selleks, et õppimine oleks edukas, tuleb päädida ideaali poole. Lisaks varasemast suuremale õpetaja ja õppejõu toetusele õpetamispraktikate muutmisel on vaja ka üle vaadata haridussüsteemi eri tasandite osad, näiteks hindamissüsteemid. Ka õpetajat ja õppejõudu tuleb hakata hindama õppijakeskselt. Samuti vajavad ka õpetaja ja õppejõud sarnaselt õpilasele tuge- mitte ainult koolituste näol, vaid ka meeskonna liikmete näol. Kui soovitakse midagi muuta siis peab kogu haridussüsteem selle suunas liikuma. See tähendab aina suuremat koostööd eri pooltega. Õpetajast peaks saama õpilaste eeskuju. Kui rääkida aga ettevõtlikusest, siis võib õppijal puudu jääda selle rakendamisest tööelus. Selleks, et aru saada kuidas toimivad erinevad ettevõtted, tuleb leida lahendusi mis toovad kasu kellegi probleemidele. Samuti on ka haridussüsteemis, ainult õpetaja ja õppejõud ei ole osa süsteemist ning nemad ainukesena ei pea kandma vastutust muudatuste eest. Uuendused peavad ka muutma midagi reaalselt, mitte päädima vaid õpiväljundite õmbersõnastamise või uue valikaine lülitamisega õppekavasse.


Artikkel keskendub eelkõige hariduses muudatuste tegemisele, et see oleks arendavam ja ettevalmistatum tööeluks. Olen kõigega nõus mis M.Täks artikklis mainis ja välja tõi. Omalt pool lisaksin veel selle, et hariduse paremini omandamiseks on alati positiivselt mõjunud praktilised ülesanded ja tööd, sest ka tööelus toimub see reaalselt, mitte kellegi teadmisi tsiteerides. Muidu väga õpetlik ja arukas artikkel, huvitav kõigile, kes võtavad osa hariduse paremini omandamisest ja selle edasi andmisest.

kolmapäev, 28. oktoober 2015

Raamatukogunädala loomingut



Teisipäeval, 27. oktoobril sai terve koolipere aulas kokku, et tähistada raamatukogunädalat kuldvillaku mälumänguga ja ühise loomega.
Igale pingireale anti tühi paberileht, millele oli kirjutatud üks rida: need read olid pärit erinevate eesti luuletaja luuletusest, mis kõik on moel või teisel seotud raamatutega. Iga rea ühisloominguna sündis LUULETUS.

Allolev on väike võrdlus: vasakul on luuletuse originaal ning paremal teisipäeval sündinud ühislooming.

raamatuid saab panna virna
ridadesse riiulisse
raamat annab hüva nõu kui
hiir on jooksnud viiulisse

raamatus on häid retsepte
teistes keeltes tarku sõnu
piltidega muinasjutte
vahvaid vaimuteri vanu

loodusraamat annab teada
kuidas sirgub konnaks kulles
lugejaid on ümberringi
silmaring ei hüüa tulles

Jaan Pehk

Raamatuid saab panna virna
nii riiulisse kui ka kappi
Lugeda võib ka Kirnas,
raamatut nii paksu kui ka nappi.

Raamatus on kirjas lood,
muinasjutud, luuletused, faktid.
Raamatuid müüb iga pood.
Kõik on pandud õigesse takti.
Ainult raamatud on pandud virna.

TÜG
Kirjutada raamat,
teha laps,
istutada puu.
See José Marti üleskutse
on omajagu ökoloogiline.
Sest millele sa kirjutad
raamatuid, kui pole puid,
ja kellele sa kirjutad 
raamatuid, kui ei ole lapsi.
Kõigest saab kord muld,
aga mullastki kasvavad 
uued puud ja uued
raamatud, kirega loetud
raamatutest uued lapsed.
Puud, lapsed ja raamatud
on sama aineringe osad.

Mõnus on istuda puu all
ja lugeda lapsele
raamatut.

Timo Maran 

Kirjutada raamat, mis on täis mõtteid ja armastust. Kirjuta sellest mida räägib su süda…
Kirjuta kevadest,
suvest,
kõigest, mis hea
ütle…
ja kirjuta mis mõtled
päike
kuu
ja tähed
sina
mina
ja meie
hoiame koos mälestust sellest ilusast raamatust
ja mõtted sellest armsast loost
tänu jumalale on kõik kirjas
me raamatus
me pühas
me heas
me igapäevases
suurejoonelises
tumedas
heledas
koosluses

TÜG

Igal ööl muutus ta raamatuks,
millesse sööstsid
kokku lendtähed, lendlehed,
kinnisideed, kired,
une ja kõne näod.

Hea, et kaaned püsisid koos,
kaas peal –
kuidas kobrutas see seoste kaos,
kuidas karjusid rahutud read
teadvust kraapides: kirjuta meid!

Igal hommikul tänas ta Köitjat
siiralt ja südamest, võttis pliiatsi – ja pani punkti
puhtale lehele.

Doris Kareva
Igal ööl muutus ta raamatuks,
ning iga päev saamatuks.
Igal lõunal läks ta raamatukokku
ning kohtas raamatus imelist sokku.
Sokk lõi talle sarvega makku
ning puges seejärel pakku.
Õhtul sulgub raamatukogu uks
ja ööl muutus ta jälle raamatuks.

TÜG
Kondasin vanade raamatute poes.
Raamatuid oli palju.
Leidsin mõned mu vanaisa tehtud raamatud
ja mõned mu sõprade tehtud raamatud
ja ühe, mis ise kunagi tegin.
Vanaisa on surnud ja mõned sõbrad samamoodi.
Mõned sõbrad on elus, hetkel minagi.
Raamatud on alati elus.
Surnud ja surematute sõprade toodang,
raamaturahvaste enesemääramisriitus.
Vanaraamatupood on kui lõputu laulupidu.
Hingede öö, kus on asju
ja inimesi.
Kõik korraks on koos,
ilmarahvas ja kirjarahvas,
üle ilma ja üle kirja,
igal pool ja igavesti.

Lõputu laulupidu, millest
õige natuke koju võib viia,
omaks osta, armsaks arvata,
tükkhaaval tagasi toimetada.

Maailmasse, kus mõnda.

Karl Martin Sinijärv
Kondasin vanade raamatute poes.
Eksisin riiulite vahel
Otsin raamatut, mis on moes.
Ma olen vahe valiku vahel.

Üks on vana ajalooline
teine on kaasaegne
leidsin raamatu, see on sajalooline
ja täitsa vanaaegne.

TÜG




esmaspäev, 26. oktoober 2015

Enesehinnangust

Andra Punt on refereerinud psühholoogiaserveris Heidi Reiljani artiklit "Enesehinnangust". Väärt lugemine kõigile.

Enesehinnang 

Enesehinnang on seotud sellega, kuidas me ühiskonnas elame. Meil on vaja kaasinimesi, suhtluspartnereid. Inimesi, kellega me saaks ennast võrrelda. Hinnang iseenesest ongi kui võrdlus. Meil kõikidel on see olemas, olenevalt inimesest on see madal enesehinnang, ülikõrge saavutusvajadus, fataalne seletusviis, madal intelligentsus ja täiuslikkuse hoiak.
 Madala enesehinnanguga inimene ei suuda toime tulla probleemiga, vaid üritab selle maha vaikida või tunded alla suruda. Kuid seda ei tohiks teha mitte ükski inimene, sest nii ei leita lahendust, mis viib selleni, et probleem võib hakata korduma ja kas selle eest ikka tasub terve oma elu põgeneda?Ülikõrge saavutusvajadus tähendab seda, et inimene peab kogu aeg olema teistest erinev ja välja paistma. See on tema elueesmärk. Kõikidel teedel on takistused ja need tuleb ületada, tekib hirm läbikukkumises. Fataalse seletusviisiga inimene ei näe ennast kui mingi asja põhjust, vaid inimesest sõltumatuid jõudusid. Tänu sellele ta ei suuda ise lahendada probleeme ega ületada takistusi. Oodatakse probleemide ise lahendumist. Madala intelligentsusega inimene ei suuda analüüsida sündmusi, ei oska kirjeldada ennast ega teisi. Esineb palju konflikte inimsuhetes ja valitsevad vastuolud. Täiuslikkuse hoiakuga inimene üritab olla kõiges parim, täiuslik. Talle ei paista mitte miski eduna, sest edu võrreldes ideaaliga on tühine. Alaneb enesehinnang.
Ühiskonnas toimuvad kiired muudatused, sellega seoses on raske ennustada oma eluteed ja selle edukust, tekivad hirmud tuleviku ja põrumise ees.  Fakt on see, et inimeste enesehinnangud on olnud viimastel aegadel väga halvad, kas madalad või liiga kõrged.


Mina arvan, et alustada tuleb ikkagi iseendast, peab meeldima endale ja mõtlema, et keegi ei saa elada Sinu eest elu.  Me peame olema teiste suhtes samuti tolerantsed ja aktsepteerima nende erinevusi. Maailmas pole olemas ideaalseid kujusid ning Sa ei vajagi neid, kelle järel käia ja liiga kõrgele üles vaadata.  Tuleb muuta oma mõtteviisi,  mõelda, kes on see inimene kellega end võrdled ja miks.  Miks soovitakse sarnaneda just teiste inimestega, miks ei soovita luua erilist ja imelist inimest iseenda kujul?  Pole mõtet luua endale pettekujutlusi vaid mõelda realistlikult, kes Sa ise tegelikult oled ja millisena tahad Sa teistele silma jääda. Kõige olulisem on jääda ise rõõmsaks, mitte olla teistele meelepärane. Kes Sind sellisena ei võta, kes Sa tegelikult oled, pole väärt Su armast sõprust ega kuulu Su ellu. 

Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides

Pakume teile lugemiseks meie õpilase Johanna Kalda  kirjutise Riigikogu Toimetiste artikli põhjal

Kokkuvõte ja arvamus S.Kaugia artiklist „Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides“


Igas ühiskonnas on mingisugused normid, olgu siis need kas sotsiaalsed- või õigusnormid. Enamasti küll käivad need koos, kuid leidub ka õigussüsteeme, kus eelnevalt nimetatud kahel normil on erinevad rollid ja koht.
Euroopaliku kultuuriruumi saab nimetada ka Mandri-Euroopa õigusperekonnaks. Nende õigussüsteemide õigus on välja kujunenud Rooma õiguse põhjal. Terve elu algseks korraldamise ja majandamise vahendeiks olid tavad, see oli juba enne riigi teket. Pärast tulid tavaõigused tavade asemele. Kuigi nende täitmist kontrollis riik, siis sai tavaõiguseid endale meeldivalt lahti seletada, kuna tegemist oli kirjutamata õigusega. Hiljem sai oluliseks õiguse allikaks seadus. Tänapäeval käivad tavad ja seadus koos. Seadus on küll kirjutatud reegel, kuid tavad aitavad neid tõlgendada ja langetada õiglaseid otsuseid.
Angloameerika õigussüsteem seevastu ei tekkinud Rooma õiguse põhjal ja selle lahtiseletamisel. Angloameerika õigussüsteem tekkis ja arenes iseseisvalt, seetõttu nimetatakse Inglise õigust ka tavadest tulenevaks õiguseks. Seal võib õigus olla kas kirjutatud või kirjutamata. Ka kohtus toimib süsteem, mis on väljakujunenud praktika järgi, mis põhineb omakorda rangelt järgitud tavadel, mitte ei ole selleks kehtestatud kohe uusi norme. Ühesõnaga on Inglise õigus arenenud ka kohtuprotseduuride käigus. Isegi kui võetakse üle mõne teise maa ideid, siis arvestatakse ja austatakse oma tavasid. Uued ideed kohanduvad tavadega. Näiteks on Inglismaal siiani kohustuslik täita tava, kui too on iidne tava, see tähendab, et tava kehtis juba enne 1189. aastat.
Aasia ja Aafrika õigussüsteemides on kirjutatud käitumisreeglid. Siia õigussüsteemi kuuluvad ka nii islami kui ka hindu õigus. Mõlemal religioonil on oma seaduste kogumik (vastavalt šariaat või tšatrad), mis reguleerivad inimeste suhteid. Reguleerivad aspektid ei ole pelgalt koodeksid, vaid traditsioonidel ja usul põhinevad käitumisnormid. Kaug-Ida ja Aafrika riikides eelistatakse leppimist, mitte kohtus käimist. Sealsele ühiskonnale ei saa veel peale suruda uusi norme, nad ei ole neid valmis omaks võtma. Seaduseandja peab arvestama kohalikke kehtivaid õigusnorme.
Seega on tänapäeval kahte sorti õigussüsteeme. Ühes on inimkäitumise peamised reguleerijad õigusnormid ja teises on tolleks õigusvälised normid. Kuid laialt on levinud arvamus, et õiguskorra parandamiseks tuleb seadusi juurde luua. Tegelikkuses nii ei ole. Antud hetkel sõltutaksegi liigselt seadustest ja ise probleeme lahendada ei osata, kohe minnakse kohtusse. Selle vastupidiseks näiteks on Jaapan, kus kohtud on liiga ülekoormatud ja seaduste hulk ei ole suurenenud, pigem vähenenud. Selline olukord on loodud meelega ning selle tulemusena on tugevnenud sotsiaalne kokkukuuluvus, suurenenud reputatsioon ja hea nime roll sotsiaalse regulatsiooni vahendina. Tulebki vaadata, millised suhted vajavad õiguslikku reguleermist ja millised mitte, sest autori väitel eksisteerivad õigusnormide kõrval ka paljud teised igapäevased sotsiaalsed normid, mis juba reguleerivad inimeste käitumis ühiskonnas.
Minu arvates oli autori loodud tekst küllaltki raske ja kohati ka liiga ühelt teemalt järku teisele teemale minev. Autor oli palju tsiteerinud ja vahepeal tundus, et tema enda mõtteid tolles tekstis ei leidugi. Kuid siiski oli tekst arusaadav ja kindlasti nõustun autori seisukohaga, et seadused on tänapäeva maailmas kohati ülepea kasvanud. Iga probleemi jaoks ei pea minema kohtusse, vaid saab ka inimlikult rääkides lahendada.

Johanna Kalda



neljapäev, 22. oktoober 2015

Türi Ühisgümnaasiumi lõpetanud Erika jõuab tüürimehe ametis suure tahtejõuga kaugele



Kuigi Osar on Türi Ühisgümnaasiumi kirjandusblogi, avaldame siin meile saadetud artikli TÜG-i vilistlasest.

Erika Lippur on lõpetanud Türi Ühisgümnaasiumi ja pärast kooli lõpetamist teadis ta kohe, et soovib astuda TTÜ Eesti Mereakadeemiasse. Erikal tuli 11. klassis läbida kohustuslikus korras töövarjupäev. Nii otsustas ta minna Tallinkisse ja olla seal töövarjuks tüürimehele. ,,Laeva sillas olles mõistsin, et see on koht, kus tulevikus töötada tahan. Tahaksin teha midagi teistsugust – töötada merel,“ põhjendab Erika oma valikut ja lisab: „Varasemalt olin merega kokku puutunud ainult niipalju, et olin sõitnud laevaga Soome ja Rootsi. Peale töövarjupäeva sain aga aru, et see on just minu ala.“






Meri hakkas Erikale nii meeldima, et ta töötas kaks järgnevat suve vabatahtlikuna purjelaevadel. Esimesel suvel oli ta madruseks purjelaeval 
Hoppet (1926) ja järgneval suvel töötas ta purjelaeval Kajsamoor (1939). 

„Tegin seal kõike, mida parajasti teha vaja oli: tõmbasin ja pakkisin purjeid, koristasin laeva, olin vahis ning roolis,“ loetleb Erika oma tööülesandeid. „Töötasin Kajsamooril 4–5 kuud. Seal sain tuttavaks nii paljude huvitavate inimestega ja õppisin väga palju uut. Merel on vaja tutvusi. Kui sul on tutvusi, siis liigud edasi palju kiiremini ja see avab uusi uksi, tulevikus on kergem tööd leida,“ on Erika kindel.

Ehe näide sellest on Erikal olemas, kui ta käis Kajsamooriga Soomes purjeregatil. „Seal oli palju ajaloolisi purjelaevu, näiteks olid kohal vene purjelaevad Mir ja Shtandart. Seal tuli mulle korraga mõte teisele laevale vahetustööliseks minna ja nii ma rääkisingi oma kapteniga, kes oli nõus, kui teiselt laevalt enda asemel kellegi Kajsamoorile saan. Edasi läksin Shtandarti kapteniga vahetusest rääkima ning ka tema oli nõus. Nii ma siis seilasin Shtandartil mitu päeva. See oli jube vahva kogemus ning mind oodatakse sinna ka tagasi,“ jutustab Erika õhinaga.


Mereakadeemias õpib Erika hetkel II kursusel tüürimehe erialal. Kuna ta on aga laevadega juba väga palju kokku puutunud ning madruseroll on talle täiesti selge, tuli kool talle vastu ning Erika sai juba I kursusel läbida mõningaid II kursuse aineid, näiteks esmaabi ning isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus laevas. Kuigi Erika on purjelaeva pardal juba madruseks olnud, ootab teda sel aastal madrusepraktika mõnel suurel laeval. „Madrusena pead sa tegema rohkem füüsilist tööd: pühkima tekki, värvima laeva, koristama ja tegema muid töid. Kindlasti oleneb ka sellest, millisel laeval oled. Kui madrusepraktika on läbitud, saad teha tüürimehe praktika, mis on meil ette nähtud III kursuse lõpus,“ kirjeldab Erika. „Kui oled juba tüürimees, on sinu kohustuseks teha pigem paberitöid ja tööd sillas,“ teab Erika. „Tüürimehel on mitu erinevat astet. Kõigepealt tuleb 3. tüürimees ja siis 2. tüürimees ja edasi saad tõusta vanemtüürimeheks ja sealt edasi juba kapteniks,“ jutustab Erika õhinaga. „Mida kõrgemale sa oma ametipositsioonil tõused, seda vähem teed füüsilist tööd ning hakkad rohkem tegema tööd mõistusega,“ naerab Erika.




Tüürimehe peamine omadus on Erika sõnul kindlasti korrektsus. „Kui sa käid tundides nii kuidas ise tahad ning vahel jõuad alles poolest päevast, siis laevaelu ei sobi sulle kindlasti. Laev väljub ju ikkagi kindlal ajal, mitte siis, kui sinul on aega,“ on Erika kindel. „Samuti peab olema väga enesekindel, pead teadma, mida sa tahad. Hea suhtlemisoskus peab samuti olema, et oma meeskonnaga läbi saada. Laeval ollakse mõnikord väga pikalt samade inimestega koos ning seetõttu tuleb osata teistega arvestada ja nendega hästi läbi saada,“ sõnab Erika. „Korralik peab samuti olema – kõik asjad tuleb oma kohale tagasi panna,“ lisab ta. 

Meri on Erika jaoks olnud alati kutsuv. „Meri on alati nii ilus ja seal on nii palju erinevaid vaateid: päikesetõus ja -loojang. Kõik need erinevad värvid. Mulle üldse meeldib loodus väga. Ja väga meeldivad ka ajaloolised purjelaevad,“ tekib Erika suule suur naeratus. „Need on nii huvitavad ja erilised. Mulle meeldib purjelaevade puhul väga see, et edasi liigutakse tuule jõul ning samuti meeldib see puidulõhn, mis purjelaevale väga iseloomulik on. Kõige parem kogemus on mastis käimine, siis näeb kaugele. Mulle ei meeldi eriti selline kaasaegsus ja tehnika, ilmselt sellepärast, et purjelaevad on südamelähedaseks saanud,“ sõnab ta. „Soovitan kõigil kasvõi ühe sõidu purjelaeval teha, see on tõesti vägev kogemus,“ soovitab Erika. “Ära kunagi ütle, et sulle ei meeldi, kui sa pole proovinud,“ lõpetab ta oma jutu.