Nagu juba tavaks saanud, sai raamatukogu sellegi aasta lõpetuseks väikese/suure täienduse.
Meie riiulitesse lisandus mitmeid luulekogusid, elulugusid, näidendeid ja lihtsalt teie oodatud õhukesi :) raamatuid.
Mõned näited:
"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja
haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt,
Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis
Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab... Üks
mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised
- Urmas Vadi KUIDAS ME KÕIK REAS NIIMOOD LÄHEME
Oma värskes jutukogus jätkab Vadi talle ainuomasel rajal. Taas kohtame
tema lugudes päris nimedega päris inimesi – käesoleva teose võtmefiguur
on legendaarne näitleja Rudolf Allabert. Kuid nagu Vadil ikka, on
eluloolistel faktidel omajagu müstiline varjund, kindlasti ka seetõttu,
et jutukogu lugusid ühendab surma temaatika. Autoriga kaasa minnes ei
märka lugeja tavaliselt hetke, mil tõestisündinu moondub fantaasiaks,
unenäoliseks seikluseks – aga võib olla kindel, et see juhtub. Vadi loob
tõsielu ja kujutlusvõime sulami, mis teeb ühtaegu ärevaks ja rõõmsaks.
Selles kujutlusvõime pilgaris vabaneb lugeja painavast küsimusest, mis
on loos tõsi ja mis mitte. Lugu ei pea elu mitte ainult peegeldama, vaid
ka rikastama; inimest pisut maast lahti tõstma.
- Uku Uusberg KUNI INGLID SEKKUVAD
Ühes vanalinna külalistemajas Müüritüki tänaval puutuvad kokku
täiuslikult erinevad inimesed: ettevõtja, kirjanik, kokk, astrofüüsik,
vöörmünder, ema, klaveripoiss, taksojuht, Ahto ja Merike jpt. On
laupäeva õhtu. On omad, on võõrad. On mehed, on naised. On suhted, on
sassis.
Linna kohal on äike...
"Lui Vutoon"
on noore mehe päevik maailmast, milles puuduvad inimesed, kuid asjad on
alles. See on lugu elust ühtaegu külluslikus ja tühjas reaalsuses, kus
staatusel pole enam tähendust, armastus räägib silikooni keeles ja
päevade üle peavad arvet taevas tiirlevad linnud.
- Karin Sturm MICHAEL SCHUMACHER. ELULUGU
"Ma ei saa ju asju, mida ma väga meelsasti teen, jätta tegemata
ainuüksi sellepärast, et seejuures võib midagi juhtuda. Kui minuga ühel
päeval peaks nii minema, siis on see saatus.“
Motospordiajakirjanik Karin Sturm kuulub juba üle 30 aasta vormel-1
maailma ja tunneb Michael Schumacherit tema karjääri algusaegadest
peale. Elulooraamatus kirjeldab ta rekordarv kordi maailmameistriks
tulnud Schumacheri kogu eluteed, annab sõna sportlase kaasteelistele
ning tutvustab meile inimene Michael Schumacherit ka isiklikumast
küljest.
- Kristina Šmigun-Vähi, Jaan Marinson KRISTINA
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega.
Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest,
tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet
kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.
Raamat annab Kristinast
pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused,
kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent
unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina
kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta
suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju
jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.
- Marika Malmsten LILLED ÕNNELIKULE PRINTSILE
Kui kirjandusõpetaja klassitäie teismelisi ooperit vaatama viis, tekitas see esimese hooga vaid põlgust ja naeruturtsatusi.
Ent vähe sellest, et teatril tundub siiski mõte sees olevat...
Peategelased hakkavad lisaks teatrimaailma tundma õppimisele sammhaaval
avastama ka fännide keerukat elu lava ees ja teatri tagaukse ümbruses.
Milliseid lollusi andunud austajad on valmis tegema? Kas elu ja
teater õnnestub lahus hoida? Kas ja kuidas toimub omaloodud iidolitest
ülekasvamine, selgub juba loo käigus.
Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania
800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese
reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks
raamatuks.
Luulekogu on katse püüda Marie Underi
"Sonettide" 1917. aastal ilmunud esikteos muuta taas kirglikuks,
lämmatavaks, erootiliseks, et ridade vahelt aimuks sõja ähvardavat
kõminat, revolutsioonide möllu, iseseisvuse-ihalust. Koostajad palusid
viiekümnel Eesti kirjanikul kirjutada uus tekst oma isikupärases
stiilis, mis tähendas, et luuletuse vorm on vaba, aga lähtub Underi
soneti aluseks olnud kogemusest või elamusest.
Raamatus
on viiskümmend uut luuletust, mis näivad üldjoontes kaardistavat kogu
tänapäeva Eesti luule ulatust Kiwast Kaplinskini ja Doris Karevast Kelly
Turgini.
- Merca luulekogu HELE HÄÄRBER
- Indrek Hirv KAASITOOME. LUULETUSI AASTATEST 2012-2015
- Kaarel B Väljamäe luulekogu KOHVI KÕRVALE
See on vaid osa saabunud teostest. Tutvustused on võetud
Rahva Raamatu kodulehelt
ja sealt saab raamatute kohta rohkemgi infot.
Astuge läbi, sest oma silm on kuningas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar