Esimene luulenädal, mis oli pühendatud
eesti luulele, on läinud nagu esimene lumi... Kui palju keegi selles
enda jaoks või ennast leidis, on ja peabki olema erinev. Õppimise
ja väga paljude teiste ürituste kõrval võib tunduda, et veel üks
teemanädal oli liiast. Miks ei olnud?
Esmaspäeval kuulas ja vaatas kogu
koolipere saalis luuleetendust. Aplaus kõlas tahes või tahtmata
luulele. Teisipäeval moodustus nähtamatu luulekett, kus iga lend
luges saalis 45 minutit nonstop luulet
ja andis järje leheküljenumbrist teatepulgaga järgmisele lennule
edasi. Loeti, kuulati – luule mõjus. Kolmapäeval loodi luulet
elust enesest – ajakirjanduse põhjal kokku seatud värsiread on
kõigile lugemiseks I korrusel (raamatukogu lähedal). Sama päeval
õhtul oli külas noor luuletaja Kelly Turk ja toimus TÜGi esimene
luuleõhtu, mis oma sundimatu õhkkonnaga väärib kordamist.
Neljapäeval esitasid õpetajad lühikava eesti poeetide
luuletustest. Tekst ja rollid jagati samal päeval, peaproovile
järgnes esietendus. Reedesse jäi luulemäng, kus klassid said
kaaluda ja mõõta kooli raamatukogus pakutavat luulet nii otseselt
kui kaudselt. Kogu nädala jooksul võisid õpilased tundide eel
ukseluulet lugeda ja suurelt ekraanilt 11. klassi luulevideosid
vaadata.
Õpetajad olid
reedel (11.12) kell 11.12 luulest viidud, sest just selle minuti
pühendasid nad oma ainetunnist luulele... Meie teemanädala lõpetas
laupäev (12.12), mil Marili Hendrikson esindas kooli ja kogu
Järvamaad Pärnus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“
lõppvoorus. Ta esitas L. Koidula luuletuse „Ise tahtsid“ ja
Merca proosapala „Stressis mees“. Marili pälvis oma esitusega
gümnasistide vanuserühmas Koidula gümnaasiumi eripreemia ja
mitmelt kohalviibijalt kommentaari, et temas on midagi noore Merca moodi. Marilit juhendasid Averonika Beekmann ja Klaudia Tiitsmaa.
Need loetletud
hetked andsid koolinädalale vaikselt tooni – häälestasid ja
loodetavasti inspireerisid, lisasid värsket (r)õhku. Luulet ei saa
peale sundida, see lihtsalt puudutab meid, nagu meie puudutame
luulet. Raamatukogulased rõõmustavad, et proosateoste kõrval said nädalaga kõik luulekogud kenasti tuulutatud.
Tänu kuulub
kõigile, kes luulenädalast osa võtsid! Suur aitäh ja tunnustus
neile, kes TÜGi esimese luulenädala korraldusse panustasid:
raamatukogu tegusad tegijad Pille ja Leelia, luulenädala ideega
kaasa tulnud ja seda toetanud direktor ja õppealajuhataja, kõik
ukseluule ja lühikavaga esinenud ja tunnist luulele aega kinkinud
aineõpetajad, huvijuht Ene, luulering Ehe oma mõtete ja tegudega,
suupistete autor õpetaja Rutt Olesk koos kulinaariaõpilastega,
luuleõhtu muusikud Kaarel ja Raimond, ülejäänud kellaviietee
ideedega haakunud Liisa (J.) ja Andra, raamatukokku temaatilise
kunstiseade teinud Kristin, Õnne-Liis, Anett ja Liisa (T.)! Niisuguse toimkonnaga ideid ellu viia on suur rõõm.
Järgmisele kooliaastale mõeldes võiks sama teemanädal toimuda veidi teisel ajal –
vahest hingedekuu algul. Esimene luulenädal aga peabki minema hinge
... isemoodi.
TÜG
esimesele luulenädalale...
ehkki
on aeg
meie
kõikide õlul,
võtta
tast tükike,
proovida,
maitsta.
Elus
võib pettuda,
luule
võib kaitsta.
Lugeda
ridu ja vaagida öeldut,
keerata
lehti ja mäluda mõeldut.
Luulelt
on õieti laenata targem
keelt,
mille ees iga hingekeel arem.
Kas
nendel, kes läinud, on luules veel elu?
Või
neidsamu ridu taob ilusaks elu?
Kui
nii, on nüüd sinu käes järg teda luua
ja
otsida luulevees leotatud tuuma.
Ent
äkki on läinud su mõte, su sõnad,
sind
piinavad kohatud, koormavad võlad
lugeda
- unustust otsides lugeda,
minna
ja täiesti endasse pugeda,
kohale
jõudes kord küsida ajalt:
“Kellele
meie seast luulet on vaja?”
Küsida
– milleks? Said päriselt maitsta.
Ajas
võib pettuda. Luule võib kaitsta.
TTH´2015
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar