10. klasside õpilased õppisid, mis on novell. Nad lugesid Anton Tšehhovit (19. saj venelane) ja Boccacciot (14. saj itaallane) ja Radzevičiūtėt (21. saj leedulane) ja Kruusvalli (20. saj eestlane), kes kõik olid/on novellikirjanikena kuulsaks saanud. Pärast kõike seda lugemist kirjutasid nad Kruusvalli eeskujul ise ka ühe novelli. Kirjutamisülesande lähteks olid Kruusvalli novelli lõikude algused:
Ühel ... tekkis peas kindel otsus...
Teine probleem...
Sõbrannad?
Ja...
Katkend elust
Jaan Kruusvall
Ühel naisel tekkis peas kindel otsus – minna mehe juurest minema. Ta hakkaski asju pakkima. Aga asju oli nii palju, et nende pakkimine oleks kestnud vähemalt nädala ning nende äraviimiseks oleks pidanud palkama vähemalt kaks veoautot ning selle aja jooksul oleks ka mees koju tulnud. Kuid naine tahtis jalga lasta kohe, et oma meest mitte enam näha. Mitte kunagi! Sellepärast naine piirdus ainult pisku kaasavõtuga.
Teine probleem tekkis tal juba lävepaku taga trepikojas – kuhu minna? Ema juurde? Kuid ema oli surnud ja maetud linna taha surnuaiale. Möödas olid need ajad, mil ema juurest võis lohutust leida. Armukese juurde? Kuid niisugust tutvust vaesel naisterahval polnud ja see oli eriti valus miinus. Nii mõnigi mees oli vahetevahel püüdnud kangelanna kõrval tiiba ripsutada, kuid viimane oli need mehed – kui ebamoraalsed elemendid – endast eemale peletanud. Ja nemad olidki eemale läinud.
Naisel oli üks vana koolipõlvetutvus, üks vanapoiss, kelle juurde ta oleks võinud minna, kuid see vanapoiss oli joodik ja ei töötanud kusagil, ja oli üldse teadmata, kas ta naist enam sooviski näha – nii palju oli aega mööda läinud. Ja kui ta võtakski naise vastu, siis peaks naine ilmselt hakkama tema ülalpidajaks. Aga seda naine ei tahtnud.
Sõbrannad? Nendel oleks muidugi hea meel olnud, need oleks lasknud öömajale. Üheks ööks kindlasti. Aga mis saaks edasi? Mis saab homme?
Ja oskamata mingisugust otsust vastu võtta, naasis naine tuppa.
Teine katkend elust
Anonüümne
Ühel mehel tekkis peas kindel mõte minna baari. Ta hakkas juba baari poole sammuma. Mees oli üksik ning tahtis omale naist, kuid suure õllekõhuga meest ei taha ju ükski naine. Ta otsustas mitte minna.
Teine probleem oli see, et kuidas siis võimalikult kiiresti kaalust alla saada? Minna maratoni jooksma? Süüa ainult muru ja kapsalehti? Mees oli täiesti nõutu. Tal oli õnneks üks naissõber, kes oli väga vormis. Mees otsustas naiselt nõu küsida. Naine oli väga vastutulelik ning oli nõus aitama. „Muidugi,ma treenin ka oma sõbrannasid, saaksid nendega samal ajal tulla," sõnas naine.„Sõbrannad? Äkki nende seast leiaksin ma omale kaaslase," mõtles mees.
Ja paari kuu pärast oli mees vormis ning õnnelikus suhtes oma treeningpartneriga.
Teine katkend elust
Patrick Soomer
Ühel mehel tekkis kindel otsus võtta naine. Ta hakkas kiirelt tegema kasutajakontosid erinevate kohtingu lehekülgedele. Kuid kasutaja tegemiseks küsitud infot oli liiga palju, seega ta hakkas kiiruga enda kohta valet teavet panema, et aega kokku hoida.
Teine probleem oli, et tal polnud endast pilti. Kuid mehel tuli mõte, et teeb telefoniga selfi. Mees tegi paar selfit ära, kuid pilti arvutisse laadides pillas mees oma telefoni maha ning telefon läks katki, peale seda lõi ta käega ja mõtles, et interneti kohting ei kõlba kuhugile.
Tal oli üks vana sõbranna, kes on talle alati meeldinud. Ta otsis oma vanade kaustade vahelt selle tüdruku aadressi. Lõpuks, kui ta aadressi üles leidis, otsustas ta talle kirja kirjutada, aga kui kiri valmis sai, mõtles ta, kas ma ikka soovin temaga kohtingule minna, äkki rikun meie vana sõpruse ära, mille tõttu ta otsustas kirja mitte saata.
Sõbrannad? Äkki keegi nendest soovib minuga kohtingule minna. Ei, mõtles mees endamisi, kui ma oleksin sõbrannadest kellelegi meeldinud oleks meist ammu paar saanud.
Ja mees otsustas kiiresti: ma hakkan geiks.
Teine katkend elust
Mariettely Saar
Ühel mehel nimega Ivo tekkis kindel otsus leida endale unistuste naine. Tema üks probleemidest, miks ta endale naist ei leidnud, oli see, et ta oli liiga valiv, tõesti, liiga valiv. Teine probleem aga oli selles, et ta kartis end miskipärast siduda kellegagi terveks eluks. Samas paralleelselt ta siiski soovis enda kõrvale kedagi. Tal oli super perekond, kes kõik on väga positiivsed ja elu nautivad. Nad ootavad ja loodavad pikisilm,i mil Ivo südamesse keegi temale ideaalne poeks.
Aga sõbrannad? Nemad on ju ikka olemas? Miks mitte keegi neist? Jah, õigus, Ivol oli palju sõbrannasid, kes oleksid nõus kohe temaga kokku kolima või koguni oma südame talle kinkima… Kuid ei, Ivo ootab seda õiget. Jah te saite õigesti aru, ootab seda õiget. Naljakas, kas pole? Siin maailmas on ju tavaliselt naised need, kes ootavad kohutavalt kaua ja loodavad senini, et ühel päeval tuleb prints hobusega ning viib nad kaunisse lossi. Mees teeb ootamatu pöörde, varem ta ei osanud sellele mõeldagi. Ivo otsustas jääda vabaks meheks, üksikuks. Nautida elu ja lõõgastuda seni kuni veel jaksu on. See oli õige otsus, sest ta on juba päris lõpusirgele selle elukesega jõudnud. Aastaid on tal siiski juba 96.
Teine katkend elust
Henry Eichenbaum
Ühel mehel hüppas pähe üks mõte – lahkuda oma töökohast ja elada vabana. Ta arutles seda ideed oma naisega päevi, isegi nädalaid, neil ei oleks olnud summasid, et ära elatada end koos. Kui mees läkski lepingust ära ütlema oli hakanud naine pakkima ning ära kolima, talle ei meeldinud see idee vaesusest ja vabadusest. Naine tühjendas seifist osa raha ja kolis.
Teiseks mureks tekkis tal see, et suur osa kogutud rahast oli ära võetud, et vabalt toitu ja muud vajalikku osta. Mida teha? Kuidas osta kõike vajalikku nüüd? Ta oli suhted oma naisega ära rikkunud ning vaevalt, et tema raha annab ja aitaks. Minna ja paluda tööd tagasi? Viimati lahkudes oli ta bossi otseses mõttes perse saatnud ja uut tööd ta ka ei tahaks. Ta oli isegi oma sõpradega suhted rikkunud, et neilt abi paluda.
Tal oli õnneks vanemad alles, parim sõber ning üks ellujäämiseoskusega vana tuttav, kellelt ta saaks abi kindlalt, probleem parimas sõbras oli see, et too oli narkomaniks hakanud ja üldse arvatavasti vanglas. Vanemaid ta polnud aastakümneid näinud, kes teab kas nad üldse on veel elus. Õnneks
oli tal selle ellujäänuga head suhted tekkinud ja kindlalt saaks temalt abi.
Uus sõber? Nad oleksid kindlalt head sõbrad ja ellujääjad koos. Nad kindlasti oleks partnerid koos kaua. Aga kuhu minna? Kaua sõbral läheks aega, et selle ideega kaasa tulla?
Ja hommikul ärgates ta oli õnnelik et see uni oli, sest ta oleks oma elu täiesti tuksi keeranud.
Ühel mehel tekkis kindel otsus – ta saab kuulsaks. Ta hakkas mõtlema, kuidas kuulsust välja teenida. Esimese asjana tuli tal mõttesse kirjanikuks hakata, kuid ta mõtles kohe jälle ümber, saades aru, et tema soontes ei voola kirjaniku verd. Ta mõtles, et äkki oskab laulda ja ka see ei osutunud edukaks. Pärast pikka mõtlemist ei tulnud muud mõtet, kui leiutama hakata.
Teine probleem tekkis tal leiutades. Tal ei olnud vajalikke tööriistu ega kohta, kus vaikselt nikerada. Ta üüris garaaži ja ostis tööriistu, kuid siis sai aru, et tal ei ole ühtegi head ideed, mida leiutada. Ta veetis päevi garaažis mõeldes ja erinevaid asju katsetades, kuid miski ei läinud edukalt. Ta proovis veel ja veel, kuid kunagi ei läinud miski plaanipäraselt.
Mehel oli aastaid see sama idee ja ta veetis kõik oma aja garaažis. Ta sõi seal, magas seal ja tegi kõike seal garaažis, mida normaalsed inimesed teevad kodus. Garaažist lahkus ta ainult siis, kui oli vaja poodi minna. Ta veetis kümneid aastaid garaažis ja oli isegi oma eelneva elukoha maha müünud. Talle hakkas isegi garaažis elu meeldima.
Sõbrad? Neid tal enam ei olnud. Tegelikult ei olnud tema elus enam kedagi, peale tema garaaži ja asjade.
Pärast pikki aastaid otsustas ta alla anda ja lahkus lõplikult garaažist. Ta sai kuulsaks mehena, kes oli kõige kauem ühes ja samas kohas vabatahtlikult.
Ühel poisil tekkis kindel otsus- ta soovib saada lauljaks. Ta proovis laulda erinevaid laule, mille on kirjutanud kuulsad inimesed, kuid üks oli liiga kõrge ja teine liiga madala helistikuga, mis talle ei sobinud. Esmalt proovis ta transponeerida laule, kuid siis need ei kõlanud tema kõrvus enam nii imeliselt kui alguses. Seejärel mõtles ta, et kirjutab ise endale sobivas helistiku loo.
Teine katkend elust
Markus Sulg
Ühel mehel tekkis kindel otsus – ta saab kuulsaks. Ta hakkas mõtlema, kuidas kuulsust välja teenida. Esimese asjana tuli tal mõttesse kirjanikuks hakata, kuid ta mõtles kohe jälle ümber, saades aru, et tema soontes ei voola kirjaniku verd. Ta mõtles, et äkki oskab laulda ja ka see ei osutunud edukaks. Pärast pikka mõtlemist ei tulnud muud mõtet, kui leiutama hakata.
Teine probleem tekkis tal leiutades. Tal ei olnud vajalikke tööriistu ega kohta, kus vaikselt nikerada. Ta üüris garaaži ja ostis tööriistu, kuid siis sai aru, et tal ei ole ühtegi head ideed, mida leiutada. Ta veetis päevi garaažis mõeldes ja erinevaid asju katsetades, kuid miski ei läinud edukalt. Ta proovis veel ja veel, kuid kunagi ei läinud miski plaanipäraselt.
Mehel oli aastaid see sama idee ja ta veetis kõik oma aja garaažis. Ta sõi seal, magas seal ja tegi kõike seal garaažis, mida normaalsed inimesed teevad kodus. Garaažist lahkus ta ainult siis, kui oli vaja poodi minna. Ta veetis kümneid aastaid garaažis ja oli isegi oma eelneva elukoha maha müünud. Talle hakkas isegi garaažis elu meeldima.
Sõbrad? Neid tal enam ei olnud. Tegelikult ei olnud tema elus enam kedagi, peale tema garaaži ja asjade.
Pärast pikki aastaid otsustas ta alla anda ja lahkus lõplikult garaažist. Ta sai kuulsaks mehena, kes oli kõige kauem ühes ja samas kohas vabatahtlikult.
Teine katkend elust
Kaile Eiert
Teine probleem loo kirjutamise juures oli see, et ta ei osanud oma mõtteid üles kirjutada. Ta küll mängis neid viisijuppe erinevate instrumentide peal ära, kui need ununesid, sest kirja need ei saanud. Ta proovis helisalvestiga neid viisijuppe salvestada, kuid ta ei mäletanud järgmisel hommikul, kuidas ta neid mängid.
Tal oli suurepärane idee. See lugu oleks võinud olla fenomenaalne ning kõlada paljudes raadiojaamades.
Sõbrad? Poiss oleks tundnud häbi, kui ta sõbrad oleksid kuulnud, et ta laulab ja tahab veel ise laulu kirjutada.
Ja lõpuks kui ta sai laulu kirjutatud tänu võõra salapärase abistajaga ning kui tema nime mainiti raadios ei julgenud poiss enam kooli minna.
Tüdruk, kes mängib arvutimänge
Anonüümne
Ühel neiul tekkis peas mõte - esitada omale väljakutse - teha läbi üks League of Legends’i mäng. Tal oli vaja vaid aega. Ja seda oli tal küllalt. Tänu oma lahtisele peale polnud tal koolis raskusi, vaid paistis hoopis tihti silma.
Teine probleem ei jäänud tulemata. Olenemata heast inglise keele oskusest ja taibukusest, ei saanud ta mängu põhimõttest aru. Ta otsis abi foorumitest ja Youtube’ist, kuid sellest jäi väheks. Ka mängurid ei aidanud teda. Uhkus oli liiga suur.
Tal oli lootus kadumas. Ta arvas, et see on nõme mõte. Ta vedas ennast alt.
Kuid ühel päeval sai ta kirja. Talle pakuti abikätt. Õrn päikesekiir hakkas pilve tagant paistma. Edaspidisel jutuajamisel selgus, et neiu oli noormehega tuttav. Kuid kust nad teadsid teineteist?
Sõbrannad? Nendest pole mõtet rääkidagi. Nad naersid ta seljataga, kui neiu rääkis oma kiindumusest noormehe vastu. Naersid ka siis, kui ta rääkis neile oma väljakutsest. Ja sinna nad jäidki… neiu selja taha, kui ta reipal sammul edasi astus.
Vihje: sa tunned mu ära, kui ma sulle homme naeratan.
Ja oligi see hetk käes. Neiu oli ärevil, kui järsku püüdis keegi tema tähelepanu. Paralleelklassist klassivenda tema poole kõndides nähes märkas ta tema suul muiet.
Neiu mõtles: “Tema see on..” ja naeratas vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar