teisipäev, 28. veebruar 2017

Peaegu kopeerit luuletus

11.a klassi õpilased kirjutasid ühe luuletaja ühest luuletusest maha esimese ja viimase värsirea, kõik, mis nende vahel, mõtlesid nad ise juurde. Vasemal on originaal, paremal järeletehtu.



November ei ole kuu, mida oodata,
sest juba mõned tunnid pärast keskpäeva
laksatavad pimeduse käärid kokku.

Tiit Leito
November ei ole kuu, mida oodata
karge talv on ukse ees
tunnid lähevad kui helikiirusel
laksatavad pimeduse käärid kokku.

Elisabeth Kull
kui mul poleks kõrvu
ei võiks ma midagi kuulda
isegi mitte vaikust
mis kukub üle jõe

Andres Ehin
kui mul poleks kõrvu
oleks kõik teadmine mulle olematu
kõik oleks tühi nagu hing
mis kukub üle jõe

Marit Tammela
kui mul poleks kõrvu
ei kuuleks ma kedagi
see kõik oleks nagu langev lumehelves,
mis kukub üle jõe

Mari-Ly Soomuste
Kuula, kuidas ritsikad
õhtust õhukesi
ribasid rebivad!

Kuula, kuidas
õhtused uudised
naljaga pooleks
taksojuhi tapavad.

Asko Künnap
Kuula, kuidas ritsikad
tasapisi trallivad.
Kavalalt kimavad,
teedel trööstivad.

Kindlalt kõiki kiusavad,
tähtsusetult tänitavad,
taksojuhti tapavad.

Mariann Villems





Kommentaare ei ole: