11.a klassi õpilased kirjutasid ühe luuletaja ühest luuletusest maha esimese ja viimase värsirea, kõik, mis nende vahel, mõtlesid nad ise juurde. Vasemal on originaal, paremal järeletehtu.
|
November ei ole kuu,
mida oodata,
sest juba mõned tunnid
pärast keskpäeva
laksatavad pimeduse
käärid kokku.
Tiit Leito
|
November ei ole kuu,
mida oodata
karge talv on ukse ees
tunnid lähevad kui
helikiirusel
laksatavad pimeduse
käärid kokku.
Elisabeth Kull
|
|
kui mul poleks kõrvu
ei võiks ma midagi
kuulda
isegi mitte vaikust
mis kukub üle jõe
Andres Ehin
|
kui mul poleks kõrvu
oleks kõik teadmine
mulle olematu
kõik oleks tühi nagu
hing
mis kukub üle jõe
Marit Tammela
kui mul poleks kõrvu
ei kuuleks ma kedagi
see kõik oleks nagu
langev lumehelves,
mis kukub üle jõe
Mari-Ly Soomuste
|
|
Kuula, kuidas ritsikad
õhtust õhukesi
ribasid rebivad!
Kuula, kuidas
õhtused uudised
naljaga pooleks
taksojuhi tapavad.
Asko Künnap
|
Kuula, kuidas ritsikad
tasapisi trallivad.
Kavalalt kimavad,
teedel trööstivad.
Kindlalt kõiki
kiusavad,
tähtsusetult
tänitavad,
taksojuhti tapavad.
Mariann Villems
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar