Kuu kuma
Ernst Enno
Kuu kuma on täna nii selge,
Kõik pilved on kadunud,
Kuid süda on siiski nii haige,
Kõik mõtted on uinunud.
Kesk verevett valgus on kudund
Tee taevasse, kaugele –
Sääl mälestus kõnnib ja särab,
Et paistis kord päikene!
Kuu kuma on täna nii selge,
Laul uinunud lainetes;
Veel üksinda sügise liigub
Poolkoltunud lehtedes.
Päiksesära
MEEE
Päiksesära on homme nii ähmane,
Ükski pilv pole tüdinud.
Kuid kopsud on terved
Ja mõnigi mõte on tärganud.
Liivakõrbe servas on pimedus
Harutand üles põrgutrepi,
Siia, lähedale –
Siin unustus lonkab ja kahvatub,
Et loojus kord kuu.
Päiksesära on homme nii ähmane,
Tants ärgand tüünel merel.
Juba karjakaupa kevadeid seisab
Erkrohelistes pungades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar