teisipäev, 14. märts 2017

Kuidas efektiivselt raamatut lugeda?

Kohustusliku kirjanduse lugemine võib kooliõpilase jaoks olla üks suur häda ja viletsus, olgu selles siis süüdi vähene vaba aeg või lihtsalt laiskus.

Kirjutan seda artiklit lootusega, et minu kogemused ja praktika aitavad ka teisi lugejaid-koolijütse.
Raamatu lugemise juures on kindlasti kõige raskem alustamine. Irooniliselt on alustamine ka võtmetähtsusega, sest raamatu alustamine vähese huvi ja väsinud peaga võib kaasa tuua kontekstikao edasises loos.

Et alustada, olen mina tavaliselt end sundinud lugema esimesed kaks-kolm lehekülge nii põhjalikult ja aeglaselt, et sõnum saaks kohale jõuda. Vajadusel kirjutan ka mõtted esimeste lehekülgede kohta üles märkmepaberile ja kleebin selle järjehoidja moel raamatu ülaserva nii, et mõtet oleks nähe terve raamatu vältel.

Rääkides märkmetest – neid on tõesti kasulik teha. Ka mina arvasin, et neil pole mingit mõtet. Pärast viimase raamatu lugemist (Jaan Krossi „Keisri hull“) sain selle vajadusest aga väga hästi aru. Romaan on kirjutatud päevaraamatu stiilis, kus ajas tehti mõnel juhul päevaseid, mõnel juhul aastaseid edasi-tagasi hüppeid.

Märkmed aitavad ka lugemiskontrolli ajal, kui oled üles tähendanud enda meelest võtmetähtsusega kohad (ehk üritanud ennustada, mida õpetaja võiks töös küsida).

TÄHELEPANU! Märkmeid pole kunagi liiga palju. Vähe märkmeid või suurt kokkuvõtet tehes ei pruugi sa kiiresti leida konkreetse sündmuse paiknemist raamatukaante vahel.

Olen leidnud, et õpetajate soovitus lugeda kümme lehekülge päevas ei too minu jaoks väga kasu. Miks? Lugedes raamatut on hea, kui kujutad asju pildina enda peas ette. Teose tükkhaaval lugemisega ei pruugi jõuda pilt täielikult välja kujuneda ja nii on suur tõenäosus, et hakates uuel päeval järgmist kümmet lehekülge lugema, pead piiluma oma märkmeid või eelmisi lehekülgi, et taastada poolelijäänud pilt.

Seega, minu soovitus on võtta lugemiseks arvutis olemise ajast umbes kaks tundi (alati võib ka rohkem muidugi) ja lugeda selle ajaga nii palju kui võimalik.

Kõige tähtsama jätsin viimaseks: loo meeldiv ja just endale meeldiv keskkond. Minule on selleks keskkonnaks minu oma tuba, kus olen ainult mina ja mulle meeldiv muusika (kui olen liikvel ja näiteks sõidan bussiga, siis on mulle oluline vaid muusika ja piisav ruum). See aitab sul kõige paremini keskenduda. Worst case scenario: sul on raamatut lugedes segavad faktorid (põnev film, väike õde valjuhäälselt laulmist harjutamas jne). Parim lahendus oleks otsida näiteks teine ruum või panna pähe müra summutavad kõrvaklapid.

Raamat on põnev ja huvitav vaid siis, kui sa selle ise huvitavaks teed. Ega raamat end sulle ise loe!
Ja mida huvitavamaks sa raamatu endale teed, seda paremat hinnet on loota lugemiskontrollist.

Loodan, et keegi leiab selle artikli huvitava ja abistava olevat!


Kaido Kivi, 14. märts 2017

1 kommentaar:

Fotostuudio Tallinnas ütles ...

Väga hea artikkel :)