Mis toimus ühel päeval gümnaasiumis?

Meie koolimaja, õpilasi ja õpetajaid ning üldist õhkkonda käis avatud uste päeval, 10. märtsil, uudistamas 47 õpilast Türi Põhikoolist, Laupa Põhikoolist, Retla-Kabala Koolist, Kaiu Põhikoolist ja Võhma Koolist. Täidetud on esimesed sisseastumistestid ja peetud vestlused direktori-õppealajuhatajaga. Tuletame meelde, et sisseastumiskatsed toimuvad 22. ja 23. märtsil ajavahemikus 10.00 -13.00. Testi tegemiseks kuluv aeg on keskmiselt 1,5 tundi.  Kandidaadid sooritavad matemaatika, eesti keele ja valitud võõrkeele (inglise, saksa või vene keele) testi. Neljadele-viitele õppivad noored on testist vabastatud. Kõikide kandidaatidega toimub vestlus. Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument, kirjutusvahend ja 9. klassi klassitunnistus (või selle koopia).

Kõik kooliga tutvujad olid jagatud kolme gruppi. Kõik grupid osalesid Karenliia Karamella Pressi loengul, külastasid gümnasistide tunde ja said osa vaid neile ettevalmistatud ainetundidest (inglise keel, füüsika, ühiskonnaõpetus, filosoofia, kehaline kasvatus, keskkonnaõpetus). Üks päev gümnaasiumis 2016 sai osalejatelt sellise tagasiside:

·         Päris hea

·         Superlahe

·         Parim päev

·         Väga meeldiv – 5 korda

·         Hea

·         Tore, kodune

·         Mulle väga meeldis

·         Väga meeldis, kõik olid sõbralikud

·         Kõik oli väga hea

·         Lahe vaheldus

·         Oli väga huvitav / tore päev – 5 korda

·         Suurepärane / väga tore päev oli -  4 korda

·         Väga hea ja ilus

·         Põnev ja lõbus / meeldis koolis ja oli põnev

·      Tore kogemus, sõbralikud inimesed

·         Mulle meeldis füüsika õpetaja ja koolitoit

·         Lihtsad tunnid, hea late

·         Huvitavad tunnid

·         Rahulik kool

·         Päev oli äge ja põnev. Kõige ägedam oli koolitus ja ühiskonnatund

·         Väga armas kokkuhoidev kool / väga sõbralik kool / meeldiv õhkkond

·         Head õpetajad ja õpilased / toredad / väga toredad õpetajad – 4 korda

·         Füüsiline kehaline, väga meeldiv inglise keele õpetaja

·         Päev oli väga tore. Õpetajad olid väga sõbralikud ja toredad

·         Hästi korraldatud, toredad õpetajad / töötajad

·         Meeldivad inimesed, head õpetajad

·         Mulle meeldisid koolis olevad sõbralikud ja abivalmis inimesed.

·         Väga soe vastuvõtt õpetajate poolt

·         Hea õpilaskond

·         Koolitus oli väga hea

·         Väga meeldis tundides olla. Oli mõtlemapanev koolitus.

·         Hea / väga hea koolitoit – 3 korda

·         Oleks tahtnud minna inglise keele tundi

·         Väga vahva kool, kindlasti tulen

·         Kindlasti teen katsed ja tulen

·         Kindlasti tuleksin, kui ei oleks teisi aspekte

·         Klassid olid veidi jahedad


Ene Hunt
TÜG huvijuht

Õnne-Liis Aardevälja osales edukalt vabariiklikul emakeeleolüpiaadil

Emakeelepäeva eel, 11.-12. märtsil toimus Tartu ülikoolis 31. emakeeleolümpiaadi "Nimed minevikus ja tänapäeval" lõppvoor. Ainsa järvamaalasena ja esimest korda Türi ühisgümnaasiumist oli sinna kutsutud meie kooli 11.b klassi õpilane Õnne-Liis Aardevälja. Õnne-Liis võistles III vanuserühmas (11.-12. klasside õpilastega), kus oli õpilasi kahekümnest Eesti koolist. Vabariigis oma vanuserühma kolmekümne parima hulgas on Õnne-Liisi tulemus lõpp-protokollis kahekümnes.
Lõppvoorus tuli esimesel päeval lahendada üksteist ülesannet, mis nõudsid peale õigekeelsuse veel vana ja tänapäeva kirjakeele seostamisoskust, kohanimede tundmist vanalt, nii nimeseaduse kui ka anagrammide tõlgendamist ning loomulikult analüüsioskust.

Olümpiaadi teise päeva hommikul andsid žüriiliikmed tagasisidet ülesannete lahendamise kohta. Pärast seda toimus pidulik aktus Tartu ülikooli aulas, kus esinesid ettekannetega Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ning kohanimede uurija, Tartu ülikooli teadur Evar Saar. Autasustamisel jagati diplomeid iga vanusrühma kuuele parimale, samuti silmapaistvate uurimistööde autoreile.

Õnne-Liis valiti lõppvooru uurimistöö "Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste eesnimemood" põhjal. Töö juures tõi žürii välja head refereeringut, analüüsiosa ülesehitust ning töö panust kodukooli uurimuste seas, samuti töö autori üldistusoskust ja analüüsivõimet.

Õnne-Liisi uurimistööd juhendas õp Triin Toome-Hosman. 

32. emakeeleolümpiaad stiilist ja sõnavarast ootab osalejaid juba järgmisel õppeaastal - uus väljakutse nii õpilastele kui ka õpetajatele.
Lõpubanketil kutsus žürii esimees professor Helle Metslang noori keeleuurijaid sügisel toimuvale õpilastööde konverentsile (Tartu ülikoolis) ning sügisvaheaja keelelaagrisse.

Õnne-Liis, aitäh Sulle silmapaistva panuse ja tulemusliku esinemise eest emakeeleolümpiaadil!

Triin Toome-Hosman

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kirjad

Oktoobris oli kunsti õpikoja, avaliku esinemise ja karjääriõpetuse õpilastele võimalus osaleda loengul" Värvide teraapiline toime". Lektoriks Viigi Viil. Kunsti õpikoja õpilased kirjutasid selle põhjal kirja. Valikut neist saab alljärgnevalt lugeda.

Tere, vanaema!

Meil oli värvide mõju loeng, tahan seda sinuga jagada, sest see oli väga mõtlemapanev. Nii mõnigi asi sai selgemaks, aga oli ka seda, millega nõus olla ei taha.

Kuna mind on alati väga huvitanud, kuidas erinevad välised faktorid inimest psühholoogiliselt mõjutavad, oli loengut väga huvitav kuulata. Tuleb välja, et värvidel on inimesele poole suurem mõju, kui arvata oskasin. Pärast loengut mõtlema jäädes sain aru, et see on ka minu puhul nii – ma lihtsalt ei ole osanud seda enne värvidega seostada. Näiteks kannan ma tihti musta, mis on mu lemmikvärv – must on aga tagasihoidlikkuse värv, nii et see seletab päris hästi, arvestades minu tagasihoidlikku iseloomu, miks just see mu lemmikvärv on.

Arvan, et inimesed ei pane tihtipeale tähelegi, kui palju meid ümbritsevad asjad meid mõjutavad. Loomulikult mõjutavad meid ka teised inimesed, kuid asjadel on suurem mõju, kui paljud meist oodata oskavad. Nagu loeng kinnitas, mõjutavad meid isegi asjade omadused, nagu näiteks eseme värvus.

Aga nagu mainitud, oli asju, millega ma päris nõustuda ei saanud. Mitte midagi otsest, lihtsalt arvan, et selliseid asju saab inimene ise ka väga suunata. Värvidel on meile kindlasti mingisugune mõju, kuid arvan, et inimese tahtejõud on suurem ning värvide mõju pole alati selline, nagu „peaks olema“ ehk seda saab ise suunata. Mõne puhul ei pruugi mõju üldse märgatav olla. Seda mõjutab juba ka see, et paljudel värvidel on erinevad, tihti ka vastandlikud mõjud. Näiteks tähendab must, nagu mainitud, tagasihoidlikkust, aga ka salapära.

Mida Sina arvad, kas värvidel on tõesti meile nii suur mõju? Kas oled ise ka märganud?

Ootan Sinu vastust huviga!

Soojade tervitustega

Selena (11b)

 ***

Tere, Liisi!

Meil oli värvide mõju loeng, tahan seda sinuga jagada, sest see oli väga huvitav.

Loengu käigus kuulsin selliseid asju, mida teadsin juba eelnevalt,  aga teada sain ka uutest ning põnevatest faktidest. Näiteks räägiti, et inimese silm eristab umbes 130-140 erinevat värvitooni, kuid päriselt on valgusespektris lõpmata palju värve. On huvitav teada, et värvide põhituumiku moodustasid 3000 aastat e.m.a kolm põhivärvi: punane, indigosinine ning kollane. Tänapäeval kasutatakse mingi kindla värvitooni edasiandmiseks nimetusi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Mõnda nimetust kuulsin esimest korda nagu näiteks, kristallvalge ning sitikmust.

Lisaks faktilistele teadmistele saime teada, mida miski värv sümboliseerib ning kuidas iseloomustab mõne kindla värvi kandmine inimest.  Mulle jäid meelde mõned näited, mida loengupidaja välja tõi. Näiteks punane värv sümboliseerib tegutsemisjõudu, kuid on ka agressiivsuse värv. Lisaks sellele on see ka soojuse värv ning külmade ilmade puhul tasub kanda punaseid kindaid või jopet, kuna see tekitab soojuse tunde ning ei lase külma ligi. Violetne on tarkuse värv ning inimene, kellele meeldib kanda lillakaid riideid, peab end teistest targemaks. Türkiis aga tugevdab immuunsussüsteemi – kui ei taha talvel haigeks jääda, tasub kindlasti sellist värvi riideid kanda. Ning roosa värv on omane inimestele, kellel on suur tähelepanuvajadus, samuti on see pealetükkivuse värv.

Ma ise kannan ka paljusid värve, mida seal välja toodi, kuid ma ei oska küll öelda, et mõni värv mind ja minu isiksust täpselt iseloomustaksid.

Mis sinu lemmikvärv on ja  mis värvi riideid sa peamiselt kannad?

 Tervitades, Brigitta (11a)

***

Tere, kallis ema!

Meil oli värvide mõju loeng, tahan seda sinuga jagada, sest see oli väga huvitav ning õpetlik. Nii mõnigi asi sai selgemaks, aga oli ka seda, millega kuidagi nõus olla ei taha.

Kohe alguses üllatas mind fakt, et inimene eristab spektris umbes 130–140 värvitooni. Ise arvasin, et ikka poole vähem. Edasi räägiti sellest, kuidas erinevad värvid meid mõjutada võivad. Meile räägiti 8 põhivärvist, lisavärvist, pastellvärvist ja erivärvist. Kokku oli juttu umbes 32 erinevast värvistoonist.

Näiteks kui võtta kollane värv. Meie köök on suuresti kollane ja suurem osa minu toast on seda värvi. Kollane rõhutab selgust ja rõõmsameelsust. See paistab kiirena ja seega kiirendab mõttetööd. Kollane on samuti signaalvärv, mis köidab tähelepanu, näiteks herilased on ju kollased ja ohtlikud. Olen täiesti nõus faktiga, et kui kollast on liiga palju, siis mõjub see väsitavana. Iga hea asjaga tuleb osata ka piiri pidada.

Tean, et sulle meeldib lilla värv, kuid ma ei ole täpselt kindel, milline variatsioon sellest värvist. Räägin sulle nendest lillakatest toonidest, millest meil juttu oli. Violett on puhastuse värv, mis rõhutab tasakaalu ja lepitust. Purpur rõhutab enesekindlust ja näitab autoriteeti. Lavendel näitab haritust ja peenetundelisust, naiselikkust. Huvitav on see, et kõik need toonid muutuvad liigsel kasutusel ülbeteks, üleolevateks ja võivad jätta lugupidamatuse, hoolimatuse ja põlastava mulje. 

Oli värve, mille puhul ma väidetud kirjelduse ja mõjuga väga ei nõustunud. Näiteks see, et indigo värv ei soosi loomingulisust, minu jaoks tundub see värvus just loomingulisust andvana. Kuid eks see sõltub ka igast inimesest endast. Oleme ju kõik erinevad.

See selleks, ootan sind, et saaksin sulle ka otse oma uusi teadmisi veidi lähemalt jagada. Kirjas on raske seda kõike hästi väljendada. Loodan siiski, et said mingisuguse maitse sellest kirjast suhu ja jääd pikisilmi ootama enamat.

Ootan sind ja sinu vastust!

Sinu tütar

Õnne-Liis (11b)

***

Türil 14. novembril

Tere, kallis sõber!

Meil oli koolis värvide mõju loeng, tahan seda sinuga jagada, sest see oli väga huvitav ja hariv. Nii mõnigi asi sai selgemaks, aga oli ka seda, millega kuidagi nõus ei taha olla.

Meile pidas loengut Viigi Viil. Mulle väga meeldis see, et ta rääkis, mida värvitoonid tähendavad ja sümboliseerivad. Hea, et saime ka lehed, kus need kirjas on, sest kui kunagi meelest ära läheb, on hea vaadata.

Minu lemmikvärv on valge. Ta ütles, et valge on perfektsionismi, loomingulisust, otsustamisnõrkust sümboliseeriv värv. Mulle on päris tihti öeldud, et olen osade asjade koha pealt perfektsionist, aga ma ei tea, kas sellega nõustuda. Loomingulisus käib juba rohkem minu kohta, aga minu arust ei ole valge kohe kindlasti värv, mis peaks loomingulisust sümboliseerima, sest see on kuidagi nii lihtne, tühi ja mittemidagiütlev. Minu vaimusilmas on loomingulisus värvina kindlasti midagi erksamat või segikirju. Otsustamisnõrkus käib kohe kindlasti minu kohta, see on alati üks minu isikuomadusi olnud. Valge pidavat näitama ka piiritust ja avarust. Võin öelda, et need kaks sõna käivad küll minu kohta. Ma ei ole selline inimene, kes istuks ühe koha peal ja teatud piiride taga nagu vanglas. Ma vajan vabadust ja avarust, eriti vaimselt. Tahan mõelda oma mõtteid ja öelda, mida mõtlen.

Pärast loengut hakkasin mõtlema, mis olid mu lemmikvärvid, kui noorem olin ja kas need mõjutasid mind või siis samuti rääkisid midagi minu kohta nagu praegune lemmikvärv. Roosa oli mu lemmikvärv, kui olin väga väike ja see sümboliseerib vaimustust, tähelepanuvajadust, originaalsust ja pealetükkivust. Hämmastav, aga just selliste sõnadega ma väikest mina kirjeldaksingi. Pärast roosat oli minu lemmikvärv lilla ehk violett. See pidavat sümboliseerima puhastust, tasakaalu, lepitust ja vaimset ülbust. Ma ütleks, et see värv mind nende sõnade põhjal küll ei iseloomusta. Lilla oli mu lemmikvärv kaks aastat tagasi, see oli siis, kui läksin uude kooli. Võib-olla on sellega seotud see, et üritasin leida uuesti tasakaalu elus, kuigi elukorraldus oli erinev. Võib öelda ka, et lepitus käib selle kohta, üritasin leppida uue olukorraga ja et kõik ei ole nii nagu varem.

Nagu aru saad, siis mulle meeldis see loeng väga. Ma vaatan nüüd värve hoopis teise pilguga. Hommikul, kui kooli lähen, valin nüüd riideid värvi järgi – kas tahan jääda silmatorkamatuks (hall) või siis on vaja klassi ees midagi esitada (purpur). Loodan, et ka sind huvitas see teema.

Ootan sinu kirja!

Tervitades

Brita (11a)

***

Tere, vanaema!

Meil oli eelmisel kuul loeng värvide mõjust, tahan seda sinuga jagada, sest see andis palju huvitavaid teadmisi. Nii mõnigi asi sai selgemaks, aga oli ka seda, millega kuidagi nõus olla ei taha. Räägiti sellest, mis värvi võiksid olla teatud toad või riided mingites olukordades. Värv pidi väga palju mõjutama meie olekut.

Mulle tuli meelde, et sinu kodus on domineeriv värv pruun. See on üsna hea, sest nii tekib seal kindlustunne. Olen ka ise tundud, et seal on hea olla ja tavaliselt ei ole seal kellelgi kuhugi kiiret.

Ema mainis, et tahab enda magamistoas remonti teha. Tegelikult praegune kreemjas toon ei sobigi sinna, sest see ei lase inimestel mõelda ja on igav. Soovitasin talle uue toa jaoks kolme värvi. Esiteks tavalist rohelist, millel on rahustav toime. Teiseks taevasinist, mis tekitab kergustunde ja laseb mõtetel lennelda. Ning kolmandakas virsikutooni, sest see tekitab rõõmu ja inimestel tekib sellises toas hoitud ja kaitstud tunne.

Nüüd mõistan ka, miks meie kollases köögis kõik alati jutustama hakkavad. Kollane pidi olema kommunikatsiooniloomise värv ja tekitama rõõmsameelsust. Mulle tõsiselt meeldib see värv. Öeldi, et need, kellele see on meeltmööda, pidid olema kiire tajuga. Huvitav, kas ma olen seda?

Kui eelmisel aastal enda tuba värvisin, siis ei osanud ma selle mõjust midagi arvata. Kuid nüüd tean, et aprikoosi värv tekitab rahulolu ja liigset mugavust. Siin toas olen ma kindlasti kõige rahulikum ja võib-olla isegi mugav, aga kindlasti mitte liigselt.

Inimene, kes kannab palju musta pidi olema tagasitõmbunud. Ma ei tahaks sellega täielikult nõustuda, sest must värv sobib kõigile ja on alati kindel valik. Kuid kindlasti on selles mingi salapära. Kannan ise ka palju musta, kuid nüüd, tumedal ajal, proovin siiski rohkem värvilisem olla.

Kuna talv on tulekul, siis soovitan sul kanda punaseid rõivaesemeid, sest nii tunned rohkem soojust. Kuid ära mine sellega liiale, muidu võid end liiga väsinuna tunda, sest liiga punane olles võivad teised sult palju energiat võtta.

Kindlasti ära hakka valima, kas üht või teist värvi esemeid kanda või mitte. Kõik on lubatud ja kõik on ilusad. Ükski värv ei saa tekitada suurt kahju, tuleb ainult vaadata ega liiga paljuks ei lähe.

Päikest,

Elina  (12lr)

Kogu täienes jälle

Nagu juba tavaks saanud, sai raamatukogu sellegi aasta lõpetuseks väikese/suure täienduse.
Meie riiulitesse lisandus mitmeid luulekogusid, elulugusid, näidendeid ja lihtsalt teie oodatud õhukesi :) raamatuid.

Mõned näited:

• Epp Petrone  ELUST KIRJU

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab... Üks mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised

•  Urmas Vadi KUIDAS ME KÕIK REAS NIIMOOD LÄHEME

Oma värskes jutukogus jätkab Vadi talle ainuomasel rajal. Taas kohtame tema lugudes päris nimedega päris inimesi – käesoleva teose võtmefiguur on legendaarne näitleja Rudolf Allabert. Kuid nagu Vadil ikka, on eluloolistel faktidel omajagu müstiline varjund, kindlasti ka seetõttu, et jutukogu lugusid ühendab surma temaatika. Autoriga kaasa minnes ei märka lugeja tavaliselt hetke, mil tõestisündinu moondub fantaasiaks, unenäoliseks seikluseks – aga võib olla kindel, et see juhtub. Vadi loob tõsielu ja kujutlusvõime sulami, mis teeb ühtaegu ärevaks ja rõõmsaks. Selles kujutlusvõime pilgaris vabaneb lugeja painavast küsimusest, mis on loos tõsi ja mis mitte. Lugu ei pea elu mitte ainult peegeldama, vaid ka rikastama; inimest pisut maast lahti tõstma.

• Uku Uusberg  KUNI INGLID SEKKUVAD 

Ühes vanalinna külalistemajas Müüritüki tänaval puutuvad kokku täiuslikult erinevad inimesed: ettevõtja, kirjanik, kokk, astrofüüsik, vöörmünder, ema, klaveripoiss, taksojuht, Ahto ja Merike jpt. On laupäeva õhtu. On omad, on võõrad. On mehed, on naised. On suhted, on sassis.
Linna kohal on äike...

• Armin Kõomägi   LUI VUTOON

"Lui Vutoon" on noore mehe päevik maailmast, milles puuduvad inimesed, kuid asjad on alles. See on lugu elust ühtaegu külluslikus ja tühjas reaalsuses, kus staatusel pole enam tähendust, armastus räägib silikooni keeles ja päevade üle peavad arvet taevas tiirlevad linnud.

• Karin Sturm  MICHAEL SCHUMACHER. ELULUGU 

"Ma ei saa ju asju, mida ma väga meelsasti teen, jätta tegemata ainuüksi sellepärast, et seejuures võib midagi juhtuda. Kui minuga ühel päeval peaks nii minema, siis on see saatus.“
Motospordiajakirjanik Karin Sturm kuulub juba üle 30 aasta vormel-1 maailma ja tunneb Michael Schumacherit tema karjääri algusaegadest peale. Elulooraamatus kirjeldab ta rekordarv kordi maailmameistriks tulnud Schumacheri kogu eluteed, annab sõna sportlase kaasteelistele ning tutvustab meile inimene Michael Schumacherit ka isiklikumast küljest.

• Kristina Šmigun-Vähi, Jaan Marinson  KRISTINA

Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.
Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

• Marika Malmsten LILLED ÕNNELIKULE PRINTSILE

 Kui kirjandusõpetaja klassitäie teismelisi ooperit vaatama viis, tekitas see esimese hooga vaid põlgust ja naeruturtsatusi.
Ent vähe sellest, et teatril tundub siiski mõte sees olevat... Peategelased hakkavad lisaks teatrimaailma tundma õppimisele sammhaaval avastama ka fännide keerukat elu lava ees ja teatri tagaukse ümbruses.
Milliseid lollusi andunud austajad on valmis tegema? Kas elu ja teater õnnestub lahus hoida? Kas ja kuidas toimub omaloodud iidolitest ülekasvamine, selgub juba loo käigus.

• Stig Rästa  MINU KENNEDY

 Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
 

• MARIE UNDERI SONETID

Luulekogu on katse püüda Marie Underi "Sonettide" 1917. aastal ilmunud esikteos muuta taas kirglikuks, lämmatavaks, erootiliseks, et ridade vahelt aimuks sõja ähvardavat kõminat, revolutsioonide möllu, iseseisvuse-ihalust. Koostajad palusid viiekümnel Eesti kirjanikul kirjutada uus tekst oma isikupärases stiilis, mis tähendas, et luuletuse vorm on vaba, aga lähtub Underi soneti aluseks olnud kogemusest või elamusest. 

Raamatus on viiskümmend uut luuletust, mis näivad üldjoontes kaardistavat kogu tänapäeva Eesti luule ulatust Kiwast Kaplinskini ja Doris Karevast Kelly Turgini.

• Merca  luulekogu HELE HÄÄRBER 
• Indrek Hirv KAASITOOME. LUULETUSI AASTATEST 2012-2015
• Kaarel B Väljamäe luulekogu KOHVI KÕRVALE

See on vaid osa saabunud teostest. Tutvustused on võetud Rahva Raamatu kodulehelt
ja sealt saab raamatute kohta rohkemgi infot.

Astuge läbi, sest oma silm on kuningas.

Luule tõi koolinädalasse värsket (r)õhku

Esimene luulenädal, mis oli pühendatud eesti luulele, on läinud nagu esimene lumi... Kui palju keegi selles enda jaoks või ennast leidis, on ja peabki olema erinev. Õppimise ja väga paljude teiste ürituste kõrval võib tunduda, et veel üks teemanädal oli liiast. Miks ei olnud?

Esmaspäeval kuulas ja vaatas kogu koolipere saalis luuleetendust. Aplaus kõlas tahes või tahtmata luulele. Teisipäeval moodustus nähtamatu luulekett, kus iga lend luges saalis 45 minutit nonstop luulet ja andis järje leheküljenumbrist teatepulgaga järgmisele lennule edasi. Loeti, kuulati – luule mõjus. Kolmapäeval loodi luulet elust enesest – ajakirjanduse põhjal kokku seatud värsiread on kõigile lugemiseks I korrusel (raamatukogu lähedal). Sama päeval õhtul oli külas noor luuletaja Kelly Turk ja toimus TÜGi esimene luuleõhtu, mis oma sundimatu õhkkonnaga väärib kordamist. Neljapäeval esitasid õpetajad lühikava eesti poeetide luuletustest. Tekst ja rollid jagati samal päeval, peaproovile järgnes esietendus. Reedesse jäi luulemäng, kus klassid said kaaluda ja mõõta kooli raamatukogus pakutavat luulet nii otseselt kui kaudselt. Kogu nädala jooksul võisid õpilased tundide eel ukseluulet lugeda ja suurelt ekraanilt 11. klassi luulevideosid vaadata.

Õpetajad olid reedel (11.12) kell 11.12 luulest viidud, sest just selle minuti pühendasid nad oma ainetunnist luulele... Meie teemanädala lõpetas laupäev (12.12), mil Marili Hendrikson esindas kooli ja kogu Järvamaad Pärnus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ lõppvoorus. Ta esitas L. Koidula luuletuse „Ise tahtsid“ ja Merca proosapala „Stressis mees“. Marili pälvis oma esitusega gümnasistide vanuserühmas Koidula gümnaasiumi eripreemia ja mitmelt kohalviibijalt kommentaari, et temas on midagi noore Merca moodi. Marilit juhendasid Averonika Beekmann ja Klaudia Tiitsmaa.

Need loetletud hetked andsid koolinädalale vaikselt tooni – häälestasid ja loodetavasti inspireerisid, lisasid värsket (r)õhku. Luulet ei saa peale sundida, see lihtsalt puudutab meid, nagu meie puudutame luulet. Raamatukogulased rõõmustavad, et proosateoste kõrval said nädalaga kõik luulekogud kenasti tuulutatud.

Tänu kuulub kõigile, kes luulenädalast osa võtsid! Suur aitäh ja tunnustus neile, kes TÜGi esimese luulenädala korraldusse panustasid: raamatukogu tegusad tegijad Pille ja Leelia, luulenädala ideega kaasa tulnud ja seda toetanud direktor ja õppealajuhataja, kõik ukseluule ja lühikavaga esinenud ja tunnist luulele aega kinkinud aineõpetajad, huvijuht Ene, luulering Ehe oma mõtete ja tegudega, suupistete autor õpetaja Rutt Olesk koos kulinaariaõpilastega, luuleõhtu muusikud Kaarel ja Raimond, ülejäänud kellaviietee ideedega haakunud Liisa (J.) ja Andra, raamatukokku temaatilise kunstiseade teinud Kristin, Õnne-Liis, Anett ja Liisa (T.)! Niisuguse toimkonnaga ideid ellu viia on suur rõõm.

Järgmisele kooliaastale mõeldes võiks sama teemanädal toimuda veidi teisel ajal – vahest hingedekuu algul. Esimene luulenädal aga peabki minema hinge ... isemoodi.

TÜG esimesele luulenädalale...

Eheda alguse kummastav võlu,

ehkki on aeg

meie kõikide õlul,

võtta tast tükike,

proovida, maitsta.

Elus võib pettuda,

luule võib kaitsta.

Lugeda ridu ja vaagida öeldut,

keerata lehti ja mäluda mõeldut.

Luulelt on õieti laenata targem

keelt, mille ees iga hingekeel arem.

Kas nendel, kes läinud, on luules veel elu?

Või neidsamu ridu taob ilusaks elu?

Kui nii, on nüüd sinu käes järg teda luua

ja otsida luulevees leotatud tuuma.

Ent äkki on läinud su mõte, su sõnad,

sind piinavad kohatud, koormavad võlad

lugeda - unustust otsides lugeda,

minna ja täiesti endasse pugeda,

kohale jõudes kord küsida ajalt:

“Kellele meie seast luulet on vaja?”

Küsida – milleks? Said päriselt maitsta.

Ajas võib pettuda. Luule võib kaitsta.

TTH´2015

Järgmisele kirjanike tuurile on osa kohti juba broneeritud

6. novembri hommikul oli Türi kultuurikeskuses iseäranis kirjanduslik õhkkond. Kevadpealinna väisas korraga neli kirjanikku: Jan Kaus, Jüri Kolk, Kaupo Meiel ja Karl Martin Sinijärv. Publikule mahlakaid luulesuutäisi ja kosutavaid proosapalu pakkunud nelik kiitis Türi koolide noori, keda oli saalis ennelõuna kohta üpris palju. Meilt oli tuuritavaid kirjanikke kuulamas nii 10., 11. kui ka 12. klasside õpilasi. 11. klassi neli õpilast jagasid lahkelt kirjandushommiku muljeid sellest, mis silma, kõrva ja hinge jäi.

„Meeldis, kuidas kirjanikud oma teoseid ette lugesid, eriti Kaupo Meiel. Kuna ise olen rohkem luuleinimene, siis luuletused meeldisid väga. Vaid üks kirjanikest jättis mulle kuidagi negatiivse mulje. Kõrvu jäi, et hea raamatu tuvastamiseks on vaja lugeda palju teisi raamatuid.“

Kris

„Kohtumine kirjanikega meeldis mulle väga, oli väga huvitav. Tore, et nad lugesid oma luuletusi publikule ette. Tekkis endalgi huvi neidsamu tekste autorite luulekogudest lugeda. Meeldis ka see, et küsiti huvitavaid küsimusi, millele ei vastatud ainult paari sõnaga, vaid pikalt ja põhjalikult. Kooliski võiks toimuda samasugune kohtumine.“

Brigitta

„Olen nende etteastest tõeliselt vaimustunud. Poleks uskunud, et selline seltskond sobib nii hästi midagi koos tegema. Nad esitlesid oma loomingut vaimukalt, loovalt ja huvitavalt. Kõik esinejad olid täiesti erinevad, nende luuletused, jutustused samuti. Samas oskasid nad kõike omavahel hästi siduda. Kohtumine oli kaasahaarav ja kõnekas. Soovitaksin kooligi sarnaseid kooslusi kutsuda. Usun, et see ei jätaks kedagi külmaks.“

Andra

„Kirjanike tuur oli väga huvitav, oleks võinud isegi kauem kesta. Meeldis see, kui kirjanikud ise oma teoseid lugesid, sest nemad teavad kõige paremini, kuidas teose mõtet edasi anda, sest nad ise on selle kirja pannud. Hinge jäi see, et iga lugeja loeb ise kirjanduse endale huvitavaks ja et väljamõeldud kirjandus ei valeta kunagi. Kindlasti osaleksin veel sellistel üritustel.“

Jürgen

Tõepoolest võinuks kohtumine nelja loomemehega üle keskpäeva kesta, kuid ringreis nõudis suundumist järgmisse esinemispaika. Hää mõelda, et meie kooli noored peale kontserdituuride ka sellelaadseid üritusi hinnata oskavad. Sügistuurile võib ehk järgegi loota. Seniks aga raamatukokku K-, M- ja S-tähe riiulite ligi! Peale säärast kohtumist on nende kirjanike loodud read veel paremad, kõnekamad – elavad nagu nad isegi.

Oskarile vahendas muljeid

Triin Toome-Hosman

Asjatundlikust õppijast õppivaks asjatundjaks: ootused, eeldused, vahendid

Pakume lugemiseks 11. klassi õpilase Maarja Mehiste Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklit, kus ta analüüsib EBS-i teaduri Marge Täksi kirjutist.

Tänane tööturg areneb meeletu kiirusega. Sellepärast on oluline ettevalmistada sellisi õppijaid, kes suudavad nende kiirete muutustega kaasas käia. Õppimine algab tänapäeval juba väga varakult ja seda tuleb teha sihikindlalt ning eesmärgipäraselt. Ettevõtlikkus on tänaseks kasvanud üha suuremaks võtmeks edukaks olemise juures, kuid siiski ei tohiks ära unustad muude pädevuste toetamist. Selleks, et õppimine oleks edukas, tuleb päädida ideaali poole. Lisaks varasemast suuremale õpetaja ja õppejõu toetusele õpetamispraktikate muutmisel on vaja ka üle vaadata haridussüsteemi eri tasandite osad, näiteks hindamissüsteemid. Ka õpetajat ja õppejõudu tuleb hakata hindama õppijakeskselt. Samuti vajavad ka õpetaja ja õppejõud sarnaselt õpilasele tuge- mitte ainult koolituste näol, vaid ka meeskonna liikmete näol. Kui soovitakse midagi muuta siis peab kogu haridussüsteem selle suunas liikuma. See tähendab aina suuremat koostööd eri pooltega. Õpetajast peaks saama õpilaste eeskuju. Kui rääkida aga ettevõtlikusest, siis võib õppijal puudu jääda selle rakendamisest tööelus. Selleks, et aru saada kuidas toimivad erinevad ettevõtted, tuleb leida lahendusi mis toovad kasu kellegi probleemidele. Samuti on ka haridussüsteemis, ainult õpetaja ja õppejõud ei ole osa süsteemist ning nemad ainukesena ei pea kandma vastutust muudatuste eest. Uuendused peavad ka muutma midagi reaalselt, mitte päädima vaid õpiväljundite õmbersõnastamise või uue valikaine lülitamisega õppekavasse.

Artikkel keskendub eelkõige hariduses muudatuste tegemisele, et see oleks arendavam ja ettevalmistatum tööeluks. Olen kõigega nõus mis M.Täks artikklis mainis ja välja tõi. Omalt pool lisaksin veel selle, et hariduse paremini omandamiseks on alati positiivselt mõjunud praktilised ülesanded ja tööd, sest ka tööelus toimub see reaalselt, mitte kellegi teadmisi tsiteerides. Muidu väga õpetlik ja arukas artikkel, huvitav kõigile, kes võtavad osa hariduse paremini omandamisest ja selle edasi andmisest.