Viies laps

 Tegemist siis raamatuga „Viies laps“, mille kirjutas Doris Lessing. Valisin raamatu, kuna seda soovitati mulle, ning tundus ka peale natukest lugemist päris põnev raamat, ning otsustasin seda lugema asuda.

Raamat räägib ühest perekonnast. Harriet ja David sattusid kokku ühel firmapeol, kus nad ka tuttavaiks said. Nad sobisid kohe ning ostsid endale ühe suure maja, mida nad küll rahaliselt väga ei saanud endale lubada, kuid otsustasid saada endale palju lapsi ja see maja sobis neile ideaalselt.

Lapsi ka neil tuli, nimelt 4 – iga lapse üle olid nad väga õnnelikud ning lapsed olid ka korralikud ning oma vanemate moodi ka. Laste sünnid olid ka alati valutud ning rõõmupakkuvad.

Kuniks hakkas tulema viies laps, temaga oli hoopis teistmoodi, ja sellest ka raamatu pealkiri – „Viies laps“, tema tuli ilma valgusele 8. kuul, kuna Harrietile oli see väga valulik protsess.

Ben – viies laps, oli teistest teistsugusem, ta oli kangekaelne, paras mürakas. Ben hulkus ringi enda sõpradega, millest hiljem said gängid. Ema muretses tema pärast palju ning elu oli järsku poole raskem.

Raamat on mõeldud, ongi mõeldud, meievanustele (gümnasistile), kuna raamat juba sõnavaralt edasiarenenum ning sisu ongi meile mõeldud kui tulevikku vaadates.

Ning emaks tahtvatel tüdrukutele, kui raske võib olla ühe kangekaelse lapsega olla, kes ei ole tavaline laps, vaid hoopis vastand.

Peategelasteks on Harriet ja David – kellel on 5lapseline pere, ning toetavad ja abivalmid vanemad, kes aitavad neid lastega ning kogunevad alati suurtel sündmustel nende majja, et pidada maha korralik pidu.

Meeldis raamatus see, et Harriet oli nii iseseisev ning teda ei morjendanud teda teiste ütlemised, et nad nii palju lapsi tahtsid saada.

Vastukarva oli aga see, et sündis poiss nimega Ben – kes tegi vanematel elu raskeks ning hulkus ringi ning oli ükskõikne vanemate ütlemiste suhtes.

Tegevus toimub Inglismaal Londoni lähedal 60ndatel, kus inimesed on vägagi kritiseerivad.

Teost tasub lugeda kõigil, huvitav raamat, ning kindlasti saab sealt ka üht-teist kõrva taha panna igaüks. Tekst ei ole ka kõige raskemini loetav, nii et on mõnus ja hea ajaviide õhtuseks tegevuseks. Ning niipalju kui olen kuulnud, siis ollakse raamatuga vägagi rahul, ning kiidetakse ka teistele. Ise jäin väga rahule raamatuga ning on alati hea meel lugeda raamatuid, mis ka endale huvi pakuvad.

Veli Iva 11.R