"Stress ja eluga toimetulek"

Kuukirja Akadeemia 12. aastakäik, 2000, number 12

“Stress ja eluga toimetulek”, autor Virve-Ines Laidmäe

Artiklis kirjutatakse stressist ja võrreldakse meeste ja naiste, eestlaste ja mitte-eestlaste, noorte ja vanurite eluga toimetulekut ning pinget.

Kõige rohkem tekitavad eestlaste sõnul stressi raha (71% vastanutest), tervis (54%) ja küsimused laste tulevikuga seoses (37%).

Suurt meelehärmi ja stressi tekitavad veel ka järgmised punktid

●     madal haridustase

●     halb materiaalne kindlustatus

●     madal enesehinnang

●     ühiskonna muutused

●     pingeline pere- ja tööelu

●     lähedase inimese alkoholiprobleemid ja tervisevaevused

●     lastega emad, eriti üksikemad

Sain veel teada, et naised kannatavad rohkem stressi all, kui mehed. Naiste stressiprotsent oli 30-32%, samas meestel vaid 18%. Naistel esineb rohkem terviseprobleeme, nagu näiteks üleväsimus, peavalu, unehäired, masendus jms. Ainus vaevus, mida võib võrdseks lugeda, on kõhuvalu. Samuti muretsevad naised rohkem pereelu pärast.

Võrreldi veel ka linna- ja maaelanikke, kus selgus, et kunagi oli linnaelanike stress suurem, kuid nüüdseks on protsendid tasakaalustunud maal oleva rohke töö ja vähese palga tõttu.

Kui tuua võrdluseks vanus, siis noorte pinge on tõusnud üle vanurite omast. Tänapäeval tahavad enamus saada head haridust, mistõttu peab enne selle saamist kõvasti pingutama. Enamus tähtsaid riigiosanikke on noored inimesed.

Mitte-eestlaste protsent stressiga võitlemisel oli samuti suurem, kui eestlastel. Põhjuseks võib olla raske kohanemine uue kultuuri ja harjumustega. 

Olen alati vältinud sellistel teemadel juttude lugemist, kartes ise stressi sattuda, kuid vastupidi - see artikkel pani mind mõtlema ja väärtustama oma elu sellisena, nagu ta on.

Soovitan seda artiklit lugeda kõigil, eriti stressis vaevlevatel inimestel, sest siis nad mõistavad, et nad pole ainsad, kellel on palju probleeme ja nendest välja tulemiseks peab mõtlema positiivselt ning nendest jagu saama.

Helen Maasik, 10R

Eelarve - Ants Pärna lugemissoovitus

                                  Eelarve (Friigikogu rahvuseepos).

Juku Kalle Raid
Pildid Marek Strandberg, Kommentaarid Mart Laar, Mart Nutt, Erki Nestor.

Riigikogu praeguse koosseisu parteitu liige, kuid IRL­i fraktsiooni kuuluv J.­K.Raid kirjeldab päeviku­vormis, mis toimus Riigikogus 2012.a. riigieelarve arutamise käigus. Autori sõnakasutus on küllaltki irooniline ja kohati ka liiga isiklik, aga mis teha – nii sisustasid oma aega rahvasaadikud. Inimesed, kes tunnevad huvi meie riigi juhtimise vastu kõige kõrgemal tasemel, võiksid selle kirjutise läbi lugeda. Igatahes kummaline ja traagi­koomiline.

Ants Pärna



Lähemalt Apollost

„Karistusõiguse roll eetiliselt vaieldavates valdkondades“

Ajakirja „Akadeemia“ 23. aastakäigu 6. number

Kurt Schmoller

Kokkuvõte

Artiklis on välja toodud peamised eetilised vaidlusküsimused, mis puudutavad karistusõigust ja selle puudujääke. Olgu mainitud, et peamisteks tugipunktideks on Austria ja Saksamaa karistusseadustikud.

            Esimeseks eetiliselt vaieldavaks küsimuseks on abordi lubatavus. Pikka aega on püütud selgusele jõuda, kas veel sündimata inimelu on karistusõiguslikult eetiline surmata. Austria karistusseadustiku puhul on kritiseeritud kuni lapse sünnihetkeni kehtivad karistusest vabastused, nagu näiteks ema noor iga ja lapse võimalik arengupeetus. Kui laps surmata hetk enne sündi ei oleks see karistatav, kuid kui laps surmata hetk peale sündi on see karistatav kuni eluaegse vangistusega, küsitavaks muutub seaduse regulatsioon. Soovitatavaks lahenduseks pakub artikli autor näiteks lisanõuete kehtestamise, koos sellega ulatusliku nõustamise nõude muutmise, sest Austria regulatsioon jätab määramata ulatusliku nõustamise tähenduse.

            Järgmiseks vaidlusküsimuseks eutanaasia eetiline õigustatus. Aktiivne surmamine kannatuste lühendamise eesmärgil on enamike õiguskordade puhul õigusvastane, kuid tapmine kannatanu enda nõudmisel on kergemalt karistatav. Kannatanu soovil tapmise suhtes on Austria karistusõigus paindlik, küll erandjuhtudel, aga siiski on võimalik eutanaasia teostajat karistada ainult rahatrahviga või jätta üldse karistamata. USA kahes osariigis on selgelt reguleerituna eutanaasiatapmise sooritamine enesetapule kaasaaitamise vormis lubatud. Hulk riike ei karista enesetapule kaasaaitamise eest, kuniks see ei aita kaasa omakasupüüdlike eesmärkide täideviimisele. Näiteks Šveitsis peetakse enesetapule kaasaaitamist õiguspäraseks ja seal saavad tegutseda surmaabiühingud, mis pakuvad enesetapu sooritamisel abil.

            Piinamine pääste-eesmärgil - küsimus, mille puhul on toodud näiteks üks politseinik, kes piinamisega ähvardades püüdis päästa röövitud lapse elu, kuid kohtu otsusel kasutas selleks õiguskaitseorgani autoriteeti ja ta mõisteti süüdi sundimises , tema õnneks, vaid hoiatuse ja tingimisi karistusega. Ebaselge on see, kas muutuks õiguslik hinnang, kui sel viisil oleks käitunud eraisik.

            Terrorismis kahtlustatavate reisilennukite allatulistamise puhul, hukuvad paratamatult lennukis viibivad süütud inimesed, kuid nii on võimalik terrorismiohu puhul tagada õiguslik turvalisus. Karistusõigusliku hinnangu järgi tuleks sellistel juhtudel arvesse võtta eetilisi lahkarvamusi ja kohandatavad karistused peaksid olema kerged.

            Eetiliselt vaieldavate küsimuste puhul tekib tihti probleem sellest, et eetiline diskussioon võtab aega, samas kui lahendust ootava juhtumi puhul tuleb õiguslik (ja eriti karistusõiguslik) otsus vastu võtta kohe. Toetuda tuleb traditsioonilisele argumendile, et inimeste teod ei saa jääda õigusvabasse ruumi, vaid iga ühiskondlikult oluline käitumisviis on kas õiguskorda rikkuv või õiguspärane. Õigusvastaste ja õiguspäraste käitumisviidise valdkonnad põrkuvad, sest tegemist on komplementaarsete mõistetega, mis teineteist välistavad; mingit vahepealset valdkonda ei saa juba mõisteliselt olemas olla. Õigust sätestavad ja rakendavad organid on vastutavad selle eest, et ka eetiliselt vaieldavates valdkondades valitseks teatav õiguslik turvatunne, mis laseb normi järgijatel end orienteerida seaduslikele nõuetele.

            Tulevikus peab õiguskord eetiliselt vaieldavate, üldjuhul äärmiselt tundlike küsimustega ettevaatlikult ümber käima. Karistusõiguslikke regulatsioone tuleks aga eetiliselt vaieldavates küsimustes alati rakendada piiratult. Igal juhul oleks viga sellistes valdkondades rangete karistuste kohaldamine. Karistused ei suuda sellistel juhtudel kaasa aidata probleemi lahendamisele: eetiliselt vaieldavaid küsimusi ei saa lahendada karistusõiguse kaudu.

Jaspar Oja 10 LR

           

 

 

 

 

Üks kiiksuga luuletus kah kodanikupäevaks

Ei saa mitte endale hoida ... Veel üks luuletus Lehte Hainsalu sulest.

Erukapten

Laupäeval käratan lihased lapsed rivvi,
et isiklikult kontrollida nende kõrvad,
                                     nende nööbid,
                                    nende päevikud.
Lohaks ei saa linnaluba,
sõnakuulmatu läheb põrandat pesema,
aga püüdlikule õpetan püssivõtteid pühapäev läbi.
Korralikuks kodanikuks kasvamine
on garanteeritud.

Kas oskaksin elada...?

Leidsin luuleraamatuid arvele võttes ühe Lehte Hainsalu luuletuse, mida tahaksin tänasel kodanikupäeval teiega jagada.

OLEKS VAST MÕNUSAM TUNNE
elada lembel Jamaikal,
või kus mühaks mu unne
metsik ja põhjatu Baikal,
või kus viinapuust marjad
ise mul kukuksid suhu,
või kus karakullkarjad
rändaksid ei-tea-kuhu.

Aga näe, rannakäär paene
Tuhkatriinuks sai minu,
istun ja korrutan vaene
paepealsel kasvanud linu.
Ühtlane, sõlmeta lõng
on minu ainuke uhkus.
Einel on ükssama hõng,
rahakotil on puhkus.
Padi nii mühklik kui mütar,
pikutan kulunud baikal,
mõtlen, kas Põhjamaa tütar
elada oskaks Jamaikal,
kusagil Capril või Hiinas
saaksin kas silmile und ma,
igatseks välku ja rahet,
härmatist, tormi ja halla,
tööd millel polegi vahet, -
koduste tähtede alla.
Tilluke maa nagu pihk,
aga siit leida võib paljut -
põhjavalguse vihk
aimata annab kaljut,
mastimetsade väge,
jõgesid, järvi ja merd,
suusamurdmise mäge,
rahvast, kes segatud verd.
Tuisud ja tuulevaikus.
Tihaste tsiitsitav parmas.
Maakera ilusaim paik, kus
elada armas.

Pille

Veel uut lugemist

Tere teile!

Saime veel ühe kena hulga uusi raamatuid, aga karta on, et mõneks ajaks tuleb nüüd pakkidega vahe sisse. Teiste raamatukogudega võrreldes on meil isegi hästi läinud, loeme need nüüd järjest läbi kah!

Aga uued siis:

                                          Tagasi Eestisse

    Urmas Vadi

Johnil oli tunne, et teda aetakse kellegagi segamini. Ta oli seda lapsest saadik kartnud;koolis, kui anti tagasi tunnikontrolle ja kontrolltöösid ja kui ta oli saanud näiteks viie või nelja, siis vahel tundus talle, et see ei ole tema töö, see ei ole tema käekirigi, kuigi muidugi oli; lasteaias, kui ema või isa talle järele tulid, kartis John, et tema asemel võetakse kaasa keegi teine. See tunn, et sind aetakse segamini ja oma sisemuses seisad sa ikka kuidagi kõrval, kusagil alternatiivses Balti ketis, valdas Johni siis ja ka nüüd.

 

  Noore Romaanikirjaniku pihtimused

  Umberto Eco

  Itaalia semiootik, filosoof ja medievist Umberto Eco (snd 1932) avaldas oma esimese romaani „Roosi nimi” ligi 50-aastaselt. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus romaani, mis köidavad võrdselt nii masse kui ka kõige nõudlikumat lugejat. Käesoleva raamatu neljas pihtimuslikus essees vaatab varsti 80-aastaseks saav Eco tagasi oma romaanikirjaniku teele. Ta räägib põhjalikult oma romaanide sünnist ja nende kirjutamisele eelnenud uuringutest, enda loomemeetoditest, fiktiivsete romaanimaailmade „ehitamisest” ning suhetest oma lugejate ja tõlgendajatega. Lisaks uurib ta teadus- ja ilukirjanduse ning reaalsuse ja väljamõeldise vahelisi õhkõrnu piire, küsides, miks läheb meile nii sageli tegelikkusest rohkem korda väljamõeldis. Viimases essees heidab Eco nii enda kui ka teiste loomingule tuginedes vaimuka pilgu pöörastele kirjanduslikele loeteludele.

                                               

      Lingvistiline mets

      Valdur Mikita

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

                                         

          Mahajätjad

          Helga Nõu

Kaks eesti fotograafi kaovad Kalahari kõrbes. Nad on ametireisil, saadetud Botswanasse Tallinnas asuva ajakirja World Photo poolt, et süveneda musta mandri hinge ja koguda materjali Aafrika erinumbriks. Omavaheline konkurents viib neid kokku Aafrika nõidarstide ja musta maagiaga, mis aga tabab ennekõike needjat ennast, kuna ebausk mõjutab ainult seda, kes sellesse usub. Teisest küljest on Helga Nõu Mahajätjad psühholoogiline põnevusromaan, kus punaseks lõngaks on mahajätmine läbi mitme põlvkonna ja mitmel tasandil. Ema jätab maha poja, isa jätab maha pere, poeg jätab isa kõrbesse surema, kui viimane rännakul enam jalul ei jõua püsida ja eestlane on valmis maha jätma kodumaa, kui talle mujal paremat elu pakutakse.

                                                          

      Tagasitee

      Erich Maria Remarque

1918. aasta lõpp: käputäis sõdureid pöördub läänerindelt tagasi koju. Kuid kangelastest saavad kerjused, keda pole enam kellelegi tarvis, kes kohtavad kunagise sõjavaimustuse asemel veel vaid alandust ja vaenulikkust.

See on klassikateose, samuti üleilmse bestselleri „Läänerindel muutuseta“ järg. See pole kaotanud oma aktuaalsust tänagi veel.

(Vaatasin just, raamatupoodides on see juba läbi müüdud).

  12 tooli

Jevgeni Petrov


Kui Ostap Bender Stargorodi jõudis, olid endise aadlipealiku Ippolit Matvejevitš Vorobjaninovi vuntsid juba rohekat karva ja isa Fjodoril habe kärbitud. Võidujooks meister Gambsi tooli peidetud briljantidele oli alanud. Jää hakkas liikuma ja paraadi asus juhatama suur kombinaator isiklikult. See, mis järgnes, on ajalugu nii otseses kui kaudses mõttes. Karta on, et benderlikku asjaajamist oli nepi-aegsel Venemaal ka tegelikkuses rohkem kui küll ning ajalugu tegi ka Ilfi ja Petrovi satiiriline meistriteos, mis on elanud üle hulga valitsusi, diktaatoreid ja presidente ega ole tänasekski aktuaalsust kaotanud. Ilja Ilf (1897–1937) sündis pangateenistuja peres ning lõpetas tehnikakooli. Töötas joonestusbüroos, telefonijaamas, lennutehases ja käsigranaatide vabrikus, pärast mida hakkas statistikuks ning hiljem huumoriajakirja toimetajaks. Jevgeni Petrov (1902–1942) sündis õpetaja peres ja lõpetas klassikalise gümnaasiumi, mille järel temast sai Ukraina telegraafiagentuuri korrespondent ning pärast seda kolmeks aastaks kriminaaljälituse inspektor. Tema esimene kirjanduslik teos oli tundmatu mehe laiba läbivaatuse protokoll. Nende ühine kirjanikutee algas 1925. aastal, suurem tuntus järgnes pärast 12 tooli ilmumist 1928.

Ürgpimedus

Kurt Vonnegut

Ürgpimedus on julge väljakutse meie moraalitundele. Ameeriklane Howard W. Campbell Juunior, II Maailmasõja aegne spioon, on nüüd Iisraelis natsikurjategijana kohtu all. Aga kas ta on ka tegelikult süüdi? Selles teravmeelse huumoriga vürtsitatud raamatus pöörab Vonnegut nii musta kui valge meisterlikult halliks üheainsa kohtuotsusega, mis jääb kummitama meid kõiki.








Nagu ikka saate lisaks vaatata Rahva Raamatust

Bilooogia klassi saime 10 uut Eesti taimede määrajat, head pusimist!

Lisaks kingiti koolile ilusad uued raamatud Laupa mõis. Minevikust ja tänapäevast ja
Roheline Türi.

Nagu näete, ei lähe meil sugugi halvasti! Astuge aga raamatukogust läbi!

Pille






                     

Alkohol ja selle mõju

Akadeemia 2011/4Mari Järvelaid

Artikkel, mida ma lugesin, räägib alkoholist. Siit saab teada, keda täpselt nimetatakse alkohoolikuks, alkohoolikute tüüpidest, milline on alkoholi mõju, mida loetakse mõõdukaks tarbimiseks jne. Arvestades alkoholi populaarsust, usun, et see on kasulik artikkel, mille võiksid kõik noored inimesed läbi lugeda.

Mõningaid fakte:

• Alkoholi tarvitamisega on seotud 40-80% enesetappudest, 50% mõrvadets, 80% tulesurmadest, 40% liiklusõnnetustest, 30% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest, 15% uppumisest.
• 16-24 aastaste eestlaste hulgas tarvitab alkoholi kuni kaks korda nädalas eesti neidudest 63% ja mitte-eestlastest 48%.
• Iga neljas Euroopas elava 15-29 aastase mehe surm on otseselt seotud alkoholiga,samuti 40-60% vigastustest.
• Arstid on pidanud diagnoosima nii alkoholisõltuvust kui maksa alkoholtõbe juba 15-19 aasta vanustel Eest elanikel.
• Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust on selgunud, et kaks või rohkem korda on purjus olud iga teine 15-aastane ning iga teine 11-aastane on juba alkoholi tarvitanud.
• Alkoholi tarvitamisest tuleneb 1/3 abielulahutustest, 1/3 laste väärkohtlemisest, 20-30% haiglaravi vajadusest.
• Kui alkoholi manustamisega teismelisena väga hasartselt tegeleda, võib eluea pikkuseks jääda vaid 25-30 aastat ja ka kõige täiuslikum meditsiin on abitu.

Samas ei ole see artikkel otseselt negatiivse alatooniga kirjutatud, et inimesi hirmutada, vaid on täiesti neutraalne ning  on lihtsalt välja toodud võimalikult täpselt see, mida alkohol ja alkoholism endast kujutavad.

Soovitan kõigil gümnasistidel lugeda, kuna seda on kindlasti huvitav ja hariv lugeda ka inimestel, kes ise alkoholi ei tarbi.

Melissa Eenmaa