neljapäev, 22. oktoober 2015
Türi Ühisgümnaasiumi lõpetanud Erika jõuab tüürimehe ametis suure tahtejõuga kaugele
Kuigi Osar on Türi Ühisgümnaasiumi kirjandusblogi, avaldame siin meile saadetud artikli TÜG-i vilistlasest.
Erika Lippur on lõpetanud Türi Ühisgümnaasiumi ja pärast kooli lõpetamist teadis ta kohe, et soovib astuda TTÜ Eesti Mereakadeemiasse. Erikal tuli 11. klassis läbida kohustuslikus korras töövarjupäev. Nii otsustas ta minna Tallinkisse ja olla seal töövarjuks tüürimehele. ,,Laeva sillas olles mõistsin, et see on koht, kus tulevikus töötada tahan. Tahaksin teha midagi teistsugust – töötada merel,“ põhjendab Erika oma valikut ja lisab: „Varasemalt olin merega kokku puutunud ainult niipalju, et olin sõitnud laevaga Soome ja Rootsi. Peale töövarjupäeva sain aga aru, et see on just minu ala.“
Meri hakkas Erikale nii meeldima, et ta töötas kaks järgnevat suve vabatahtlikuna purjelaevadel. Esimesel suvel oli ta madruseks purjelaeval Hoppet (1926) ja järgneval suvel töötas ta purjelaeval Kajsamoor (1939).
„Tegin seal kõike, mida parajasti teha vaja oli: tõmbasin ja pakkisin purjeid, koristasin laeva, olin vahis ning roolis,“ loetleb Erika oma tööülesandeid. „Töötasin Kajsamooril 4–5 kuud. Seal sain tuttavaks nii paljude huvitavate inimestega ja õppisin väga palju uut. Merel on vaja tutvusi. Kui sul on tutvusi, siis liigud edasi palju kiiremini ja see avab uusi uksi, tulevikus on kergem tööd leida,“ on Erika kindel.
Ehe näide sellest on Erikal olemas, kui ta käis Kajsamooriga Soomes purjeregatil. „Seal oli palju ajaloolisi purjelaevu, näiteks olid kohal vene purjelaevad Mir ja Shtandart. Seal tuli mulle korraga mõte teisele laevale vahetustööliseks minna ja nii ma rääkisingi oma kapteniga, kes oli nõus, kui teiselt laevalt enda asemel kellegi Kajsamoorile saan. Edasi läksin Shtandarti kapteniga vahetusest rääkima ning ka tema oli nõus. Nii ma siis seilasin Shtandartil mitu päeva. See oli jube vahva kogemus ning mind oodatakse sinna ka tagasi,“ jutustab Erika õhinaga.
Mereakadeemias õpib Erika hetkel II kursusel tüürimehe erialal. Kuna ta on aga laevadega juba väga palju kokku puutunud ning madruseroll on talle täiesti selge, tuli kool talle vastu ning Erika sai juba I kursusel läbida mõningaid II kursuse aineid, näiteks esmaabi ning isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus laevas. Kuigi Erika on purjelaeva pardal juba madruseks olnud, ootab teda sel aastal madrusepraktika mõnel suurel laeval. „Madrusena pead sa tegema rohkem füüsilist tööd: pühkima tekki, värvima laeva, koristama ja tegema muid töid. Kindlasti oleneb ka sellest, millisel laeval oled. Kui madrusepraktika on läbitud, saad teha tüürimehe praktika, mis on meil ette nähtud III kursuse lõpus,“ kirjeldab Erika. „Kui oled juba tüürimees, on sinu kohustuseks teha pigem paberitöid ja tööd sillas,“ teab Erika. „Tüürimehel on mitu erinevat astet. Kõigepealt tuleb 3. tüürimees ja siis 2. tüürimees ja edasi saad tõusta vanemtüürimeheks ja sealt edasi juba kapteniks,“ jutustab Erika õhinaga. „Mida kõrgemale sa oma ametipositsioonil tõused, seda vähem teed füüsilist tööd ning hakkad rohkem tegema tööd mõistusega,“ naerab Erika.
Tüürimehe peamine omadus on Erika sõnul kindlasti korrektsus. „Kui sa käid tundides nii kuidas ise tahad ning vahel jõuad alles poolest päevast, siis laevaelu ei sobi sulle kindlasti. Laev väljub ju ikkagi kindlal ajal, mitte siis, kui sinul on aega,“ on Erika kindel. „Samuti peab olema väga enesekindel, pead teadma, mida sa tahad. Hea suhtlemisoskus peab samuti olema, et oma meeskonnaga läbi saada. Laeval ollakse mõnikord väga pikalt samade inimestega koos ning seetõttu tuleb osata teistega arvestada ja nendega hästi läbi saada,“ sõnab Erika. „Korralik peab samuti olema – kõik asjad tuleb oma kohale tagasi panna,“ lisab ta.
Meri on Erika jaoks olnud alati kutsuv. „Meri on alati nii ilus ja seal on nii palju erinevaid vaateid: päikesetõus ja -loojang. Kõik need erinevad värvid. Mulle üldse meeldib loodus väga. Ja väga meeldivad ka ajaloolised purjelaevad,“ tekib Erika suule suur naeratus. „Need on nii huvitavad ja erilised. Mulle meeldib purjelaevade puhul väga see, et edasi liigutakse tuule jõul ning samuti meeldib see puidulõhn, mis purjelaevale väga iseloomulik on. Kõige parem kogemus on mastis käimine, siis näeb kaugele. Mulle ei meeldi eriti selline kaasaegsus ja tehnika, ilmselt sellepärast, et purjelaevad on südamelähedaseks saanud,“ sõnab ta. „Soovitan kõigil kasvõi ühe sõidu purjelaeval teha, see on tõesti vägev kogemus,“ soovitab Erika. “Ära kunagi ütle, et sulle ei meeldi, kui sa pole proovinud,“ lõpetab ta oma jutu.
Tanita Tammeri
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar