Raamatukogunädala loomingut

Teisipäeval, 27. oktoobril sai terve koolipere aulas kokku, et tähistada raamatukogunädalat kuldvillaku mälumänguga ja ühise loomega.
Igale pingireale anti tühi paberileht, millele oli kirjutatud üks rida: need read olid pärit erinevate eesti luuletaja luuletusest, mis kõik on moel või teisel seotud raamatutega. Iga rea ühisloominguna sündis LUULETUS.

Allolev on väike võrdlus: vasakul on luuletuse originaal ning paremal teisipäeval sündinud ühislooming.

raamatuid saab panna virna ridadesse riiulisse raamat annab hüva nõu kui hiir on jooksnud viiulisse raamatus on häid retsepte teistes keeltes tarku sõnu piltidega muinasjutte vahvaid vaimuteri vanu loodusraamat annab teada kuidas sirgub konnaks kulles lugejaid on ümberringi silmaring ei hüüa tulles Jaan Pehk	Raamatuid saab panna virna nii riiulisse kui ka kappi Lugeda võib ka Kirnas, raamatut nii paksu kui ka nappi. Raamatus on kirjas lood, muinasjutud, luuletused, faktid. Raamatuid müüb iga pood. Kõik on pandud õigesse takti. Ainult raamatud on pandud virna. TÜG
Kirjutada raamat, teha laps, istutada puu. See José Marti üleskutse on omajagu ökoloogiline. Sest millele sa kirjutad raamatuid, kui pole puid, ja kellele sa kirjutad  raamatuid, kui ei ole lapsi. Kõigest saab kord muld, aga mullastki kasvavad  uued puud ja uued raamatud, kirega loetud raamatutest uued lapsed. Puud, lapsed ja raamatud on sama aineringe osad. Mõnus on istuda puu all ja lugeda lapsele raamatut. Timo Maran	Kirjutada raamat, mis on täis mõtteid ja armastust. Kirjuta sellest mida räägib su süda… Kirjuta kevadest, suvest, kõigest, mis hea ütle… ja kirjuta mis mõtled päike kuu ja tähed sina mina ja meie hoiame koos mälestust sellest ilusast raamatust ja mõtted sellest armsast loost tänu jumalale on kõik kirjas me raamatus me pühas me heas me igapäevases suurejoonelises tumedas heledas koosluses TÜG
Igal ööl muutus ta raamatuks, millesse sööstsid kokku lendtähed, lendlehed, kinnisideed, kired, une ja kõne näod. Hea, et kaaned püsisid koos, kaas peal – kuidas kobrutas see seoste kaos, kuidas karjusid rahutud read teadvust kraapides: kirjuta meid! Igal hommikul tänas ta Köitjat siiralt ja südamest, võttis pliiatsi – ja pani punkti puhtale lehele. Doris Kareva	Igal ööl muutus ta raamatuks, ning iga päev saamatuks. Igal lõunal läks ta raamatukokku ning kohtas raamatus imelist sokku. Sokk lõi talle sarvega makku ning puges seejärel pakku. Õhtul sulgub raamatukogu uks ja ööl muutus ta jälle raamatuks. TÜG
Kondasin vanade raamatute poes. Raamatuid oli palju. Leidsin mõned mu vanaisa tehtud raamatud ja mõned mu sõprade tehtud raamatud ja ühe, mis ise kunagi tegin. Vanaisa on surnud ja mõned sõbrad samamoodi. Mõned sõbrad on elus, hetkel minagi. Raamatud on alati elus. Surnud ja surematute sõprade toodang, raamaturahvaste enesemääramisriitus. Vanaraamatupood on kui lõputu laulupidu. Hingede öö, kus on asju ja inimesi. Kõik korraks on koos, ilmarahvas ja kirjarahvas, üle ilma ja üle kirja, igal pool ja igavesti. Lõputu laulupidu, millest õige natuke koju võib viia, omaks osta, armsaks arvata, tükkhaaval tagasi toimetada. Maailmasse, kus mõnda. Karl Martin Sinijärv	Kondasin vanade raamatute poes. Eksisin riiulite vahel Otsin raamatut, mis on moes. Ma olen vahe valiku vahel. Üks on vana ajalooline teine on kaasaegne leidsin raamatu, see on sajalooline ja täitsa vanaaegne. TÜG