neljapäev, 12. september 2013

Kaks Akslit

Minul oli raamatu järele haaramiseks üks isemoodi põhjus.

Käisin kevadel Ugalas vaatamas etendust Ukuaru. Olin selle vaatamist pikalt kaalunud, aga ikka otsust edasi lükanud. Põhjuseks aastaid tagasi nähtud Leida Laiuse samanimeline film. Selle peaosalised, noored Elle Kull ja Lembit Ulfsak, olid meelde jäänud nii armsatena, et ma ei olnud kindel, kas tahan nendes osades kedagi teist näha. Kuulasin ikka paljude arvamusi, enne, kui teatripileti ostsin (õigemini tehti see mulle välja). Üldiselt kiideti, aga Aksel (Meelis Rämmeld) "ei olnud ikka see..."

Lõpuks tekkis minus ikkagi huvi - no mis siis toimub?

Pean ütlema, et etendus meeldis väga.
Aga Aksel ei olnud tõesti "see..."
Lembit Ulfsak oma heledate lokkide ja lõõtsaga mõjus kuidagi romantilisena. Ok, jõi küll ja käis pidudel pillimeheks, magas puu all selle asemel, et tööd teha, millest perel abi oleks, aga ikkagi armas.

Aga etenduses...

Siin nägin ma ühte saamatut mehepoega, et mitte ütelda LORU. Mida see Minna (Carita Vaikjärv) küll sellises mehe leidis?
Näitlejatööd olid super! Miks siis ikkagi ühe romaani järgi lavastatud kaks Aksli nii erinevalt mõjusid? Kas on küsimus lavatajas?

Leida Laiuse filmid ongi, vaatamata nukrale alatoonile, meelde jäänud oma südamlikkusega ("Kõrboja peremmes", "Naerata ometi", "Libahunt"...). Madis Kalmeti lavastatud etendusi ma vist varem ei olnudki näinud... Seega oskaksin võrrelda vaid soo põhjal. Ehk on Kalmeti Aksel mehelikum?
Või mängis Elle Kull nende armastuse nii suureks, et tema andestamised mõjutasid minugi suhtumist Akslisse? 

Kuna ma ei tahtnud leppida mõttega, et olen aastatega muutunud küüniliseks, otsustasin välja uurida, milliseks Veera Saar Aksli ikkagi kirjutas?

Õnneks oli meie raamatukogus raamat olemas ja tundus mõistlik see puhkuse ajal läbi lugeda.

Ja teate, raamat on hea, aga see Aksel...! Ongi üks saamatu mehepoeg. Kohe nii saamatu, et minu elukogemuse juures ajas ikka südame vahel päris täis ja tekkis tahtmine raamat käest panna. Põrguvärk! Kuidas ikka sellisest topskist saab kirjutada sedavõrd armsa filmitegelase?

Kahtlustan, et asi oli minu tollases nooruses, romantika oli ju tähtsam kui leib laual. Aga miks ma siis kuulsin nii palju samasuguseid arvamusi?

Igatahes on hea, et eelmisel aastal, Eesti Filmi 100. aastapäeva puhul anti välja hulk DVD-sid vanade filmidega, "Ukuaru" nende hulgas. Ka etendus on veel Ugala mängukavas ja raamat meie kooli raamatukogus olemas. Mulle väga meeldiks, kui keegi sama tee läbi käiks mis mina ja arvamust avaldaks. Kas oligi asi minus?



Minna ja Aksel 1973. a valminud filmis

Ukuaru_15








Pille 





Kommentaare ei ole: