Külm on!
Nüüd tahaks sooja tuba ja head raamatut. Ja pirukaid küpsetaks kah hea meelega, kuigi teadagi milleni see kõik viib. Parem siiski haaran mõne raamatu.
Ma ei ole küll suur krimiromaanide lugeja, aga enesele üllatuseks avastasin, et Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut" neelasin küll pausideta. Ilmselt on kõigil, kes ikka lugeda viitsivad, see ammu läbi. Äkki ongi rootslased head krimikirjanikud?
Leidsin ühe arvustuse (Kuhu inimkond oma jõhkruse liigub) ja plaanin proovida.
Vaatasin just Rikswebist, et Türi raamatukogu ainuke eksemplar on lugeja käes, aga Paides on kaks täiesti saadaval.
Noor jalgpallifänn saab kõrtsis õllekannuga vastu pead ja sureb. See tundub lihtne kuritegu võrreldes nendega, millega Rootsi kriminaalpolitsei nüüdseks laiali saadetud A-rühmal tegemist on tulnud teha. Juhtumit hakkavad uurima endised A-rühma liikmed Paul Hjelm ja Kerstin Holm, kes tunnistajat küsitledes mõistavad, et selle mõrva taga peitub suur hulk hoopis õudsemaid kuritöid, mis on suve jooksul Rootsis toime pandud. A-rühmale antakse uus võimalus, milles nende võimed ja oskused karmilt proovile pannakse.
„Koos mäeharjale mingem“ on kolmas raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-rühma sarjas. Esimesed kaks on ka eesti keeles ilmunud: „Misterioso“ 2008 ja „Veresüü paine“ 2010.
RahvaRaamat
Pille
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar