Unenägemise mõiste

Paljud meist tahavad arvata, et unenägemine annab aimu meie sisemisest hingeseisundist. Kuid kas see ka tegelikult nii on ?

Kas me üldse näeme und ? Me ärkame hommikuti üles ja räägime kellelegi, et me nägime unes seda ja seda. Ma siin kohal mainin kohe ära ka selle, et ma räägin siin ainult oma arvamusest, sest Norman Malcolmi seletus (Akadeemia nr 12, aastakäik 16) on üpriski teaduslik ja minu eakaaslastele võib olla see väga raskesti mõistetav. Üks filosoof on öelnud „Ning kuna unenägusid saab meenutada, siis peavad nad olema teadvustatud kogemused“. Selle väite lükkaksin ma ümber, sest alati ikka see nii ei ole. Norman Malcolm ütles ka, et unes on võimalik näha võimatut, aga kuidas saab olla võimatu, meie jaoks teadvustatud kogemus. Proovisin otsida ka netist kergemat seletust unenäole, aga ei leidnud. Arvan, et see ongi selline teema milles ehk igal inimesel on oma arvamus mida see tähendada võib. Igal unenäol võib olla inimese jaoks oma tähendus, mille mõte võib olla väga sügav, mis samas teise inimese jaoks on lihtsalt n.ö tavaline unenägu. Sigmund Freud liigitas unenäod manifestseteks ja latentseteks. Manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Ma arvan, et mõiste „unenägu“ ongi väga raskesti tõlgendatav. Äkki on unenägu lihtsalt mingi pilt, kust sa hakkad ise enda unenägu edasi kujundama. Kuid samas siin tekib küsimus, et miks meil tekivad õudusunenäod ? Ma arvan, et keegi ei kujunda endale õudusunenägu, sest need lihtsalt pole head. Aga samas ma tean ka, et on võimalik küll kujundada enda unenägu. Sa näed und ja sa saad aru, et see pole päris, aga samas sa saadki teha kõike mida sa tahad. Minu teada on seda ka kuidagi tõestatud ja olen ka mingil määral seda ise kogenud. Mind ennast huvitaks küsimus siiski, et mis asi on see meie kehas, mis tekitab selle unenäo. Inimene jääb magama ja mingiaeg ta justkui oleks ärkvel ja teeks siis midagi kas väga head või väga halba või hoopis midagi teistsugust ja alles ärgates sa taipad, et see oli vaid uni. Aga kust ? Miks tekib meile selline uni, kas see on seotud kuidagi alateadvusega või meie soovidega, või äkki hoopis meie lapsepõlve mälestustega mida me ise näiteks ei mäletagi. Seda ma kahjuks öelda ei oska. Ja ega ma ei saanud ka sellele küsimusele vastust Norman Malcolmilt.

Helari Rahnik