Eesti riik on suutnud nii vähe eksisteerida ja mina selle riigi üldisest ideest aru pole veel saanud. Eesti riik on olnud iseseisev ühtne seadustega riik kaks korda, esimene kord oli see vaevu 20 aastat ja seda ei saanud ka päris riigiks nimetada. Eestil oli siis oma otstarve mitte ainult rahvale, vaid suuremale nii-öelda publikule. See maailm toimibki ainult kogu maailma vaatest, väikeriigid ei huvita lõppude lõpuks kedagi. Mida ma siis saaksin oodata riigilt? Minu arvamus õnneks või kahjuks üksida ei loe midagi veel, loeb ikka arvamus, mida jagab suur osa Eesti riigi ühiskonnast ja mida peavad kindlasti aktsepteerima ka suurriigid. Minu arust toimib praegune maailm niimoodi, nagu töötavad või töötasid põhikooli algklassid: kui sa oled teistest erinev, siis sind kiusatakse.
Aga Eestilt ootaks mina kaastunnet rahva suhtes ja julgust olla erinev teistest, rääkida ja tegutseda asjade suhtes, mis on olulised Eesti riigile, mitte suuremale üldsusele, aga see riik on kahjuks üles ehitatud võõraste ressursside eest ja ei saa järsku öelda, et enam me teie suurriikide tahtmisi ei täida. Inimesed tavaliselt näevad tõde alles siis, kui suurem kahju juba on tehtud, ehk siis ainuke asi, mida praegu teha, on oodata ja vaadata, kuidas asjad vaikselt käest ära lähevad, kui Eesti riik tahab jõuda nii-öelda suurema üldsuse sekka. Üks asi, mida ka kindlasti riigilt ootan, on tõde ja paratamatu reaalsuse rääkimine ja jagamine rahvale. Sest nagu me ajaloost juba näeme, siis eelmine kord reaalsuse mitterääkimine tõi meie riigile paratamatu hävingu.
Kindlasti ootan ma Eestilt kindla kursi valimist, ehk siis näiteks kellele siis pugeda? Kas Ameerika Ühendriikidele, Venemaale või Euroopa Liidule. Ma ise arvan, et praegu jääb Venemaa välja, sest Eesti on juba teiste võimude käe all. Aga üks võimalus võiks olla ise otsustusvõimega ja öelda, mis oleks Eesti jaoks parim, hakates vastu teistele, kes tahavad muuta Eesti arvamust. Oletame, et see on tehtud, siis on paljude riikide silmis Eesti väga paha riik, kes kedagi ei salli ja kes ei arvesta teistega ja paljud head sidemed kaovad. Riigid nagu Venemaa ja USA saavad endale seda lubada, sest neil on üüratult suur mõjuvõim maailmas ja ressurssidest ka puudust ei tule. Eesti, väike riik, ainult oma ühe miljoni ja paarisaja tuhande inimesega peab aktsepteerima teiste valikuid. Aga on ju ka riike, kus on vähe inimesi võrreldes suuriikidega, aga nende mõjuvõim on ometi suur, seal tuleb mängu juba ajalugu ja raha. Näiteks Šveits, riik kus on paljude riikide varad, riik, mis asus nii-öelda agressiivse Natsi-Saksamaa kõrval ja mida ei tahetud puudutada. Sellistel riikidel on suur mõjuvõim, või vähemasti oli, teid ei puudutata, sest nad hoiavad seal teiste riikide raha ja musti saladusi.
Kõige rohkem ootan Eesti riigilt rahva toetamist igal moel. Et igal võimalusel igal normaalsel inimesel oleks heaolutunne siin riigis. Heaolutunne ei pruugi alati tähendada paksu rahakotti, mõni võib olla õnnelik näiteks oma kultuuripärandi pärast või tunda rõõmu oma rahva üle. Ja need rõõmud ja õnnelikkuse tunded ei pruugi alati tulla heade tegudega, sest nagu ajaloost näha, siis iga särav päike ka põletab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar