11. Tiina Tammani arvamuslugude konkurss on läbi. Žürii kaalus ja vaidles ja otsis kompromisse – tulemuslikult. Tänavu valisime 136 laekunud töö seast välja kolm, mille soovime ühesuguse rõhuasetusega esile tõsta: Lizanna-Maria Jaanisk kirjutas nooruspõlvest ja pensionieast, Erlend Rammo oma ootustest riigile ning Pille-Riin Kaaver uutest ja vanadest sõnadest eesti keeles. Neid töid saab lugeda veidi altpoolt.
Aitäh kõigile mõtlejatele ja kirjutajatele!
Žürii nimel Averonika Beekmann
Tiina Tammani tervitus ja kommentaar
Olen tahtnud Türil toetada noori ärksaid mõtlejaid ja igal aastal oleme me žüriiga neid ka leidnud. Niisugune iseseisev mõtlemine, nagu mina seda kutsun, nõuab ka julgust, näiteks sellist, nagu Lizanna-Maria Jaaniskil. Üks asi on aru saada, et oled elus teinud vea, aga hoopis teine on seda hiljem tunnistada ja näidata, et oled veast ka midagi õppinud. See nõuab järjekindlust, mis on tänapäeva kiires maailmas ebapopulaarseks muutunud omadus. Oskan seda vägagi hinnata.
Ka Pille-Riin Kaaver on ise, võib-olla küll vanaema juttu kuulates, mõelnud, et eesti keeles on palju sõnu juba olemas, ent neid ei kasutata. Selline mõtlemine mulle eriti meeldib, sest etteantud teema suunas mõtlema uute sõnade leiutamise peale, aga Pille-Riin oskas näidata, et meil on väärtuslikku varasalve juba olemas ja see on seni kasutamata.
Erlend Rammo kirjutas aga hoopis laiahaardelisemast iseseisvusest – Eesti riigi iseseisvusest. Mulle väga meeldis tema paralleel, et seda, kes teistest näiteks koolis erineb, kiusatakse. Sama võib kehtida ka riikide kohta, ent Eesti peaks kindla kursi valimisel olema julgem ja ei pruugiks lömitada ei USA ega Euroopa Liidu ees.
Tublid tööd on kõik kolm. Olen samas tänulik kõigile, kes kirjutasid. Mul oli töid huvitav lugeda. Tuleval aastal võiksid Sinagi olla julgem ja tahta kirjutada nii, nagu teised ei kirjuta.
Parimate soovidega
Tiina Tamman
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar