Kirjutan Sulle vastuseks, sest Sa võtsid vaevaks kirjutada mulle arvamuslugu. Muidugi ma tean, et tegelikult kirjutasid Sa õpetajale, aga mul on ikka ilus mõelda, et kirjutasid mulle ja ega see ju vale ei ole. Ikkagi minu loodud konkurss, mis mind Türi Ühisgümnaasiumiga mingis seoses hoiab. Ja seda veel aastateks. Käisin ise selles koolis, kui Sind polnud olemaski ja kooli nimi oli Türi I Keskkool.
Et ma elan Inglismaal, siis lugesin ma Sinu arvamuslugu natuke teise pilguga kui õpetaja. Sain alles Sinu käest näiteks teada, et Eerik-Niiles Kross kandideerib Tallinna linnapeaks. Kõige enam aga meeldis mulle Sinu kirjutises see, millised toredad ja õilsad mõtted Sul on. Et kui Sa annaksid kellelegi auhindu, siis annaksid neid tuletõrjujatele ja teistele päästjatele, emadele-isadele, hooldajatele, lihtsatele töötegijatele või tunnustamata andega inimestele. Et kui Sul on olnud kaotusi, siis oled Sa katsunud säilitada võimalikult positiivset ellusuhtumist, mida näib jätkuvat ka tulevikuks, sest Sa oled kaotusest midagi õppinud. Ja kui Sa kirjutasid poliitikast, siis taipasid Sa, et poliitika on see, mis meid igal pool elus saadab, alates juba kooliteest.
Aga Sa valmistasid oma õilsate kavatsustega mulle ka pettumuse, sest Sa kirjutasid nii palju sellest, kuidas võiks või peaks olema, kuidas „meil“ on ja kuidas „meie riigis“ on, ilma iseennast päriselt sinna sisse panemata. Sul on ju isiklik kogemus ja isiklikud tähelepanekud, aga Sa ei raatsinud neil eriti peatuda. Suurepärane, et Sa nimetasid põgusalt oma maal elavat õde ja ujujast venda või et olid arutanud valitud teemat kodus vanematega. Aga kaotusest kirjutamise puhul tegid Sa pigem nimekirja asjadest, mida võiks kaotuseks lugeda ja auhindu tahtsid Sa anda suurtele inimgruppidele. Kas siis hooldekodus töötavatele inimestele või õpetajatele oleks see auhind, kui seda kõigile antaks? Päris kõigile? Mina vaidleksin vastu, et see on lihtsalt palgalisa, mis on ju ka tore asi, aga auhind see ei ole.
Isikliku kogemuse ja tähelepanekute kirjeldamine polegi ehk väga lihtne. Ei aita sellest, kui kirjutada, et „minu arvates võib kaotus olla ka võit“ – see on vaid üks lause, milles on napilt sees sõna „mina“. See ei peegelda veel kogemust, mis Sul kindlasti on olemas. Minu jaoks on kogemuse kirjeldamine pikem protsess, võrreldav ehk sipelgapesa vaatamisega, mis paelub mitmeks minutiks. Oletan, et Türil elades oled Sa sipelgapesa ikka näinud, võib-olla veel pikalt vaatama jäänud. Isikliku kogemuse tagantjärele vaatamine-kirjeldamine on samalaadne pikalt peatuma jäämine.
Kokku-lahku kirjutamine ja üldse õigekiri võiks Sul parem olla. Aga olen igatahes tänulik, et Sa kirjutasid, sest Sa andsid mulle juurde mõtteid ja mõtlemisainet.
Tiina Tamman, 13.oktoobril 2013
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar