Peter Harrison
Akadeemia 2013 nr 3
Antud artikkli valisin
sellepärast, et mind huvitavad igasugused teaduslikud avastused ja teadus
üldiselt. Seepärast pakkus mulle huvi rohkem teada saada teaduse ja religiooni
ajaloost ja nende omavahelisest suhetest.
Teaduse ajalugu, paljud
kriitikud arvavad et teadusel polegi minevikku ning teadusajalugu on vaid
väljamõeldis. Kriitikud on veendunud, et teadus kui selline on uusaja
kategooria mitte Vana- Kreekast pärit ja see, mida tänapäeval mõistetakse
teaduse all erineb suures osas sellest mida uuriti keskajal või Antiik-Kreekas.
Ükski nendest ajastutest pärit kategooria ei vasta sellele, mida tänapäeval
mõistame teaduse all. Keskajal peeti teaduseks peamiselt loodusfilosoofiat ja
loodusugu, Antiik-Kreekas spekulatiivseid teadusi: loodusfilosoofia,
matemaatika, metafüüsika. Tolleaegne loodusfilosoofia ja looduslugu ei ole
sünonüümid tänapäeval sellele mida meie tunneme
loodusteaduse nime all.
Loodusloo ja filosoofiaga
tegeldi tihti religioossel ajendil. Astronoome ja looduseuurijaid kujutati 19.
sajandi keskpaigani kõrgeima jumala preestriteks, sest loodus oli jumala
raamat. Loodusfilosoofiat peeti religiooni esimeseks tööks, sellest võib
järeldada, et teadus ja filosoofia ei olnud 17 - 18 sajandil eraldiseisvad nähtused vaid
lahutamatult seotud.
19. sajandi lõppu peetakse
ajaks, mil teadus ja religioon üksteisest lahku lõid ja sõna "teadus"
omandas oma tänapäevase tähenduse. Sel ajal tekkisid esimesed professionaalsed
teadlaste kogud. Viimase 150 aastaga on teadus teinud märkimisväärse hüppe -
see aupaiste mis keskajal langes preestrile kes rääkis lugusid nähtamatust
maailmast on nüüdseks langenud astronoomidele, inseneridele jne.
Soovitan antud artiklit
lugeda, sest see annab hea ülevaate teaduse ja religiooni suhetelt läbi aegade
ja nende ajaloost - teadmised mis võiks igaühel olemas olla.
Juhan Laanemets
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar