Uued raamatud meie kogus

Täna on mul häid uudiseid!
Meie kogusse saabus 11 uut raamatut, kõik puhas ilukirjandus.

Isu tekitamiseks:

Neli krimkat Indrek Harglalt

     

Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus
Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus
Tallinn anno Domini 1419. Kolm inimest on näinud Rataskaevu tänavas viirastust ja pärast on nad leitud surnuna. Mis ühendab neid kolme – tornipealikku, prostituuti ja flaami maalikunstnikku – kummitava majaga Rataskaevu tänavas, kus aastakümneid tagasi olla toimunud hirmsad mõrvad? Kui apteeker Melchior leiab tolle kurja kuulsusega Unterraineri maja eest tundmatu hulguse kastreeritud laiba, asub ta uurima, mis siis tegelikult selles majas kunagi sündis ja kas tõesti võivad mineviku viirastused oma piinade eest kätte maksta elavatele. Samal ajal sureb Pirital vaga kaupmees Bruys, kes oli pühendanud oma elu uue kloostri rajamisele. Nähtamatute niitidega näivad kõik need sündmused seotud olevat, ent tõde võib olla uskumatum ja õudsem, kui kõik legendid. Mõistatuse lahendamine viib Melchiori ka Pirita kloostrisse, lõbumajja ja vana eesti soost nõidade juurde, kuni lõpuks peab ta silmitsi seisma Rataskaevu viirastuse endaga.



 

Apteeker Melchior ja Timuka tütar

Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks. Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel...

Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja
Tallinn, anno Domini 1431. Apteeker Melchior valmistub saatma oma poega selliõpingutele Saksamaale, kui ta ootamatult palutakse Pirita kloostrisse, tarkade meeste konsiiliumisse. Kloostri maadel satub ta lume alt välja sulanud laiba otsa. See on tema esimene kokkupuutumine Pirita kägistaja ohvriga, mis ei jää sugugi viimaseks. Ja kui leitakse järgmine kägistatud kloostriasukas, vannutab abtiss Kandis püha Birgitta nimel Melchiorit, et see aitaks mõrtsuka paljastada. Uurimine viib Melchiori jahmatavate minevikumõistatusteni, mis ulatuvad aega, kui Pirita jõe suudmes valitsesid veel eesti soost ülikud. Ja siis veel kaugemale ajalukku, kuni ta hakkab lõpuks lähemale jõudma saladusele, mis on Piritaga kaasas käinud aegade algusest saadik.


A. Kivirähk "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust"

 Kui proual midagi selle vastu ei ole, siis ma tutvustaksin talle lühidalt seda tähelepanuväärset romaani?“ „Aga ma loen praegu ajakirja,“ ütles Markuse ema. „Kas seal ajakirjas kõneletakse ahvinimestest?“ „Ei, ma loen niisutavatest kreemidest.“ „Aga kas te teate, kuidas ahvinimesed oma vange tapsid? Nad sundisid neid hüppama teravate ogade otsa! Oga oli nii pikk, et inimene jäi selle otsa nagu lihatükk šašlõkivardasse. Kas see on teie poeg? Kutsuge ta siia, ma jutustan, kuidas kõik oli.“ „Vabandage väga, aga miks te peate mulle sellest jutustama? Kui ma tahan, siis ma loen ise.“ „Aga te ei loe

ju!“ hüüatas Ritsik kannatamatult. „Te loete oma ajakirja! Kuulge, inimesed peavad teineteist aitama. Teeme nii, et mina jutustan teile algul „Kadunud maailmast“ ja siis teie räägite mulle niisutavatest kreemidest? Kas sedasi sobib? Kuidas poja nimi on? Markus? Markus, tule siia! Me hakkame kohe dinosaurustest rääkima.“ „Ma tahan rippuda,“ vastas Markus.

  

 

 

K. Vonnegut  "Võllaroog"

 
1979. aastal ilmunud romaani keskmes on äsja kerge režiimiga vanglast vabanenud mees, kellel oli olnud etendada pisike roll Watergatei skandaalis. Teos on kirjutatud memuaaridena, avades Walter F. Starbucki tolle hetke elu ning pöördub siis tagasi tema kahele esimesele päevale pärast vabanemist. Vonnegutile omaselt tegeleb romaan läbi peategelase ja tema ümber visandatud kujude Ameerika ühiskonna kitsaskohtadega 1950ndate aastate lõpus ja hiljem. Põgusa etteaste teeb ka autori alter egoks peetav Kilgore Trout.

 K. Vonnegut "Ürgpimedus"
Ürgpimedus on julge väljakutse meie moraalitundele. Ameeriklane Howard W. Campbell Juunior, II Maailmasõja aegne spioon, on nüüd Iisraelis natsikurjategijana kohtu all. Aga kas ta on ka tegelikult süüdi? Selles teravmeelse huumoriga vürtsitatud raamatus pöörab Vonnegut nii musta kui valge meisterlikult halliks üheainsa kohtuotsusega, mis jääb kummitama meid kõiki.










Luulet

 

Kristiina Ehin "noorkuuhommik. NEW MOON MORNING"

 Kogumik Kristiina Ehini luulet kahes keeles. Luuletused on inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere, kes septembris 2007 pälvis Kristiina Ehini Inglismaal ilmunud luulevalimiku
„The Drums of Silence“ eest Euroopa parima inglise keelde tõlgitud luuleraamatu auhinna.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Doris Kareva "DEKA"

Ilmunud ja ilmumata luulet 1975-2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Doris Kareva, Jürgen Rooste "elutants"

Teed lahti raamatu – ja Elu vastab Sulle.
Raamatus astuvad Eluga dialoogi 24 inimtüüpi, kelles kõigis on midagi meist. Tule ja tantsi!
Doris Kareva ja Jürgen Rooste, kaks väliselt nii vastandlikku poeeti on kudunud ühtse tekstikanga, milles ükski lõim ei reeda, kus algab Kareva ja lõpeb Rooste värss.

 

 

 

 

 

 

 

 

Jürgen Rooste "HIGGSI BOSON"

Higgsi boson sisaldab laule suurtest asjadest. Mõned lauldavamad, teised rohkem ... ümisemiseks või jutu pähe lugemiseks. See on Rooste filosoofilisim kogu tänini: peamiselt räägib ta armastusest ja inimeseks olemisest. Ka üksildusest ja kurbusest, eestlase elust. Väga suurtele ja keerukatele asjadele on siin püütud anda võimalikult lihtne kuju. Mingis mõttes vanakooli luule, kavalalt uues kuues.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ilusaid elamusi!

 

Oskar