neljapäev, 3. oktoober 2013

"Mäeküla Piimamees"

Eduard Vilde
Mulje, mis mul raamatus jäi ei olnud väga hea. Kuna raamatut oli keeruline lugeda ja tihti leidsin ennast järge kaotamast. Raamat oli minu arvates igav. Soovitaksin seda võib-olla ainult neile kellele meeldib lugeda natuke raskemaid tekste.
Teos räägib ajast mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Teoses räägitakse ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Alguses tehakse peategelasele Prillupile üks hea pakkumine, mille vastuvõtmist ta lõpuks kahetsema hakkab. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja.
Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Paika on kirjeldatud väga looduslikult viljakana ja ilusana ning inimesi töökatena.
Raamat alguses räägitakse, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib. Mõisnik ise on väga üksildane ning otsib oma ellu vaheldust. Sellepärast sõlmib ta lepingu Prillupiga. Lepingu järgi lepivad nad kokku, et mõisnik annab oma valduses oleva Jaani maa Prillupile ja vastutasuks saab mõisnik õiguse „kasutada ära“ Prillupi naist.
Muidugi on naine algul vastu sellele, kuid peab lõpuks leppima sellega. Prillup hakkab küll pärast seda kahetsema ning tahab naist tagasi, kuid on juba hilja. Mees joob tihti ja on
masenduses. Lõpuks jääb ta oma hobuse vankril tukkuma ja külmub surnuks. Seejärel põgeneb Mari mõisniku juurest koos lastega linna elama. Ta on oma endises abikaasas sügavalt pettunud.
Peategelane on Prillup, kõrvaltegelased Mari ja Kremer.
Stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Minu arvates oli teoses palju mitte olulist teksti, mis segast põhiteksti jälgimist.
Raamat ei tekitas minus võib-olla natuke viha ja kurbuse tunnet, et peategelane sellise lepingu sõlmis.



                                                                                                                  Gert Valdsalu 11LR

Kommentaare ei ole: