Kuigi räägitud ja tehtud ja loetud on omajagu, on tekkinud siiski mõned küsimused, mis veel oma vastust otsivad. Kursuse lõputöösse pidi igaüks oma kõige põletavama küsimuse kirja panema.
Selles kirjas on valik 11RK klassi küsimusi ja õpetaja püüded neile vastata.
1. Kuidas kirjeldab Hamlet surma?Väga hea küsimus! Hamleti monoloog Shakespeare’i tragöödias „Hamlet“ on üks maailmakuulsaid tekste. Kõik teavad, et see on olemas, aga enamus ei tea eriti, millest see pajatab, kui jätta välja küsimus „olla või mitte olla“.
Surm tundub olevat nii hea ja tore ja vabastav: „Surra, magada – muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!“
Nüüd hakkab Hamlet edasi mõtisklema, mis saaks siis, kui…: „Jah, magada… Võib-olla undki näha?“
Ja nüüd tuleb pööre: „Siin ongi konks!“ leiab Hamlet. Surm ei tundu enam nii vabastav ja tore ühti, sest „see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme – see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk…“ ehk miks inimesed, kaasa arvatud Hamlet, ikka oma elu lõpuni elavad.
Põhjus, miks Hamlet otsustab pussi endasse mitte pista, on peidus sõnades: „…sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi…“
Hamlet seega kaalub oma monoloogis surma häid ja halbu külgi ja leiab lõpuks, et olla on kindlam, sest olgugi et olemine on täis viletsust ja häda, on see teada-tuntud maa.
2. Mis on progamistral?
Väga hea küsimus! See sõna oli ühes sonetipärjas, mida tunnis lugesime. Selles kontekstis tähistab „promagistral“ sissejuhatust.
3. Mida tähendab, et üle 90% luulest on halb?
Väga hea küsimus! See lause pärineb Märt Väljataga jutust, kui ta esines Vikerraadio kirjandusžanre tutvustavas saates „Seatud sõnad“, kus ta koos Peeter Helmega mõtiskles, mis on luule ja mis teeb ühest luuletusest luuletuse.
Mida see konkreetne ütlus tähendab, ei oska ma selgitada. Aga arvata võin siiski: ehk seda, et luuletusi on väga palju ja esile tõuseb ehk kvaliteedi poolest silma jääb üks väike osa neist. Nii nagu näiteks autosid on väga palju, aga tõeliselt kvaliteetseid ja häid vaid murdosa. Või näiteks kohupiimakooke on erinevaid, aga tipprestorani kvaliteediga kooke juba palju vähem.
4. Kes on Giovanni Boccaccio?
Temast olen ma eelmise ja selle õppeaasta tundides nii palju rääkinud, aga kordamine on tarkuse ema, nii et: G. Boccaccio oli keskaja novellimeister – tema selle žanri üldse välja mõtleski. „Dekameron“ on veel tänapäevalgi väga ajakohase sõnumiga novellikogumik: lisaks hea elu õpetussõnadele pakub rohkesti äratundmishetki ja naerukohti.
5. Miks lüürikat kirjutatakse?
Väga hea küsimus! Ma arvan, et õige vastus on: sellepärast, et tahetakse! :)
6. Mis on monoodiline lüürika?
Väga hea küsimus! See on soololaululine luule. Antiikajal kanti luulet ette lauldes, tänapäeval võib seda teatud mööndustega nimetada soololauluks.
7. Kuidas teose puhul aru saada, mille alla see liigitub?
Väga hea küsimus! Draamateose tunneb ära remarkide ja stseenideks ja vaatusteks jagunemise järgi. Sellega on lihtne. Kas tegu on komöödia või tragöödiaga – see võib natuke segadusse ajada, tänapäeval on ka tragikomöödia olemas.
Luuletusega oli ka vanasti lihtsam – sellel pidi kindlasti olema riim. Tänapäeval kirjutatakse palju vabavärsilisi luuletusi ja proosapoeeme, mis on nagu jutukesed, aga autor ütleb, et on luuletus, järelikult on siis luuletus.
Proosa on jutustav vorm.
Aga nagu postmodernistlikule ühiskonnale omane: pere ei ole enam naine ja mees ja laps, nii võib ka kirjanduses juhtuda: luuletus ei ole enam luuletus ja novell ei ole enam novell. :)
8. Kas žanripiiride hägustumine võib minna nii kaugele, et lõpuks kaob üks neist ära?
Väga hea küsimus! See kasvab välja eelmisest küsimusest. Ma isiklikult ei usu, et midagi ära kaob, pigem tekib midagi juurde ja piirid hägustuvad tõesti. Mis muudab žanripiiride õpetamise ja õppimise veidi keerulisemaks, see tähendab, et peab mõtlema ilma piirideta.
9. Kuidas ise sonetti kirjutada?
Väga hea küsimus! Võtad kätte kirjutusvahendi ja paberi või nutitelefoni ja hakkad kirjutama! Lugu või idee peab olema, riim peab olema, 14 rida peab olema. Kas välja kukub Petrarca, Shakespeare’i või Puškini stroof, on puha looja enda otsustada.
Jään sonetti ootama!
10. Mis on puänt?
Kordame siis selle ka üle: ootamatu lõpplahendus, mis muudab lugemise nauditavaks.
Averonika Beekmann
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar