Kõrgel on kõiksus.
Rohi küünitab kaela.
Tuulelohe, võta mind
oma tuulepaela!
Vii mind vaatama
maailma hinge.
Kõrgel ehk viivuks
olen minagi ingel.
Seistes silmitsi
taevase väega,
suudan end jagada
helde käega.
Kõige rohkem meeldis
mulle luulekogust just see luuletus. See on kuidagi nii ilus luuletus. Selle
sisust või mõttest saan ma aru nii, et siin otsitakse vabadust.
„Vii mind
vaatama maailma hinge“ - vii mind kõrgele taevasse vaatama, mis siin maailmas
toimub. Et ma näeksin seda kõike ise oma silmaga ja saaksin ka teisi suunata
midagi paremini tegema.
„Suudan end jagada helde käega“ sellest mõttest saan ma
aru nii, et kui satud ükskord taevasse, siis saad aidata kõiki teisi ja jagada
ennast kõigi vahel, kes veel maa peal elavad. Enne ta veel ütleb, et kui viia
teda kõrgele, saab olla temagi ingel. Ehk ta tahabki minna ja suunata inimesi.
Võib-olla kedagi konkreetset lähedast, keda ta maa peal aidata ei suuda ja
selleks tahab ta minna kõrgele taevasse ja jagada ennast helde käega kõigi
vahel keda kalliks peab.
Eks iga inimene mõistab luuletusi erinevalt ja saab nende tähendusest
ja mõttest hoopis teisiti aru. Võimalik, et selle luuletuse puhul ei tahtnudki
autor öelda seda, mida mina arvan aru saavat selle luuletuse sisust.
Lizanna-Maria Jaanisk 11RK
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar