Riigikonkohtu kaasuskonkursi I koht 11. klasside arvestuses
Indra Rüüt, Türi Ühisgümnaasium
Juhendaja Ellu Rusi
I pool ehk vanaema Maimu ja valla sotsiaaltöötaja
II pool ehk Advokaat Ants, kes esindab Anni huve
I poole argumendid:
1. Vanaema Maimu ei võtnud kahte last enda juurde kasvatada, kuna arvas, et ta ei tuleks sellega
toime tulenevalt piiratud finantsilistest võimalustest. Taotledes ennast Katrini eestkostjaks sai
vanaema Maimu aga teada, et eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse eest on määratud
igakuine 191,8-eurone toetus. See toetus suurendab märkimisväärselt võimalust lapsi ülal pidada
ning neile paremat elu tagada.
2. Vanaema ei julgenud koheselt võtta vastutust Anni hoolitsemise eest ning laps määrati elama
lastekodusse. Nüüd aga kui tuli päeva korda lapsendamine, pani see vanaema Maimut mõtlema
võimalusest lapselast enam mitte kunagi näha. Vanaema otsustas võtta lapselapse oma hoole alla
arvestades fakti, et 3-aastane Anni vajab lisaks pidevale hoolele perekonda enda ümber.
3. Olenemata oma vanusest ja tervisest on Maimu saanud suurepäraselt hakkama vanema õe Katrini
kasvatamisega, kes on omakorda olnud abiks ka vanaemale endale. Kuna vanem õde Katrin on
juba 13-aastane, saab ta vajadusel abistada vanaema Maimut ka Anni hooldamisel.
4. Perekonda ei tohiks lahutada. Arvesse tuleb võtta õdede vahelist emotsionaalset sidet, mis on
säilinud vaatamata erinevatele elukohtadele. Õde Katrin on teinud kõik endast oleneva ning
käinud iga kuu Annit vaatamas. Kuna õnnetusest on möödunud juba aasta ning Anni on jõudnud
elumuutustega kohaneda, võib haige ja nii noore lapse jaoks, kes oma lühikese elu jooksul niigi
palju muret on läbi elanud, välismaale ning uude perre kolimine põhjustada kõike muud peale
paranemise.
II poole argumendid:
1. Vanaema Maimu ei võtnud kahte last enda juurde kasvatada, kuna arvas, et ta ei tuleks sellega
toime tulenevalt oma sissetulekust, vanusest ja tervisest. Vanaema Maimu soov saada Anni
eestkostjaks on kahtlustäratav, kuna see tekkis vahetult pärast igakuisest rahalisest toetusest teada
saamist. Teades, et summa kahekordistub, kui lisaks Katrinile olla eestkostjaks ka Annile, võis
tekitada see vanaemas hoopis rahalist huvi, mitte sedavõrd soovi hoolitseda Anni eest. Arvestama
peab ka seda, et vanaema Maimul oli puusaoperatsioon, mistõttu saab ta liikuda üksnes karguga
ning väljas käib harva. Annit on aga vaja viia näiteks lasteaeda, kuid vanaemal ei ole võimalik ise
pikki jalutuskäike ette võtta.
2. Väliseestlastest noor abielupaar Mart ja Kati saaksid pakkuda lapsele paremat elu. Nende
majanduslik olukord on oluliselt parem. Mart töötab nahaarstina, sellest tulenevalt on tal ka
vajalikud teadmised Anni raviks. Samuti on USAs selleks ka paremad võimalused, mis soosivad
Annil haigusest paranemist, et tagada talle ka täisväärtuslikum elu. Samuti on ka pereema Kati
kodune – mis lisab paremad võimalused Annile igal vajamineval hetkel abiks ja toeks olla.
3. Mardi ja Kati kodune keel on eesti keel, seega ei ole lapse jaoks välisriigis kohanemine nii raske.
Kuigi Mart ja Kati on tema jaoks võõrad, siis võtaks kohanemine aega ka vanaema Maimu juures,
kes pole Annit peale vanemate hukkumist autoõnnetuses kordagi vaatamas käinud, seetõttu on ka
vanaema lapsest võõrdunud. Lisaks sellele saavad peres olema mõlemad - nii ema kui ka isa, mis on
igale kasvavale lapsele oluline.
4. Võrreldes vanaema Maimu ning kasupere vanuselist vahet, tuleks arvestada ka sellega, et aeg,
millal Anni saab täisealiseks on abielupaar Mart ja Kati jätkuvalt töövõimelised ning saavad
olla talle ka edaspidi toeks nii rahaliselt kui ka üleüldisel eneseteostusel, nagu näiteks hariduse
omadamisel.
Kohtuniku seisukohad:
1. Vanaema Maimu eestkostjana
1.1. Vanaema Maimu ei võtnud kahte last enda juurde kasvatada kahel põhjusel. Esiteks piiratud
finantsilise võimekuse tõttu, mis tõepoolest täidab tähtsat rolli laste kasvatamisel. Saades teada
igakuisest toetusest ning leides nüüd tänu sellele lahenduse, mis andis vanaema Maimule
võimaluse võtta enda kasvatada ka teine laps, kui igakuine eestkostjale mõeldud sissetulek
kahekordistuks. Samas igakuine sissetulek küll suureneks ning annaks võimaluse lastele lubada
paremaid tingimusi igapäevastes tegevustes, kuid antud juhul on tegu haige lapsega, kelle ravi
eest tasumiseks ei piisa vaid toetuse rahast. Samuti ei muuda rahaline toetus fakti, et vanaema
on jätkuvalt pensionär ning ka ise haige, mis oli vanaema Maimu enda poolt välja toodud
teine põhjendus, kui ta loobus aasta eest Anni kasvatamisest. Seega ei ole tagatud, et pidevat
hoolt vajavale Annile saab igapäevane vajaminev abi ning hoolitsemine tagatud kuna vanaema
Maimu kõrge iga ja terviseprobleemid raskendaksid kahe lapse eest hoolitsemist.
1.2. Arvestada saab ka noorema õe Katrini abiga, kuid tuleb arvesse võtta ka tema enda noort iga.
13-aastane on ka alles ise laps, kes vajab samuti hoolt ja toetust. Kuna Katrin käib koolis, ei saa
vanaema Maimu jääda lootma, et kogu koormus, mis seoses 3-aastase lapse kasvatamisega ning
millega tavaperedes tegelevad ema ja isa, jääb koolilapse kanda.
1.3. Elutingimused, mis antud olukorras on ühetoaline korter, jäävad kitsaks ning ei ole seetõttu
piisavad. Eriti veel kui arvestada, et koos elavad haige vanainimene, koolilaps ning väikelaps,
kellel kõigil on erinevad vajadused.
2. Lapsendamine
2.1. Potentsiaalsel kasuperel on lapse kasvatamiseks soodsamad võimalused. Kasuisa Mart
on spetsialiseerunud arst ning kasuema Kati kodune, mis tuleks kasuks Annile koduses
abivajaduses.
2.2. Uues kodus kohanemine võib Anni jaoks põhjustada tõepoolest ka negatiivseid tagajärgi. Samas
on Anni pidanud oma elu jooksul läbi elama suuri muutusi ning antud juhul tuleks tal uuesti
kohaneda ka vanema Maimu juures. Seega negatiivsed tagajärjed võivad järgneda mõlemal
juhul. Välisriigis elamine ei oma nii suurt tähtsust, kuna tegemist on siiski Eesti päritolu perega.
Kuna Anni on kõigest kolmeaastane ning sellest vanuses laps on veel perekeskne, siis ei saa tal
ka tekkida kohanemisraskusi seoses kultuuride erinevustega. Olles lapsendatud eesti perekonda
on tagatud ka põhiseaduses § 49 sätestatud õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
3. Perekonna lahutamine
3.1. Perekonda ei tohi tõepoolest lahutada. Samas ei ela Anni käesoleval ajal perekonnas vaid
lastekodus. Vanaema pole käinud kordagi Annit vaatamas ning emotsionaalne side on
säilinud ainult õdede vahel. Kuna Anni on alles kolme aastane, siis kord kuus õega
kohtumine ja mängimine ei loo kindlasti tugevat emotsionaalset sidet.
3.2. Arvesse tuleb ka võtta vanaema kõrget vanust ja tervislikku seisundit. Teatud hetkel võib
tekkida abivajadus hoopis vanaemal ning Annil tuleks kolida taas lastekodusse. Halvimal juhul
isegi Katrinil. Samuti ei saa panna Katrinile kohustust, et ta täisealiseks saades peaks hakkama
ise vanaema asemel Annit hooldama. Põhiseaduse § 27 lõige viis mõte on, et vennad ja õed ei ole
kohustatud üksteist ülal pidama. Tulles aga tagasi Anni täisväärtuslikuma elu tagamise juurde,
tuleb mõelda sellele ka pikemas perspektiivis.
3.3. Anni saaks Katrini ja vanaemaga sidet pidada tänapäevaste tehniliste vahendite vahendusel ja
seega ei kaoks side bioloogilise perekonnaga.
4. Lapse heaolu
4.1. Antud juhul kaalus kohus põhiseadusest tulenevate õiguste vahel – perekond ning lapse heaolu
ja tervis. Kuna laps ise on kõigest 3-aastane, peab Anni täisväärtusliku elu tagamise ning
tuleviku peale mõtlema pikemas perspektiivis tema eest vastuav isik. Kui vanaema Maimul
piiras Anni eest hoolitsemist tema vanus ning tervis, siis kasupere on töövõimelised isegi
hetkel mil Anni saab täisealiseks. Tulenevalt 3. punktist on küll õige, et perekonda ei tohi
lahutada, kuid kui laps oli perest juba eraldatud, siis järelikult oldi eraldamisel seisukohal, et
selleks olid PS § 26 toodud mõjuvad põhjused ning seda tehti lapse huvides. PS § 26 täiendav
kommentaar selgitab, et perekonnast eraldatakse laps ainult väljapääsmatutel juhtudel ning
see on õigustatud kolme asjaolu üheaegsel esinemisel: 1) kui puudused lapse hooldamisel ja
kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu
oma elu, tervise või arengu; 2) kui muud perekonna ja lapse suhtes kasutusele võetud abinõud
ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) kui lapse eraldamine
perekonnast toimub lapse huvides. Seega on kõiki neid aspekte kaalutud ning leitud, et Anni
lastekodus olek on tema jaoks parim lahendus.
Võttes arvesse Anni heaolu, tuleb mõelda ka tema elu peale pikemalt ette. Oluline on
Anni võimalik paranemine, mis tagaks talle elus parema toimetuleku. Nagu ka PS § 29 on
öeldud, siis Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seega
annaks paranemine talle võimaluse laiemateks valikuteks. Anni tervis ja paranemine on
kindlasti paremini tagatud kasuperes. Seega on tal seal kasutada rohkem võimalusi ja elada
täisväärtuslikumat elu.
5. Kohtuniku otsus:
Lähtudes Anni huvidest ning võttes arvesse eelpool toodud põhjendusi otsustan lubada Katil ja
Mardil Anni lapsendada, kuid kohustun neid pidama sidet ning võimaldama Annil pidada sidet
vanaema Maimu ja Katriniga. Kuigi põhiseadus ütleb, et lapsendamise saladust tuleb pidada,
ei ole see osapoolte jaoks saladus, kuna neil on siiani olnud side ning vanaema Maimu ning
kasupere on osalenud kohtuistungil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar