Ühe luuletuse peegeldus: Liisa Kams "Perekonna keskel"

Konarlik rada on kullatud tee,
mida ääristavad hõbedased viljapuud.

Üle särava, sillerdava, sinise vee -

seal, kus pole päikest ega kuud,

üksnes terendav silmapiir –

hoia selg sirgu.

Alati peitub kusagil valguskiir.

Sinagi armasta, hoia, virgu.

Meie kõige suurem aare on pere.

Heatahtlikkus on kõige imelisem anne.

Vesi ei saa üle vere,

see on nagu looduse enda vanne.

Oled seal, kus olema pead,

pilvitu taevas laiumas silme ees.

Pole vaja teha tegemata vead,

oled aus, tubli ja tugev veel.

Kõik saad, mis soovid,

sirutad oma abikäe.

Kui vaid tahad ja proovid,

pimedust enam ei näe.

Usalda tarku, armasta ennast –

meie oleme sinuga koos.

Tulevik on sinu vennas,

oled osa ajaloost.

Sõnad, mis on luuletusse kirja pandud, on väga olulised ka meie elus. Inimesed ei mõtle iga päev sellele, kui oluline on perekond. Mina tunnen perekonna väärtust siis, kui olen viibinud oma emast-isast või õest-vennast mõned päevad eemal. Iga päev tuleb öelda lähedastele, kui olulised nad meie jaoks on.

Luuletuses on autor kirjutanud väga ilusaid ridu. Selle järgi on võimalik aru saada, et ka tema hoolib oma perest ja lähedastest väga. Põhilised sõnad, mida ta kasutab, on armasta, hooli, pere on aare, sinuga koos. Need sõnad on igaühe jaoks olulised. 

Pere on toeks rasketel aegadel, kui maailm lihtsalt on sinu vastu. Ema on alati see, kes tunneb ära, kui kellelgi on mure, ning küsib, kas keegi vajab abi või tuge. Minu jaoks pole oluline materiaalne jõukus, kokkuhoidev perekond saab hakkama ka kehvades elutingimustes ja vähese sissetulekuga. Kindlasti tekib igas perekonnas vähemalt nädalas korra mõni arusaamatus või pisike nääklemine. Vahel kui ma koolist tulen ja vanemad uurivad, kuidas koolis läks, olen ma väga pahuralt ja halvasti käratanud: „Ma just jõudsin uksest sisse ja juba Te nõuate minult vastuseid!“ Kindlasti ei küsi vanemad seda sellepärast, et mind tujust ära ajada, või sellepärast, et näha, kuidas ma närvi lähen. Nad küsivad selleks, et teada, kas mul on kõik hästi või vaevab mõni mure. Tihtipeale on ka selliseid olukordi, kui mul on koolis või lihtsalt elus halvasti, siis ema on see, kes teab mu muredele lahendust juba enne, kui ma isegi sellele keskenduda jõuaks.

„ Kõik saad, mis soovid, sirutad oma abikäe“- see lause luuletusest pani mind eriti mõtlema perekonna väärtusele. Igas üksteisest hoolivas perekonnas on vanematel soov täita kõik laste soovid. See võib olla ebareaalne, aga vanemad soovivad seda. Kuid mõnes perekonnas on lapsed veidi isekad ja soovivad asju ilma, et ulataksid vanemale oma abikäe kas või kodustes töödes. Ma aitan oma vanemaid kõige oma nõu ja jõuga. Kindlasti on olnud ka neid hetki, kui ema või isa on pöördunud minu poole, et ma annaksin neile mingi teema kohal nõu. See tõstab lapse enesehinnangut ja näitab, et ta on perekonnas oluline. Minu jaoks on see samuti väga oluline. Ma tunnen, et olen õiges kohas, õigete inimestega, kes arvestavad minuga ja on nõus koos looma head kodutunnet. Olen arvamusel, et see peaks olema igas perekonnas nii, sest kõik inimesed on võrdsed.

Selle luuletuse soovitan kirjutada paberi peale üles nii nagu mina endale selle vihikusse kirjutasin. Seda tuleks aeg-ajalt lugeda ja tuletada meelde, et perekond on just see, kes on valmis olema sinuga kõige raskemal ja kõige rõõmsamal hetkel. Elus peab olema palju positiivsust, vähem tülisid ja rohkem hoolivust ja üksteise armastamist. „Oled seal, kus olema pead…“

 Laura Härg, 11RK