neljapäev, 28. november 2013

„Karistusõiguse roll eetiliselt vaieldavates valdkondades“

Ajakirja „Akadeemia“ 23. aastakäigu 6. number

Kurt Schmoller
Kokkuvõte
Artiklis on välja toodud peamised eetilised vaidlusküsimused, mis puudutavad karistusõigust ja selle puudujääke. Olgu mainitud, et peamisteks tugipunktideks on Austria ja Saksamaa karistusseadustikud.
            Esimeseks eetiliselt vaieldavaks küsimuseks on abordi lubatavus. Pikka aega on püütud selgusele jõuda, kas veel sündimata inimelu on karistusõiguslikult eetiline surmata. Austria karistusseadustiku puhul on kritiseeritud kuni lapse sünnihetkeni kehtivad karistusest vabastused, nagu näiteks ema noor iga ja lapse võimalik arengupeetus. Kui laps surmata hetk enne sündi ei oleks see karistatav, kuid kui laps surmata hetk peale sündi on see karistatav kuni eluaegse vangistusega, küsitavaks muutub seaduse regulatsioon. Soovitatavaks lahenduseks pakub artikli autor näiteks lisanõuete kehtestamise, koos sellega ulatusliku nõustamise nõude muutmise, sest Austria regulatsioon jätab määramata ulatusliku nõustamise tähenduse.
            Järgmiseks vaidlusküsimuseks eutanaasia eetiline õigustatus. Aktiivne surmamine kannatuste lühendamise eesmärgil on enamike õiguskordade puhul õigusvastane, kuid tapmine kannatanu enda nõudmisel on kergemalt karistatav. Kannatanu soovil tapmise suhtes on Austria karistusõigus paindlik, küll erandjuhtudel, aga siiski on võimalik eutanaasia teostajat karistada ainult rahatrahviga või jätta üldse karistamata. USA kahes osariigis on selgelt reguleerituna eutanaasiatapmise sooritamine enesetapule kaasaaitamise vormis lubatud. Hulk riike ei karista enesetapule kaasaaitamise eest, kuniks see ei aita kaasa omakasupüüdlike eesmärkide täideviimisele. Näiteks Šveitsis peetakse enesetapule kaasaaitamist õiguspäraseks ja seal saavad tegutseda surmaabiühingud, mis pakuvad enesetapu sooritamisel abil.
            Piinamine pääste-eesmärgil - küsimus, mille puhul on toodud näiteks üks politseinik, kes piinamisega ähvardades püüdis päästa röövitud lapse elu, kuid kohtu otsusel kasutas selleks õiguskaitseorgani autoriteeti ja ta mõisteti süüdi sundimises , tema õnneks, vaid hoiatuse ja tingimisi karistusega. Ebaselge on see, kas muutuks õiguslik hinnang, kui sel viisil oleks käitunud eraisik.
            Terrorismis kahtlustatavate reisilennukite allatulistamise puhul, hukuvad paratamatult lennukis viibivad süütud inimesed, kuid nii on võimalik terrorismiohu puhul tagada õiguslik turvalisus. Karistusõigusliku hinnangu järgi tuleks sellistel juhtudel arvesse võtta eetilisi lahkarvamusi ja kohandatavad karistused peaksid olema kerged.
            Eetiliselt vaieldavate küsimuste puhul tekib tihti probleem sellest, et eetiline diskussioon võtab aega, samas kui lahendust ootava juhtumi puhul tuleb õiguslik (ja eriti karistusõiguslik) otsus vastu võtta kohe. Toetuda tuleb traditsioonilisele argumendile, et inimeste teod ei saa jääda õigusvabasse ruumi, vaid iga ühiskondlikult oluline käitumisviis on kas õiguskorda rikkuv või õiguspärane. Õigusvastaste ja õiguspäraste käitumisviidise valdkonnad põrkuvad, sest tegemist on komplementaarsete mõistetega, mis teineteist välistavad; mingit vahepealset valdkonda ei saa juba mõisteliselt olemas olla. Õigust sätestavad ja rakendavad organid on vastutavad selle eest, et ka eetiliselt vaieldavates valdkondades valitseks teatav õiguslik turvatunne, mis laseb normi järgijatel end orienteerida seaduslikele nõuetele.
            Tulevikus peab õiguskord eetiliselt vaieldavate, üldjuhul äärmiselt tundlike küsimustega ettevaatlikult ümber käima. Karistusõiguslikke regulatsioone tuleks aga eetiliselt vaieldavates küsimustes alati rakendada piiratult. Igal juhul oleks viga sellistes valdkondades rangete karistuste kohaldamine. Karistused ei suuda sellistel juhtudel kaasa aidata probleemi lahendamisele: eetiliselt vaieldavaid küsimusi ei saa lahendada karistusõiguse kaudu.
Jaspar Oja 10 LR
           
 
 
 
 

teisipäev, 26. november 2013

Üks kiiksuga luuletus kah kodanikupäevaks

Ei saa mitte endale hoida ... Veel üks luuletus Lehte Hainsalu sulest.

Erukapten

Laupäeval käratan lihased lapsed rivvi,
et isiklikult kontrollida nende kõrvad,
                                     nende nööbid,
                                    nende päevikud.
Lohaks ei saa linnaluba,
sõnakuulmatu läheb põrandat pesema,
aga püüdlikule õpetan püssivõtteid pühapäev läbi.
Korralikuks kodanikuks kasvamine
on garanteeritud.

Kas oskaksin elada...?

Leidsin luuleraamatuid arvele võttes ühe Lehte Hainsalu luuletuse, mida tahaksin tänasel kodanikupäeval teiega jagada.

OLEKS VAST MÕNUSAM TUNNE
elada lembel Jamaikal,
või kus mühaks mu unne
metsik ja põhjatu Baikal,
või kus viinapuust marjad
ise mul kukuksid suhu,
või kus karakullkarjad
rändaksid ei-tea-kuhu.

Aga näe, rannakäär paene
Tuhkatriinuks sai minu,
istun ja korrutan vaene
paepealsel kasvanud linu.
Ühtlane, sõlmeta lõng
on minu ainuke uhkus.
Einel on ükssama hõng,
rahakotil on puhkus.
Padi nii mühklik kui mütar,
pikutan kulunud baikal,
mõtlen, kas Põhjamaa tütar
elada oskaks Jamaikal,
kusagil Capril või Hiinas
saaksin kas silmile und ma,
igatseks välku ja rahet,
härmatist, tormi ja halla,
tööd millel polegi vahet, -
koduste tähtede alla.
Tilluke maa nagu pihk,
aga siit leida võib paljut -
põhjavalguse vihk
aimata annab kaljut,
mastimetsade väge,
jõgesid, järvi ja merd,
suusamurdmise mäge,
rahvast, kes segatud verd.
Tuisud ja tuulevaikus.
Tihaste tsiitsitav parmas.
Maakera ilusaim paik, kus
elada armas.

Pille

kolmapäev, 20. november 2013

Veel uut lugemist

Tere teile!

Saime veel ühe kena hulga uusi raamatuid, aga karta on, et mõneks ajaks tuleb nüüd pakkidega vahe sisse. Teiste raamatukogudega võrreldes on meil isegi hästi läinud, loeme need nüüd järjest läbi kah!

Aga uued siis:

                                          Tagasi Eestisse

TAGASI EESTISSE    Urmas Vadi

Johnil oli tunne, et teda aetakse kellegagi segamini. Ta oli seda lapsest saadik kartnud;koolis, kui anti tagasi tunnikontrolle ja kontrolltöösid ja kui ta oli saanud näiteks viie või nelja, siis vahel tundus talle, et see ei ole tema töö, see ei ole tema käekirigi, kuigi muidugi oli; lasteaias, kui ema või isa talle järele tulid, kartis John, et tema asemel võetakse kaasa keegi teine. See tunn, et sind aetakse segamini ja oma sisemuses seisad sa ikka kuidagi kõrval, kusagil alternatiivses Balti ketis, valdas Johni siis ja ka nüüd.

 

NOORE ROMAANIKIRJANIKU PIHTIMUSED  Noore Romaanikirjaniku pihtimused

  Umberto Eco

  Itaalia semiootik, filosoof ja medievist Umberto Eco (snd 1932) avaldas oma esimese romaani „Roosi nimi” ligi 50-aastaselt. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus romaani, mis köidavad võrdselt nii masse kui ka kõige nõudlikumat lugejat. Käesoleva raamatu neljas pihtimuslikus essees vaatab varsti 80-aastaseks saav Eco tagasi oma romaanikirjaniku teele. Ta räägib põhjalikult oma romaanide sünnist ja nende kirjutamisele eelnenud uuringutest, enda loomemeetoditest, fiktiivsete romaanimaailmade „ehitamisest” ning suhetest oma lugejate ja tõlgendajatega. Lisaks uurib ta teadus- ja ilukirjanduse ning reaalsuse ja väljamõeldise vahelisi õhkõrnu piire, küsides, miks läheb meile nii sageli tegelikkusest rohkem korda väljamõeldis. Viimases essees heidab Eco nii enda kui ka teiste loomingule tuginedes vaimuka pilgu pöörastele kirjanduslikele loeteludele.

                                               

LINGVISTILINE METS      Lingvistiline mets

      Valdur Mikita

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

                                         

MAHAJÄTJAD          Mahajätjad

          Helga Nõu

Kaks eesti fotograafi kaovad Kalahari kõrbes. Nad on ametireisil, saadetud Botswanasse Tallinnas asuva ajakirja World Photo poolt, et süveneda musta mandri hinge ja koguda materjali Aafrika erinumbriks. Omavaheline konkurents viib neid kokku Aafrika nõidarstide ja musta maagiaga, mis aga tabab ennekõike needjat ennast, kuna ebausk mõjutab ainult seda, kes sellesse usub. Teisest küljest on Helga Nõu Mahajätjad psühholoogiline põnevusromaan, kus punaseks lõngaks on mahajätmine läbi mitme põlvkonna ja mitmel tasandil. Ema jätab maha poja, isa jätab maha pere, poeg jätab isa kõrbesse surema, kui viimane rännakul enam jalul ei jõua püsida ja eestlane on valmis maha jätma kodumaa, kui talle mujal paremat elu pakutakse.

                                                          

TAGASITEE      Tagasitee

      Erich Maria Remarque

1918. aasta lõpp: käputäis sõdureid pöördub läänerindelt tagasi koju. Kuid kangelastest saavad kerjused, keda pole enam kellelegi tarvis, kes kohtavad kunagise sõjavaimustuse asemel veel vaid alandust ja vaenulikkust.

See on klassikateose, samuti üleilmse bestselleri „Läänerindel muutuseta“ järg. See pole kaotanud oma aktuaalsust tänagi veel.

(Vaatasin just, raamatupoodides on see juba läbi müüdud).






12 TOOLI  12 tooli

Jevgeni Petrov


Kui Ostap Bender Stargorodi jõudis, olid endise aadlipealiku Ippolit Matvejevitš Vorobjaninovi vuntsid juba rohekat karva ja isa Fjodoril habe kärbitud. Võidujooks meister Gambsi tooli peidetud briljantidele oli alanud. Jää hakkas liikuma ja paraadi asus juhatama suur kombinaator isiklikult. See, mis järgnes, on ajalugu nii otseses kui kaudses mõttes. Karta on, et benderlikku asjaajamist oli nepi-aegsel Venemaal ka tegelikkuses rohkem kui küll ning ajalugu tegi ka Ilfi ja Petrovi satiiriline meistriteos, mis on elanud üle hulga valitsusi, diktaatoreid ja presidente ega ole tänasekski aktuaalsust kaotanud. Ilja Ilf (1897–1937) sündis pangateenistuja peres ning lõpetas tehnikakooli. Töötas joonestusbüroos, telefonijaamas, lennutehases ja käsigranaatide vabrikus, pärast mida hakkas statistikuks ning hiljem huumoriajakirja toimetajaks. Jevgeni Petrov (1902–1942) sündis õpetaja peres ja lõpetas klassikalise gümnaasiumi, mille järel temast sai Ukraina telegraafiagentuuri korrespondent ning pärast seda kolmeks aastaks kriminaaljälituse inspektor. Tema esimene kirjanduslik teos oli tundmatu mehe laiba läbivaatuse protokoll. Nende ühine kirjanikutee algas 1925. aastal, suurem tuntus järgnes pärast 12 tooli ilmumist 1928.

ÜRGPIMEDUSÜrgpimedus

Kurt Vonnegut

Ürgpimedus on julge väljakutse meie moraalitundele. Ameeriklane Howard W. Campbell Juunior, II Maailmasõja aegne spioon, on nüüd Iisraelis natsikurjategijana kohtu all. Aga kas ta on ka tegelikult süüdi? Selles teravmeelse huumoriga vürtsitatud raamatus pöörab Vonnegut nii musta kui valge meisterlikult halliks üheainsa kohtuotsusega, mis jääb kummitama meid kõiki.








Nagu ikka saate lisaks vaatata Rahva Raamatust

Bilooogia klassi saime 10 uut Eesti taimede määrajat, head pusimist!

Lisaks kingiti koolile ilusad uued raamatud Laupa mõis. Minevikust ja tänapäevast ja
Roheline Türi.

Nagu näete, ei lähe meil sugugi halvasti! Astuge aga raamatukogust läbi!

Pille






                     

kolmapäev, 13. november 2013

Alkohol ja selle mõju

Akadeemia 2011/4Mari Järvelaid
Artikkel, mida ma lugesin, räägib alkoholist. Siit saab teada, keda täpselt nimetatakse alkohoolikuks, alkohoolikute tüüpidest, milline on alkoholi mõju, mida loetakse mõõdukaks tarbimiseks jne. Arvestades alkoholi populaarsust, usun, et see on kasulik artikkel, mille võiksid kõik noored inimesed läbi lugeda.
Mõningaid fakte:
  • Alkoholi tarvitamisega on seotud 40-80% enesetappudest, 50% mõrvadets, 80% tulesurmadest, 40% liiklusõnnetustest, 30% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest, 15% uppumisest.
  • 16-24 aastaste eestlaste hulgas tarvitab alkoholi kuni kaks korda nädalas eesti neidudest 63% ja mitte-eestlastest 48%.
  • Iga neljas Euroopas elava 15-29 aastase mehe surm on otseselt seotud alkoholiga,samuti 40-60% vigastustest.
  • Arstid on pidanud diagnoosima nii alkoholisõltuvust kui maksa alkoholtõbe juba 15-19 aasta vanustel Eest elanikel.
  • Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust on selgunud, et kaks või rohkem korda on purjus olud iga teine 15-aastane ning iga teine 11-aastane on juba alkoholi tarvitanud.
  • Alkoholi tarvitamisest tuleneb 1/3 abielulahutustest, 1/3 laste väärkohtlemisest, 20-30% haiglaravi vajadusest.
  • Kui alkoholi manustamisega teismelisena väga hasartselt tegeleda, võib eluea pikkuseks jääda vaid 25-30 aastat ja ka kõige täiuslikum meditsiin on abitu.


Samas ei ole see artikkel otseselt negatiivse alatooniga kirjutatud, et inimesi hirmutada, vaid on täiesti neutraalne ning  on lihtsalt välja toodud võimalikult täpselt see, mida alkohol ja alkoholism endast kujutavad.
Soovitan kõigil gümnasistidel lugeda, kuna seda on kindlasti huvitav ja hariv lugeda ka inimestel, kes ise alkoholi ei tarbi.
Melissa Eenmaa

kolmapäev, 6. november 2013

Veel uusi raamatuid

Häid sõnumeid on hea laiali saata!
Jälle on saabunud üks sületäis häid, värskelt lõhnavaid raamatuid.

 

Sofi Oksaneni sulest


PUHASTUS     KUI TUVID KADUSID


REKONSTRUKTSIOON Rekonstruktsioon
Rein Raud

 Juba viis aastat on Enn Padrik teadnud, et kunagi tuleb tal välja selgitada oma tütre surma tegelikud asjaolud. Ning nüüd ei saa seda enam edasi lükata. Selleks peab ta sõitma läbi suure osa Eestit ning käima koguni Prantsusmaal, et kohtuda paljude väga mitmesuguste inimestega, kellest ühed üritavad senini toona toimunut oma mälust kustutada, teised aga oleksid teda otsekui oodanud, et lõpuks ometi kõik südamelt ära rääkida. Ja kokku kujuneb sellest palju keerulisem pilt, kui Enn oleks osanud loota või karta...
Või kui lühemalt, siis: Ise surma palge ees seistes on Enn Padrik asunud välja selgitama oma tütre ja ta sõprade ühise enesetapu tagamaid, mis osutuvad oletatust tunduvalt keerulisemaks.


COMEBACK
 
 Comeback 


Kaur Kender

President Toomas Henrik Ilvese kutsele “Talendid koju” vastab
Kaur Kender kõige alatumal moel, tuues Eestisse tagasi mehe, keda
siin kõige vähem oodatakse… Karl Pajupuu, oma esikromaani,
auhindadega pärjatud “Iseseisvuspäeva” antikangelase.









KROSS. ÜKSIKUD HEAD MEHED
Kross. Üksikud head mehed

Kui ma viibisin 1999 aastal Tššetššeenia sõjakoldes, mõtlesin selle peale, mis juhtuks, kui mind röövitakse. Kas keegi mu sõpradest tuleks ja päästaks mu? Ma suutsin ette kujutada ainult kahte inimest, kes võiksid mu päästmiseks vaenlase koopasse murda. Üks neist oli Radek Sikorski. Teine oli Erik-Niiles Kross.

Edward Lucas
Raamatu Uus külm sõda autor




PARADIIS

 

 Paradiis 

Tõnu Õnnepalu

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.
Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.
Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.

                                                   

MINU MUSTAMÄE Minu Mustamäe

 Armin Kõomägi

"Minu Mustamäe" on Armin Kõomäe uus novellikogu, mis on jagatud kaheks – "Mustamäe lood" ja "Muud lood" – ja kus keskse teemana tõuseb esile Mustamäe. Armin Kõomäe lugudes on nostalgia ühendatud groteskiga, sügavalt isiklikud meeleolud on põimunud tänapäeva elu iroonilise kujutamisega. Armin Kõomägi on tänapäeva eesti kirjanduse tugevamaid novelliste, tema tekste iseloomustab täpne sõnakasutus, põnevad tegelased ja novellilik puänt.
"Minu Mustamäe" on hea lisandus eesti kirjanduse varasematele Mustamäe-teemalistele tekstidele, nagu Mati Undi "Sügisball" ja Arvo Valtoni "Mustamäe armastus". Huvipakkuv ja nauditav raamat nii neile lugejatele, kel on olnud kokkupuudet Mustamäega, kui ka kõigile teistele.



Ja lõpuks üks raamat rahvapärimusest


PÜHAD JA ARGISED AJAD RAHVAKALENDRIS

Pühad ja argised ajad rahvakalendris 

 Mall Hiiemäe

 Milline on looduse roll meie elurütmide määramisel? Mida on rahvakalendrile andnud muinasaeg, mida kirikukalender? Kuidas on eesti rahvakalendrit mõjustanud kultuurikontaktid teiste rahvastega, olgu Saaremaal või Mulgimaal, Virumaal või Setumaal? Sellesse põnevasse raamatusse on koondatud suur valik kirjutisi eesti rahvakalendri teemal: tutvustatakse rahvapärast ajaarvamist, antakse ülevaade eesti rahvakalendri pühadest ning tuuakse esile piirkondlikke ning kombestikulisi erijooni. Kasutatud näitetekstid pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Eestis on rahvakalendri ainestikku säilitamiseks kogutud alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Uurijad on eesti rahvakalendri puhul rõhutanud, et tegemist on talurahva töödekalendriga. Tähtpäevade toel orienteeruti oma töödegraafikus; kõige olulisemad kalendri märksõnad on külv ja lõikus, karja väljalask kevadel ja lautajäämine sügisel, aastajaotustähised, väga oluline ka ilma ennustamine. Mall Hiiemäe on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.

Luule

SURELIKU MUUGA     

 Sureliku muuga

     Karl Martin Sinijärv

 Sureliku muuga on tuntud tekstisepa ja telepeletise KMS-i valimik lihtsaid, rahvalikke ja riimilisi värsistusi ajalikel ja päevakajalikel teemadel. Osa poeese on tuttavad Jüri Üdi klubi virtuaalveergudelt.


 

 

                                                   

PILVEST JA VARESEST 

 Pilvest ja varesest

   Andres Ehin

 Kogumik armastatud sürrealisti Andres Ehini (1940-2011) viimaseid uusi
luuletusi.



 

 

 

 

 

KUIDAS ON ELADA

 

Kuidas on elada

Tõnu Õnnepalu

Kuidas on elada keset metsi, keset saart, keset vaikust…? Tõnu Õnnepalu uus luulekogu, arvult seitsmes, koosneb väikestest piltidest, äratundmistest, mõtetest, mis kerkivad esile päevade tasasest voolust kusagil üksildases paigas, kus “tänapäeva elu” on nii kaugel, aga elu ja täna seda lähemal.

                                                                                               

                                                  

 

 

 

 

 

Lisaks Jüri Talveti koostatud JUHAN LIIVI LUULE MONOGRAAFIA


Rohkem infot leiate siit

Astuge raamatukogust läbi!

Pille









teisipäev, 5. november 2013

"Maag" - John Fowles

Raamatu valisin nimekirjast juhuslikult. Tuli välja, et too on päris pikk kuid siiski otsustasin ta läbi lugeda. Ma ei ole just lugeja-tüüpi aga peale “Maagi” lugemist hakkasin mõtlema enda muutmise peale. Teose salapära ja autori mõttekäigud annavad lugejale kindlasti omapärase elamuse. Kui mõned peatükid olid juba loetud, tundsin, et see raamat võib olla minu maitse.


“Maag” on ülesehituselt väga psühholoogiline ja kaasahaarav. Tunnistan, tekst ei ole arusaadavuse poolest lihtne ent sellegipoolest väga huvitav, eriline ja loominguline. Looduse ja keskkonna kirjeldused olid samuti pikad, mis ongi paksude raamatute omapära aga siiski neid vahele jätmata lugesin ja võin öelda, et nad olid väga nauditavad.


Raamat räägib Ülikooli lõpetanud inglasest Nicholas Urfe’st, kes saab võimaluse minna õpetama Phraxose saarel, Kreekas. Londonisse jäänud tüdruksõbrast Alisonist saab vahepeal kirjasõber ja Nicholas leiab muid lahendusi, kuidas temast vabaks saada kuna tunneb, et Alison oli olnud talle koormaks kaelas. Saarel kohtub ta eraklike eluviisidega mehega, Maurice Conchisega, kes kaasab Nicholase enneolematusse müsteeriumisse, milles ta ei suuda eristada fantaasiat reaalsusest. Nicholas ei saa sellest kõigest arugi. Maurice Conchis oma klaverimängude, salapäraste lõhnadega tagaaias ja saladusliku naisega, kes vanamehega öösiti musitseerib. Conchis paneb Nicholase ennast otsima läbi mõttemängude, mis võtavad ohtlikke ja ettearvamatuid suundasid. Ka armastuse seis on Nicholasel peapeale pööratud, armudes naisesse Lily de Seitas’sse, kellest ta teab samavähe kui tiiger taimetoidust.


Ma tahaksin jagada teiega ühte väga õpetlikku ja kokkuvõtvat tsitaati:
Taas kord olin inimene müüdi sees, kes ei suuda küll selle olemust mõista, kuid ähmaselt siiski aimab, et müüdi mõistmine eeldab selle jätkumist, ükskõik kui saatuslikke pöördeid see sündmuste käigus tõotab tuua.
Elu on samuti omaette müüt, erandiga, et seda võib mõista. Elu jätkub kuni surmani ja mis on elu jooksul saavutatud, jätkub inimeste meeles. Nicholas võitleb omaenda meelega, et säilitada enese selgus ja mitte hulluda Conchise konstrueeritud illusioonidest uskudes, et tema ise on “fantaasiamaailmas”.


Autorist John Fowlesist niipalju, et ta oli inglise kirjanik ja õpetaja, kelle põhiteos oligi “Maag”. Lisaks on kuulsaks saanud tema teostest ka “Prantsuse Leitnandi Naine” ja “Koguja”. Fowles sündis 1926. aastal kesk-klassi kaupmeeste perre. Ta omandas kõrghariduse ja on peale kirjaniku-ameti tuntud ka kui õpetaja Kreekas Spetsesi saarel, millest saigi autor inspiratsiooni “Maagi” kirjutamiseks.


Fowles paneb oma raamatus lugeja olukorda, kus igaüks ise on peategelane, samastab ennast Ni
cholasega ja tunneb talle kaasa tema läbielamistes. Mina küll tundsin. Soovitan kindlasti seda raamatut kõigile, keda ei kohuta psühholoogilisus ja kreeka keel.



Marius Aavik
11. R

esmaspäev, 4. november 2013

Viies laps


 Tegemist siis raamatuga „Viies laps“, mille kirjutas Doris Lessing. Valisin raamatu, kuna seda soovitati mulle, ning tundus ka peale natukest lugemist päris põnev raamat, ning otsustasin seda lugema asuda.

Raamat räägib ühest perekonnast. Harriet ja David sattusid kokku ühel firmapeol, kus nad ka tuttavaiks said. Nad sobisid kohe ning ostsid endale ühe suure maja, mida nad küll rahaliselt väga ei saanud endale lubada, kuid otsustasid saada endale palju lapsi ja see maja sobis neile ideaalselt.

Lapsi ka neil tuli, nimelt 4 – iga lapse üle olid nad väga õnnelikud ning lapsed olid ka korralikud ning oma vanemate moodi ka. Laste sünnid olid ka alati valutud ning rõõmupakkuvad.

Kuniks hakkas tulema viies laps, temaga oli hoopis teistmoodi, ja sellest ka raamatu pealkiri – „Viies laps“, tema tuli ilma valgusele 8. kuul, kuna Harrietile oli see väga valulik protsess.

Ben – viies laps, oli teistest teistsugusem, ta oli kangekaelne, paras mürakas. Ben hulkus ringi enda sõpradega, millest hiljem said gängid. Ema muretses tema pärast palju ning elu oli järsku poole raskem.

Raamat on mõeldud, ongi mõeldud, meievanustele (gümnasistile), kuna raamat juba sõnavaralt edasiarenenum ning sisu ongi meile mõeldud kui tulevikku vaadates.

Ning emaks tahtvatel tüdrukutele, kui raske võib olla ühe kangekaelse lapsega olla, kes ei ole tavaline laps, vaid hoopis vastand.

Peategelasteks on Harriet ja David – kellel on 5lapseline pere, ning toetavad ja abivalmid vanemad, kes aitavad neid lastega ning kogunevad alati suurtel sündmustel nende majja, et pidada maha korralik pidu.

Meeldis raamatus see, et Harriet oli nii iseseisev ning teda ei morjendanud teda teiste ütlemised, et nad nii palju lapsi tahtsid saada.

Vastukarva oli aga see, et sündis poiss nimega Ben – kes tegi vanematel elu raskeks ning hulkus ringi ning oli ükskõikne vanemate ütlemiste suhtes.

Tegevus toimub Inglismaal Londoni lähedal 60ndatel, kus inimesed on vägagi kritiseerivad.

Teost tasub lugeda kõigil, huvitav raamat, ning kindlasti saab sealt ka üht-teist kõrva taha panna igaüks. Tekst ei ole ka kõige raskemini loetav, nii et on mõnus ja hea ajaviide õhtuseks tegevuseks. Ning niipalju kui olen kuulnud, siis ollakse raamatuga vägagi rahul, ning kiidetakse ka teistele. Ise jäin väga rahule raamatuga ning on alati hea meel lugeda raamatuid, mis ka endale huvi pakuvad.

Veli Iva 11.R