Reede, 13. november 2015

Järgmisele kirjanike tuurile on osa kohti juba broneeritud

6. novembri hommikul oli Türi kultuurikeskuses iseäranis kirjanduslik õhkkond. Kevadpealinna väisas korraga neli kirjanikku: Jan Kaus, Jüri Kolk, Kaupo Meiel ja Karl Martin Sinijärv. Publikule mahlakaid luulesuutäisi ja kosutavaid proosapalu pakkunud nelik kiitis Türi koolide noori, keda oli saalis ennelõuna kohta üpris palju. Meilt oli tuuritavaid kirjanikke kuulamas nii 10., 11. kui ka 12. klasside õpilasi. 11. klassi neli õpilast jagasid lahkelt kirjandushommiku muljeid sellest, mis silma, kõrva ja hinge jäi.

„Meeldis, kuidas kirjanikud oma teoseid ette lugesid, eriti Kaupo Meiel. Kuna ise olen rohkem luuleinimene, siis luuletused meeldisid väga. Vaid üks kirjanikest jättis mulle kuidagi negatiivse mulje. Kõrvu jäi, et hea raamatu tuvastamiseks on vaja lugeda palju teisi raamatuid.“
Kris

„Kohtumine kirjanikega meeldis mulle väga, oli väga huvitav. Tore, et nad lugesid oma luuletusi publikule ette. Tekkis endalgi huvi neidsamu tekste autorite luulekogudest lugeda. Meeldis ka see, et küsiti huvitavaid küsimusi, millele ei vastatud ainult paari sõnaga, vaid pikalt ja põhjalikult. Kooliski võiks toimuda samasugune kohtumine.“
Brigitta

„Olen nende etteastest tõeliselt vaimustunud. Poleks uskunud, et selline seltskond sobib nii hästi midagi koos tegema. Nad esitlesid oma loomingut vaimukalt, loovalt ja huvitavalt. Kõik esinejad olid täiesti erinevad, nende luuletused, jutustused samuti. Samas oskasid nad kõike omavahel hästi siduda. Kohtumine oli kaasahaarav ja kõnekas. Soovitaksin kooligi sarnaseid kooslusi kutsuda. Usun, et see ei jätaks kedagi külmaks.“
Andra

„Kirjanike tuur oli väga huvitav, oleks võinud isegi kauem kesta. Meeldis see, kui kirjanikud ise oma teoseid lugesid, sest nemad teavad kõige paremini, kuidas teose mõtet edasi anda, sest nad ise on selle kirja pannud. Hinge jäi see, et iga lugeja loeb ise kirjanduse endale huvitavaks ja et väljamõeldud kirjandus ei valeta kunagi. Kindlasti osaleksin veel sellistel üritustel.“
Jürgen

Tõepoolest võinuks kohtumine nelja loomemehega üle keskpäeva kesta, kuid ringreis nõudis suundumist järgmisse esinemispaika. Hää mõelda, et meie kooli noored peale kontserdituuride ka sellelaadseid üritusi hinnata oskavad. Sügistuurile võib ehk järgegi loota. Seniks aga raamatukokku K-, M- ja S-tähe riiulite ligi! Peale säärast kohtumist on nende kirjanike loodud read veel paremad, kõnekamad – elavad nagu nad isegi.

Oskarile vahendas muljeid
Triin Toome-Hosman

Teisipäev, 3. november 2015

Asjatundlikust õppijast õppivaks asjatundjaks: ootused, eeldused, vahendid

Pakume lugemiseks 11. klassi õpilase Maarja Mehiste Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklit, kus ta analüüsib EBS-i teaduri Marge Täksi kirjutist.

Tänane tööturg areneb meeletu kiirusega. Sellepärast on oluline ettevalmistada sellisi õppijaid, kes suudavad nende kiirete muutustega kaasas käia. Õppimine algab tänapäeval juba väga varakult ja seda tuleb teha sihikindlalt ning eesmärgipäraselt. Ettevõtlikkus on tänaseks kasvanud üha suuremaks võtmeks edukaks olemise juures, kuid siiski ei tohiks ära unustad muude pädevuste toetamist. Selleks, et õppimine oleks edukas, tuleb päädida ideaali poole. Lisaks varasemast suuremale õpetaja ja õppejõu toetusele õpetamispraktikate muutmisel on vaja ka üle vaadata haridussüsteemi eri tasandite osad, näiteks hindamissüsteemid. Ka õpetajat ja õppejõudu tuleb hakata hindama õppijakeskselt. Samuti vajavad ka õpetaja ja õppejõud sarnaselt õpilasele tuge- mitte ainult koolituste näol, vaid ka meeskonna liikmete näol. Kui soovitakse midagi muuta siis peab kogu haridussüsteem selle suunas liikuma. See tähendab aina suuremat koostööd eri pooltega. Õpetajast peaks saama õpilaste eeskuju. Kui rääkida aga ettevõtlikusest, siis võib õppijal puudu jääda selle rakendamisest tööelus. Selleks, et aru saada kuidas toimivad erinevad ettevõtted, tuleb leida lahendusi mis toovad kasu kellegi probleemidele. Samuti on ka haridussüsteemis, ainult õpetaja ja õppejõud ei ole osa süsteemist ning nemad ainukesena ei pea kandma vastutust muudatuste eest. Uuendused peavad ka muutma midagi reaalselt, mitte päädima vaid õpiväljundite õmbersõnastamise või uue valikaine lülitamisega õppekavasse.


Artikkel keskendub eelkõige hariduses muudatuste tegemisele, et see oleks arendavam ja ettevalmistatum tööeluks. Olen kõigega nõus mis M.Täks artikklis mainis ja välja tõi. Omalt pool lisaksin veel selle, et hariduse paremini omandamiseks on alati positiivselt mõjunud praktilised ülesanded ja tööd, sest ka tööelus toimub see reaalselt, mitte kellegi teadmisi tsiteerides. Muidu väga õpetlik ja arukas artikkel, huvitav kõigile, kes võtavad osa hariduse paremini omandamisest ja selle edasi andmisest.