neljapäev, 19. september 2019

Punkima!

Abituriendid on paari viimase nädala jooksul sukeldunud lähiminevikku, uurides, mis toimus 1980ndate lõpu ja 1990ndate eesti kirjandusmaastikul. Muu hulgas said nad teada, et (:)kivisildnik tuli kirjandusse suure skandaaliga ja et punkarid olid väga isevärki seltskond.
(:)kivisildnikku järele tegema ei hakatud, pungiga prooviti siiski kätt ja sulge.
Kinnitage turvavöö, teie ees on kaks 21. sajandi punkluuletust täiesti tänapäevaste teemadega - igal ajal olgu ikka oma mäss!


Sõna "punk" tähendab korraga mitut asja: Shakespeare'il libu, inglise-eesti sõnastikus kõdunenud puitu, Ameerika slängis homoseksualisti, aga ka noort huligaani. See tõestab hästi asjaolu, et sõna kui kest jääb, sisu aja jooksul teiseneb ja muutub.


Ärgake!

Ärgake te kordkasutatavad kilekotid!

Me saame hukka!

12 aasta pärast sureme välja!



Me elame sitahunnikus

Ja see on meie süü!

Kuid süüd omaks me ei võta

Vaid süüdistame teineteist ja ootame

Ootame katastroofi!



Kurat!

Kas ei saada aru

Et see üks kord,

Kord kasutatav plasttops,

Pudel, kile ja pakend

Ükskord salvavad meid?!

Erinev samasugune

              

Meid tihtipeale sunnitakse käima mööda joont,

nad põhjendavad seda kui “vanemlikku hoolt”.

Kui rajalt kaldud kõrvale, saad tunda veidraid pilke, kui reegleid tahad rikkuda– oi ei, sa parem mitte!

On antud ette kindlad normid, mis survestavad meid, need normid ära lõikavad nii mitmeid kõrvalteid.

Meist alles jäänud peatselt vaid nüri, hall mass ja jälle ütleb keegi, et tal on peal kass. 

Mis saame muuta-teha, et säiliks meie nurgad, mis saate muuta-teha, et noored poleks kurvad? 

Elu algab sünnist ning lõppeb surmaga, kuid keegi pole siia vaid tulnud surema.