Kolmapäev, 16. detsember 2015

Kogu täienes jälle

Nagu juba tavaks saanud, sai raamatukogu sellegi aasta lõpetuseks väikese/suure täienduse.
Meie riiulitesse lisandus mitmeid luulekogusid, elulugusid, näidendeid ja lihtsalt teie oodatud õhukesi :) raamatuid.

Mõned näited:
  • Epp Petrone  ELUST KIRJU
"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab... Üks mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised

  •  Urmas Vadi KUIDAS ME KÕIK REAS NIIMOOD LÄHEME
Oma värskes jutukogus jätkab Vadi talle ainuomasel rajal. Taas kohtame tema lugudes päris nimedega päris inimesi – käesoleva teose võtmefiguur on legendaarne näitleja Rudolf Allabert. Kuid nagu Vadil ikka, on eluloolistel faktidel omajagu müstiline varjund, kindlasti ka seetõttu, et jutukogu lugusid ühendab surma temaatika. Autoriga kaasa minnes ei märka lugeja tavaliselt hetke, mil tõestisündinu moondub fantaasiaks, unenäoliseks seikluseks – aga võib olla kindel, et see juhtub. Vadi loob tõsielu ja kujutlusvõime sulami, mis teeb ühtaegu ärevaks ja rõõmsaks. Selles kujutlusvõime pilgaris vabaneb lugeja painavast küsimusest, mis on loos tõsi ja mis mitte. Lugu ei pea elu mitte ainult peegeldama, vaid ka rikastama; inimest pisut maast lahti tõstma.

  • Uku Uusberg  KUNI INGLID SEKKUVAD 
Ühes vanalinna külalistemajas Müüritüki tänaval puutuvad kokku täiuslikult erinevad inimesed: ettevõtja, kirjanik, kokk, astrofüüsik, vöörmünder, ema, klaveripoiss, taksojuht, Ahto ja Merike jpt. On laupäeva õhtu. On omad, on võõrad. On mehed, on naised. On suhted, on sassis.
Linna kohal on äike...

  • Armin Kõomägi   LUI VUTOON
"Lui Vutoon" on noore mehe päevik maailmast, milles puuduvad inimesed, kuid asjad on alles. See on lugu elust ühtaegu külluslikus ja tühjas reaalsuses, kus staatusel pole enam tähendust, armastus räägib silikooni keeles ja päevade üle peavad arvet taevas tiirlevad linnud.

  • Karin Sturm  MICHAEL SCHUMACHER. ELULUGU 
"Ma ei saa ju asju, mida ma väga meelsasti teen, jätta tegemata ainuüksi sellepärast, et seejuures võib midagi juhtuda. Kui minuga ühel päeval peaks nii minema, siis on see saatus.“
Motospordiajakirjanik Karin Sturm kuulub juba üle 30 aasta vormel-1 maailma ja tunneb Michael Schumacherit tema karjääri algusaegadest peale. Elulooraamatus kirjeldab ta rekordarv kordi maailmameistriks tulnud Schumacheri kogu eluteed, annab sõna sportlase kaasteelistele ning tutvustab meile inimene Michael Schumacherit ka isiklikumast küljest.

  • Kristina Šmigun-Vähi, Jaan Marinson  KRISTINA
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.
Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

  • Marika Malmsten LILLED ÕNNELIKULE PRINTSILE
 Kui kirjandusõpetaja klassitäie teismelisi ooperit vaatama viis, tekitas see esimese hooga vaid põlgust ja naeruturtsatusi.
Ent vähe sellest, et teatril tundub siiski mõte sees olevat... Peategelased hakkavad lisaks teatrimaailma tundma õppimisele sammhaaval avastama ka fännide keerukat elu lava ees ja teatri tagaukse ümbruses.
Milliseid lollusi andunud austajad on valmis tegema? Kas elu ja teater õnnestub lahus hoida? Kas ja kuidas toimub omaloodud iidolitest ülekasvamine, selgub juba loo käigus.

  • Stig Rästa  MINU KENNEDY
 Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
 
  • MARIE UNDERI SONETID
Luulekogu on katse püüda Marie Underi "Sonettide" 1917. aastal ilmunud esikteos muuta taas kirglikuks, lämmatavaks, erootiliseks, et ridade vahelt aimuks sõja ähvardavat kõminat, revolutsioonide möllu, iseseisvuse-ihalust. Koostajad palusid viiekümnel Eesti kirjanikul kirjutada uus tekst oma isikupärases stiilis, mis tähendas, et luuletuse vorm on vaba, aga lähtub Underi soneti aluseks olnud kogemusest või elamusest. 
Raamatus on viiskümmend uut luuletust, mis näivad üldjoontes kaardistavat kogu tänapäeva Eesti luule ulatust Kiwast Kaplinskini ja Doris Karevast Kelly Turgini.

  • Merca  luulekogu HELE HÄÄRBER 
  • Indrek Hirv KAASITOOME. LUULETUSI AASTATEST 2012-2015
  • Kaarel B Väljamäe luulekogu KOHVI KÕRVALE

See on vaid osa saabunud teostest. Tutvustused on võetud Rahva Raamatu kodulehelt
ja sealt saab raamatute kohta rohkemgi infot.

Astuge läbi, sest oma silm on kuningas.



Laupäev, 12. detsember 2015

Luule tõi koolinädalasse värsket (r)õhku

Esimene luulenädal, mis oli pühendatud eesti luulele, on läinud nagu esimene lumi... Kui palju keegi selles enda jaoks või ennast leidis, on ja peabki olema erinev. Õppimise ja väga paljude teiste ürituste kõrval võib tunduda, et veel üks teemanädal oli liiast. Miks ei olnud?

Esmaspäeval kuulas ja vaatas kogu koolipere saalis luuleetendust. Aplaus kõlas tahes või tahtmata luulele. Teisipäeval moodustus nähtamatu luulekett, kus iga lend luges saalis 45 minutit nonstop luulet ja andis järje leheküljenumbrist teatepulgaga järgmisele lennule edasi. Loeti, kuulati – luule mõjus. Kolmapäeval loodi luulet elust enesest – ajakirjanduse põhjal kokku seatud värsiread on kõigile lugemiseks I korrusel (raamatukogu lähedal). Sama päeval õhtul oli külas noor luuletaja Kelly Turk ja toimus TÜGi esimene luuleõhtu, mis oma sundimatu õhkkonnaga väärib kordamist. Neljapäeval esitasid õpetajad lühikava eesti poeetide luuletustest. Tekst ja rollid jagati samal päeval, peaproovile järgnes esietendus. Reedesse jäi luulemäng, kus klassid said kaaluda ja mõõta kooli raamatukogus pakutavat luulet nii otseselt kui kaudselt. Kogu nädala jooksul võisid õpilased tundide eel ukseluulet lugeda ja suurelt ekraanilt 11. klassi luulevideosid vaadata.

Õpetajad olid reedel (11.12) kell 11.12 luulest viidud, sest just selle minuti pühendasid nad oma ainetunnist luulele... Meie teemanädala lõpetas laupäev (12.12), mil Marili Hendrikson esindas kooli ja kogu Järvamaad Pärnus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ lõppvoorus. Ta esitas L. Koidula luuletuse „Ise tahtsid“ ja Merca proosapala „Stressis mees“. Marili pälvis oma esitusega gümnasistide vanuserühmas Koidula gümnaasiumi eripreemia ja mitmelt kohalviibijalt kommentaari, et temas on midagi noore Merca moodi. Marilit juhendasid Averonika Beekmann ja Klaudia Tiitsmaa.

Need loetletud hetked andsid koolinädalale vaikselt tooni – häälestasid ja loodetavasti inspireerisid, lisasid värsket (r)õhku. Luulet ei saa peale sundida, see lihtsalt puudutab meid, nagu meie puudutame luulet. Raamatukogulased rõõmustavad, et proosateoste kõrval said nädalaga kõik luulekogud kenasti tuulutatud.

Tänu kuulub kõigile, kes luulenädalast osa võtsid! Suur aitäh ja tunnustus neile, kes TÜGi esimese luulenädala korraldusse panustasid: raamatukogu tegusad tegijad Pille ja Leelia, luulenädala ideega kaasa tulnud ja seda toetanud direktor ja õppealajuhataja, kõik ukseluule ja lühikavaga esinenud ja tunnist luulele aega kinkinud aineõpetajad, huvijuht Ene, luulering Ehe oma mõtete ja tegudega, suupistete autor õpetaja Rutt Olesk koos kulinaariaõpilastega, luuleõhtu muusikud Kaarel ja Raimond, ülejäänud kellaviietee ideedega haakunud Liisa (J.) ja Andra, raamatukokku temaatilise kunstiseade teinud Kristin, Õnne-Liis, Anett ja Liisa (T.)! Niisuguse toimkonnaga ideid ellu viia on suur rõõm.

Järgmisele kooliaastale mõeldes võiks sama teemanädal toimuda veidi teisel ajal – vahest hingedekuu algul. Esimene luulenädal aga peabki minema hinge ... isemoodi.

TÜG esimesele luulenädalale...

Eheda alguse kummastav võlu,
ehkki on aeg
meie kõikide õlul,
võtta tast tükike,
proovida, maitsta.
Elus võib pettuda,
luule võib kaitsta.



Lugeda ridu ja vaagida öeldut,
keerata lehti ja mäluda mõeldut.
Luulelt on õieti laenata targem
keelt, mille ees iga hingekeel arem.



Kas nendel, kes läinud, on luules veel elu?
Või neidsamu ridu taob ilusaks elu?
Kui nii, on nüüd sinu käes järg teda luua
ja otsida luulevees leotatud tuuma.



Ent äkki on läinud su mõte, su sõnad,
sind piinavad kohatud, koormavad võlad
lugeda - unustust otsides lugeda,
minna ja täiesti endasse pugeda,



kohale jõudes kord küsida ajalt:
Kellele meie seast luulet on vaja?”
Küsida – milleks? Said päriselt maitsta.
Ajas võib pettuda. Luule võib kaitsta.
TTH´2015