neljapäev, 27. september 2018

Veel veidi ilukirjandust


Jälle on põhjust läbi astuda!

Kell ja haamer

Rein Raud



Romaani tegevusliinid kirjeldavad inimsaatuste põimumist Undivere mõisas eri ajastutel - XIX saj algupoolel, kui seal elas maailmarändur Otto von Dodecker, 1950, kui seal oli lastekodu, 1979, kui kolhoosi kontorina toiminud mõis restaureeriti, ning 2016, kui seal oli alustamas tööd Dodeckeri kunstikogusid eksponeeriv muuseum. Tasapisi ilmneb, et seal on läbi aegade toimunud midagi kahtlast ja kuidagi on see seotud iidse mänguga, mida majas on aastasadu mängitud.
2017, 420 lk.


Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse

Nikolai Baturin



Õieti on siin mitu ajalugu. On tõikade ajalugu – juhi, sõja ja võitude lugu. Vallutuste ja vägivalla lugu. Ent see on vaid raam; keskmes on teine, salajasem ja suurem ajalugu – inimese ihade, tungide ja unistuste lugu. Hirmu, armu, ilu ja kaemuse lugu. See, mis jätkub ka sajandeid hiljem, kui tõigaloo kangelased ammuilma on kadunud; see salajasem lugu kestab siinsamas ja täna, kui me igapäevas taas kirjutatakse vallutustest ja vägivallast, võõrastest meie keskel või piiri taga. Vaadates võõrasse ajaloos, jutustab Nikolai Baturin seda inimlikult tuntavamaks meis enestes, praegu ja homme.
2016, 136 lk.


Sinine mägi

Eva Koff



Eva Koffi romaanis „Sinine mägi“ põimuvad 20. sajandi lõpu- ja alguskümnendid: 90ndad – peategelase, meditsiinitudengi Liisi üliõpilaspõlv, 20ndad – tema vanaema Elfi noorusaeg, Esimese ilmasõja eelne aeg – vanavanatädi Adele noorusaastad. Kolm noort naist, ja nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel. Aga milline ka ei oleks aeg, millistel väljadel ka ei peetaks suuremad lahingud, kuhu ka ei oleks jõudnud teadus, ja mida ka ei suudaks arstid inimese ravimisel, inimese hing oma põhiolemuselt on ikka sama – igatseb õnne, armastust ja lähedust. Stiilitäpselt kirja pandud “Sinine mägi” suudab ellu äratada lähemad ja kaugemad ajad, sise- ja kahekõned 20ndate keeleuuendusest 90ndate kõnekeeleni. "Eva Koffi „Sinine mägi“ pakub veenva vaate inimlikule lähedusele. 
2017, 440 lk.


Rohkem infot Apollost

Ootame!

neljapäev, 20. september 2018

Uued raamatud meie kogus

Saime eile taas kogule täiendust.

Romeo ja Julia

Andrus Kivirähk

Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest küti kuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta vaid und.
2003, 60 lk.


Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi. Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, "Loomingu" peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks töötavate koduperenaiste ja veel paljude teiste olevuste imeväärsele ja õpetlikule saatusele.
2018, 232 lk.


Köster

Andrus Kivirähk

Raamatusse on koondatud näidendid Kevadine Luts, Köster, Vaimude tund Koidula tänavas, Kaarnakivi perenaine, Alias, Isamaa pääsukesed.
2018, 358 lk.


Minu erootika saladus

Armin Kõomägi

Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. 
Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpukil, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma erootiliste oskuste arsenal, et tuua sellesse tämbrisse midagi, mis kombekad vaatajad minestama sunnib. Ma tahan, et ta kiljuks järjekordse maakooli sulgemisest, et ta huilgaks iga pommirünnaku peale, et ta kraabiks mu selga verised vaod vaid seetõttu, et järgmisel päeval on oodata poolpilves ilma ja väheseid sademeid. 
Romaanivõistluse võitja Armin Kõomägi värskes jutukogus on 16 novelli.

Novellikogu sisaldab 2018 Tuglase novelliauhinna võidulugu „Goglomov“.
2017, 240 lk.

Ilus Elviira

Mudlum
Kui ma 2014 aasta kevadel "Ilusa Elviira" esimesed read kirja panin, ei teadnud ma veel, et sellest pikem lugu saab. Veel vähem oskasin aimata, et see jutt üht vana traditsiooni jätkab, mis rahva hingele ikka armas olnud. Mõtlesin esmalt hoopis, et jutustus tuleb natuke sedamoodi nagu need lugematud artiklid naistelehtedes: "20 meest, kellega peab kohtuma, enne kui leiad õige" või "15 põhjust, miks eesti naine endale meest ei saa". Panin igaks juhuks julgelt mehi kõvasti juurde, nii saja ringis. 
Aga müstilisel kombel läks teisiti. Ja välja tuli hoopis ilus ja kurblik jutustus noorele ja vanale, iseäranis õpetuseks tütarlaste emadele, hale lugu ühe naisterahva ilmsüita kannatamisest. Avastasin, et isegi üsna sarnase pealkirjaga raamat on vanal ajal juba ära tehtud - "Ilus Melusiina". Rahvas on ikka armastanud kenasid ja kurbi jutte, koguni nõnda palju, et need raamatud on ribadeks loetud. Kes siis ei tahaks lugeda ilusa naise kurvast ja raskest elust! Kuigi Elviira elus on vähe krahve, koopaid ja kitselehmasid, on seal ometi nii ülendavalt kaunist kui ka hirmsaid hingekuristikke.
2015, 230 lk.

June l Julien

Madli Lippur
Üle aastate kohtuvad õde ja vend. Kaks üksildast hinge tõmbuvad ja põimuvad ... Ühtäkki saab selgeks, et hinge ja füüsist ei saa lahus hoida. Keelatud armastus teeb haiget, aga kumb on valusam: elada armastuseta või armastada valet inimest? 
Madli Lippuri (s 1984) debüütromaan puhastest tunnetest võitis Tänapäevas 2016. aasta romaanivõistlusel esikoha.
2016, 328 lk.

Kompass

Jan Kaus
Jan Kaus (1971) on kirjanik, esseist ja tõlkija, kes on avaldanud kolm miniatuurikogu ja viis romaani. „Kompass“ on autori esimene katse ühendada miniatuuri ja romaani väljenduslaade, jutustada lugu proosaluules. Tegu on inimliku lihtsa looga, hinge topograafiaga, mis püüab kirjeldada kaasaegse inimese suhteid teiste inimestega ning tema ümber avanevate nähtavate ja nähtamatute maastikega.
Rein Raud soovitab: “Kaus on vaieldamatult tänapäeva eesti proosa üks olulisemaid nimesid. Kummalisel viisil on ta paralleelselt läinud järjest paremaks kahes teineteisest selgelt eristuvas kirjandusvormis – miniatuuris ja eepilise haardega romaanis. Mõned tema lugejad eelistavadki üht, aga mitte tingimata teist. Tema hetke- ja kohatajulised laastukogud erinevad üsna oluliselt suurematest romaanidest, millest “Ma olen elus” – mu meelest ta seni tugevaim – on loonud lausa Faulkneri Yoknapatawphaga kõrvutatava pooleldi müütilise maailma. “Kompassis” saavad need kaks loomelaadi kokku. Ei põrku, vaid ühinevad, üllatavalt ja rõõmustavalt.”
2017, 111 lk.

Ma naeran magades

Berit Kaschan
Berit Kaschani kauaoodatud esimene luuleraamat. Autor on olnud 2015. aastal PEN International New Voices Awardi nominent.
Kui jäiga selgrooga talv
tantsib viimseid takte oma halenaljakast fokstrotist ja kõhklevate südametega inimesed poolpimedates köökides
pasjanssi laovad aimates, et elu lööb kõik kaardid segamini niikuinii.
Sellel kuul
astusidki viimast korda läbi,
et mind julgustada
lõpuks ometi
kedagi järgmist
luuni ära armastama.
2016, 40 lk.

Liivini lahti

Mart Kangur
Vana hea sõnahulguse Mart Kanguri luule lemmikvõtteks on sõnasabast kinni haaramine. Sõnal sabast kinni saades võib sealt välja pigistada, tõmmata või meelitada igasugu asju: kolinat ja klõbinat, iseseisvust ja ikeat, plaane ja sosinaid, lahtist moosipurki ja tahedaks tõmmanud teid, sülesid ja südameid, tuppa toodud pori ja rikkust, kuldmünte ja koerakarvu, nooruse jõudu ja vanaduse tarkust. Vahel kisub ajakajaliseks ning ajakajad joonduvad ajalooks, isegi feissbuki kuumad kartulid raamatukaante vahel!
Luuletaja on pälvinud Betti Alveri debüüdiauhinna (2005), Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna (2010 ja 2016), Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse „tahaks eesti / liivini lahti võtta“ eest (2016).
* * *
saatuse sõrm
saatuse varvas
saatuse kukal
saatuse ranne
mu saatus on nõtke
ja lõhnab hästi
jaatuse hääl
tõuseb talle vastu
2017, 96 lk.

Rohkem loe Rahva Raamatust
Head lugemist !

kolmapäev, 5. september 2018

Värskete gümnasistide tagasiside tagurpidi tänuõhtule

Türi ühisgümnaasiumi pere alustas kooli kaheksandat õppeaastat teistmoodi koolipäevaga: kutsusime külla kunagised tänuõhtute laureaadid ja nominendid ja kooli sõbrad, et nad tooksid tänastele gümnasistidele külakosti oma erialalt ülikoolis või hobist või töökohast. Iga gümnasist sai valida üheksa töötoa seast kolm, milles osaleda. Päev kandis koondpealkirja "Tagurpidi tänuõhtu". Just alanud õppeaasta tänuõhtu kuupäev on veel lahtine, kindlasti võib öelda vaid seda, et see toimub sirelite õitsemise aegu.
Valikus olid stiliseeritud portree joonistamine (Anu Palloson), avalik esinemine kui ellujäämiskursus (Pille-Riin Kaaver), meeskonna ja grupi koos töötamise viisid (Airike Jõesaar), taktikaline otsustusmäng ja enesenalüüs Gibbsi mudeli varal (Sander Poak), hooldamisvõimalused innovatsioonivõimaluste kaudu (Kaia Iva), hügieen, tervishoid (Maire Raidvere), füüsiline aktiivsus (Martin Kaschan ja Riin Kruus), geopeitus (Karoliina Kurvits ja Ellika Eero), meie käitumise evolutsioonilistest põhjustest ja tudengielu võimalustest Tartus (Selena Jõesuu). Lisaks neile tegid töötuba meie vahetusõpilased: eelmise õppeaasta Ameerika Ühendriikides õppinud Marleen Anderson ja selleks õppeaastaks meie juurde tulnud Skyler (USA) ja Charlott (Saksamaa).


Siin on meie kooli 10. klasside õpilaste tagasiside 3. septembri koolipäevale. 



¤ Avaliku esinemise töötuba oli väga julgustav.
¤ Mängisime uusi ja vahvaid mänge.
¤ Sõbralikud inimesed käisid rääkimas.
¤ Saime kaasa teha.
¤ Mulle meeldis väga kunsti töötuba.
¤ Õpilaste arvamus, mida nad avaldasid aulas, seda oli tore kuulata. ¤ Piisavalt aega süveneda.
¤ Sai kooliperega tuttavaks.
¤ Lõbusad ja huvitavad töötoad.
¤ Sain midagi uut teada.
¤ Sain näha inimesi, kes on siin koolis õppinud.
¤ Lühike päev.
¤ Ei eksinud esimesel päeval ära.
¤ Õpetajad rääkisid huvitavalt.
¤ Soe vastuvõtt.
¤ Töötubade andjad olid väga rõõmsad.
¤ Sander Poak oli parim.
¤ Huvitav oli näha, kui puhtad või mustad mu käed tegelikult on.
¤ Noored ja tuttavad inimesed, keda oli hea kuulata.
¤ Algus ja lõpetamine aulas.
¤ Päev ei tekitanud igavusmomenti.
¤ Ma arvan, et mulle meeldis kõik.
¤ Töötubade eriilmelisus.
¤ Ei olnud liiga veniv ega liiga rutakas.
¤ Lõpus olev töötubade esitlus.
¤ Mõnusad pausid töötubade vahepeal.
¤ See oli huvitav, et töötubade juhid olid selle kooli vilistlased.
¤ Kõige rohkem meeldis geopeitus, sest tegevus toimus õues ja iseseisvalt. Sarnane orienteerumisega.
¤ Hea, et aktiivne päev oli.
¤ Laiendas silmaringi.
¤ Oli rahulik esimene päev.
¤ Töötubade juhendajad olid huvitavad ja said oma ülesandega hästi hakkama.
¤ Sain rahulikult kooliga harjuda.
¤ Mul on kahju, et ma kõigis töötubades käia ei saanud.
¤ Töötoad olid väga hästi ette valmistatud, õppisin igal pool midagi uut.
¤ Tänane päev oli omamoodi lahe. Suhtlesin inimestega ning kõigil oli hea tuju ja meel.
¤ Huvitav ja tegus päev. Selliseid võiks veel olla.

Pilte vaata siit.