Esmaspäev, 29. september 2014

Head mihklipäeva!

Kuna täna on rahvakalendri järgi mihklipäev, siis tasuks jälle heita pilk meie esivanemate uskumustesse.
Vaadake siia ja kel tahtmist rohkem teada, siis BERTA on just õige koht.

Pidage siis meeles, et kevadel, jüripäeval sõlmitud sulaselepingud lõppesid mihklipäeval ja nüüd said karjased kooli tulla. Ei ole mõtet vihjeid otsida, ütlen otse: võtke kooliskäimist tõsiselt! :)

Pille

Pühapäev, 14. september 2014

Kazuo Ishiguro "Nokturnid”

On raamatuid, mille sisu ja mõtted peale viimase lehekülje lõpetamist igaveseks ununevad. Vahel aga satub kätte teos, mis ei unune, vaid jääb mõtetesse püsima.  Üks selliseid raamatuid on minu jaoks  Varraku sarjas “Moodne aeg” ilmunud “Nokturnid”, autoriks Jaapani päritolu britt Kazuo Ishiguro. Võin öelda, et see teos oli häiriv. Mitte kohe sel hetkel, kui lugesin, vaid pärast seda. Probleemid, mida autor peenelt kirjeldab, on jäänud kuskile ajusoppi alles ega lähe enam ära.
Inimese sisemised kujutlused ja arvamused ei lange alati kokku tegelikkusega. Selle teose tegelased unistavad… ja enamasti pettuvad. Põhjuseks on irooniline loogika: andsin oma parima, aga välja tuli nii, nagu alati.
Ja teisalt tulevad esile ühiskondlikud “normid”, mis pole küll inimestele mugavad, kuid justkui “aitavad” olla edukas: jätta maha oma eakam naine, et noore neiukese kõrval karjääri teha; anda valelootusi teise annete ja tunnete osas; väita, et eduks pole vaja oskusi, vaid ilusat näolappi. Enamikus lugudes jääb keegi üksi, samal ajal kui teised justkui aitavad, püüavad paista head. Miski ei jää muutumata.
Mulle meeldis see raamat, ehkki  lood jäid hinge kratsima – olid liiga ausad, puudutasid reaalsust, millest ei tahaks midagi teada. Tahaksin autorilt küsida: miks? Miks ta kirjutas nii otse?! Samas, tõde pole mõtet peita – tuleb tunnistada, et elame maailmas, kus kõik pole ainult must või valge.

Pille-Riin Kaaver, 11LR

Esmaspäev, 1. september 2014

Palju õnne! Oskar sai üheaastaseks!

Ilusat uut kooliaastat nii õpilastele kui õpetajatele!

Suve lõpus saatis üks Facebooki-sõber mulle lingi kodulehele, kus on üles loetud 10 keeldu ja käsku, mida professorid ja õppejõud oma tudengitele öelda tahaksid. Eestindasin selle loetelu meie kooli õpilaste jaoks, sest see ei erine sisuliselt üldse sellest, missugused on gümnaasiumiõpetajate ootused oma õpilaste suhtes. Ja kuna paljud lähevad teist edasi ülikooli, siis tasub ka tulevikku vaadates see nimekiri kõrva taha panna.

Niisiis, head lugemist!

Ma sain Ivy League'i tudengilt kirja, enne kui saabusin tema ülikooli loengut pidama. Tema vastutas selle eest, et ma jõuaksin hotelli ja et teaksin, kuhu pean järgmisel päeval minema.
Kiri oli järgmine: Omg you’re here! Ahh i need to get my s--t together now lol. Jk. Give me a ring when u can/want, my cell is [redacted]. I have class until 1230 but then im free! i will let the teacher she u will be there, shes a darling. Perhaps ill come to the end of the talk and meet you there after. Between the faculty lunch and your talk, we can chat! ill take make sure the rooms are all ready for u. See ya!
See tekitas minus ebakindlust, kas minu külaskäik siia läheb ikka ladusalt, ja seda on veel vähe öelda.
Ma kasutasin selle vaese üliõpilase kirja, et kirjutada professorite listi. Ma pöördusin oma kolleegide poole ja kogusin mõned tähelepanekud, mis käivad professoritele tõsiselt närvidele. Siin on tulemus: mõned juhised, kuidas õppejõududega käituda. Olgu mainitud, et kaebus number kaks oli kõige levinum.

1. Ära kasuta suhtluses mitteametlikku keelt.
Sinu juhendajad ei ole sinu sõbrad. Kui sa nendega kirjavahetust pead, tee seda nii, nagu oleksid tööl, sest sa oledki tööl. Me ei ütle sulle, et sa ei tohiks üldse mitteametlikku keelt kasutada, aga sa pead näitama, et tead, millal selline suhtlemine sobib ja millal mitte. Sa ei lähe ju pidžaamaga tööintervjuule, ega ju? Keelekasutusega on sama lugu.

2. Ära küsi õppejõult, kas sa „jäid millestki olulisest ilma”, kui sa puudusid.
Ei, sa ei jäänud milestki olulisest ilma. Me veetsime terve selle aja, vaadates YouTube'ist, kuidas kass mängib oma mänguasjaga!
Muidugi jäid sa millestki olulisest ilma! Me oleme õppejõud! Mõte sellest, et kõik, mida me teeme, on oluline, on meie töö kiiks. Me pakume sulle teise lause, mida võiksid kasutada: „Palun vabandust, et ma puudusin. Ma olen kindel, et teie tund oli imeline!”
Kui sulle valmistab muret see, et sa puudusid, siis proovi seda: loe materjal läbi, küsi klassikaaslaselt märkmeid (kui sul ei ole klassis sõpru, küsi õppejõult, kas ta saadaks sulle mõne tudengi e-posti aadressi, kelle käest sa võiksid märkmeid küsida), loe neid märkmeid ja pöördu tööajal õppejõu poole, et ta aitaks sul arusaamatuks jäänud materjalist aru saada.

3. Ära paki oma asju tunni lõppedes kokku.
Me mõistame. Tund hakkab lõppema ja õppejõu hääles toimub väike muutus ja sa kuuled teda ütlemas midagi sellist: „Järgmisel korral...” See on vihje, et tudengid hakkavad oma asju kokku pakkima. Kui üks seda teeb, on see nagu kinniplaksatavate kaustikute, kottide tõmblukkude ja väljahiilivate telefonide laviin.
Ära tee nii.
Oota veel 10 sekundit, kuni tund on tegelikult läbi. Kui sa ei oota, jääb mulje, et sa oled suremas ja, tead mis, sellega sa solvad meid!

4. Ära küsi lugemise ja ülesannete kohta enne, kui sa oled vaadanud oma aine kirjeldust ja kava.
On väga kerge saata oma õppejõule kiri kiire küsimusega, aga see inimene on näinud palju vaeva, et kokku panna aine kava – põhjusega. Pea meeles, et ühel õppejõul on kümneid ja kümneid õpilasi. See, mis sulle võib näida väike asi, võib lõppeda tohutus paberikuhjas. Uuri enne ise ja alles siis küsi.

5. Ära pahanda, kui sa saad kriitilist tagasisidet.
Kui juhendaja võtab punase pastaka ja korraldab sinu kirjatöö kallal veretöö, siis on see märk sellest, et ta hoolib. Negatiivse tagasiside andmine on raske töö, seega tähendab punane tint, et sinu vastu tuntakse huvi, ja sinu tuleviku vastu. Veelgi enam, me teame, et see muudab õpilased kurjaks. Ja me teeme seda siiski, sest me hoolime ja püüame aidata sul saada tugevamaks mõtlejaks ja kirjutajaks. See on ebaloomulik, aga punane pastakas on nähtavasti märk, et sinu juhendaja arvates on sul palju potentsiaali.

6. Ära songi hinnetes.
Mine õppejõu juurde tööajal ja uuri, kuidas sa saaksid saavutada parema tulemuse, aga ära mine ootusega, et sinu hinne muudetakse paremaks. Pane kogu oma energia õppimisse, et järgmisel korral õnnestuksid paremini. Pikemas plaanis on see kasulikum tegevus.

7. Ära mässa kirja suuruse ja reavahega.
Paber ei ole piisavat suur? Kas sa arvad, et sa võid fonti pisut suuremaks muuta ja raevahet pisut laiemaks? Kas sa arvad, et me ei pane tähele, kui sa kasutad kirja suurust 12 pisut laiema tähevahega? Ära tee seda. Me oleme sadade tundide kaupa vahtinud trükitud pabereid. Meil on kotkasilm seliste asjade peale. Mis iganes on sinu tagamõte, meile kõlab see ikka ühtemoodi: „Hei, ma püüan sind haneks tõmmata ja arvan, et minu töö vastab kirjatöö nõuetele. Mina olen laisk ja sina oled loll!” Tööta oma kirjatöö, mitte dokumendi seadete kallal.

8. Ära lahmi ja ära tee valesid järeldusi.
Ära alusta oma kirjatükki fraasiga „Aegade algusest saadik...” „Aegade algusest on inimesed sõdinud.” Mida? Nagu et Suurest paugust alates? Ja kuidas sina arvad seda teadvat? Olgu sul selle kohta paganama hea allikaviide! „Ajalooliselt”, „traditsiooniliselt” ja „läbi ajaloo” on väga solvavad sõnad. Tõmba need oma sõnavarast maha kohe praegu.
Ütle oma kokkuvõttes midagi tarka. Või siis ütle seda, mida sa just ütlesid. Aga ära kirjuta kunagi: „Loodetavasti ei tule sõda.” Jah. Me kõik tahaksime seda, aga kui sul ei ole mõtteid selle kohta, kuidas seda saavutada, siis on sellised laused lootusetud ja kohatud.

9. Ära esita fakti arvamuse pähe ja arvamust fakti pähe.
Katsu nende erinevus endale selgeks teha. Siin on näide selle kohta, kuidas mitte esitada fakti, allikas on CNN: Võttes arvesse, et Clintoni ametist lahkumise järel on senati 100 senaatori seas vaid 16 naist, usuvad feministid, et Kapitooliumil on naised alaesindatud.
Oota. Feministid „usuvad”? Võttes arvesse, et naisi on rahvastikust 51%, tähendab, et 15 sajast on alaesindatus Kapitooliumil. See on sotsiaalne fakt, kas pole? Nii, sa võid feministidega olla kas nõus või mitte, aga ära arva, nagu CNN teeb, et see fakt iseenesest on arvamus.
See on üsna levinud viga ja nii õppejõududel kui tudengitel on raske sellest üle saada. Elu on hoopis lihtsam, kui sa neil siiski vahet teed.

10. Ära ole kooli jaoks cool.
Sa tead neid tudengeid, kes istuvad klassi tagapingis, justkui lössi vajunud hunnik oma toolil, ja esitavad igavlemise kunsti? Ära ole see inimene. Professorid ja õppejõud on olnud oma klassi targimad inimesed. Nad on tõenäoliselt üle kümne aasta ülikoolis õppinud. Nad väärtustavad haridust. Et nende poolehoidu võita, peaksid näitama et ka sina hoolid. Ja kui sa ei hooli, siis teeskle, nagu sa hooliksid.


Ja lõpetuseks midagi inspireerivat. Äkki leiate siit endale mõttekaaslase ja hakkate tuleviku- või olevikukooli tasahaaval loomingulisemaks muutma. 

Veel viimane asi. Kui sul on mõtteid, lugemiselamusi ja maailma vaatlemise tulemusena tekkinud ideid, mida tahaksid blogi kaudu jagada, siis oled teretulnud seda tegema. Kirjuta Pille Kuulmele või Averonika Beekmannile või Lyzell Lohvart-Urvele ja sinu ideed levivad.  :)

Averonika Beekmann