Kuna täna on rahvakalendri järgi mihklipäev, siis tasuks jälle heita pilk meie esivanemate uskumustesse.
Vaadake siia ja kel tahtmist rohkem teada, siis BERTA on just õige koht.
Pidage siis meeles, et kevadel, jüripäeval sõlmitud sulaselepingud lõppesid mihklipäeval ja nüüd said karjased kooli tulla. Ei ole mõtet vihjeid otsida, ütlen otse: võtke kooliskäimist tõsiselt! :)
Pille
esmaspäev, 29. september 2014
pühapäev, 14. september 2014
Kazuo Ishiguro "Nokturnid”
On raamatuid, mille sisu ja mõtted peale viimase lehekülje lõpetamist igaveseks ununevad. Vahel aga satub kätte teos, mis ei unune, vaid jääb mõtetesse püsima. Üks selliseid raamatuid on minu jaoks Varraku sarjas “Moodne aeg” ilmunud “Nokturnid”, autoriks Jaapani päritolu britt Kazuo Ishiguro. Võin öelda, et see teos oli häiriv. Mitte kohe sel hetkel, kui lugesin, vaid pärast seda. Probleemid, mida autor peenelt kirjeldab, on jäänud kuskile ajusoppi alles ega lähe enam ära.
Inimese sisemised kujutlused ja arvamused ei lange alati kokku tegelikkusega. Selle teose tegelased unistavad… ja enamasti pettuvad. Põhjuseks on irooniline loogika: andsin oma parima, aga välja tuli nii, nagu alati.
Ja teisalt tulevad esile ühiskondlikud “normid”, mis pole küll inimestele mugavad, kuid justkui “aitavad” olla edukas: jätta maha oma eakam naine, et noore neiukese kõrval karjääri teha; anda valelootusi teise annete ja tunnete osas; väita, et eduks pole vaja oskusi, vaid ilusat näolappi. Enamikus lugudes jääb keegi üksi, samal ajal kui teised justkui aitavad, püüavad paista head. Miski ei jää muutumata.
Mulle meeldis see raamat, ehkki lood jäid hinge kratsima – olid liiga ausad, puudutasid reaalsust, millest ei tahaks midagi teada. Tahaksin autorilt küsida: miks? Miks ta kirjutas nii otse?! Samas, tõde pole mõtet peita – tuleb tunnistada, et elame maailmas, kus kõik pole ainult must või valge.
Pille-Riin Kaaver, 11LR
Inimese sisemised kujutlused ja arvamused ei lange alati kokku tegelikkusega. Selle teose tegelased unistavad… ja enamasti pettuvad. Põhjuseks on irooniline loogika: andsin oma parima, aga välja tuli nii, nagu alati.
Ja teisalt tulevad esile ühiskondlikud “normid”, mis pole küll inimestele mugavad, kuid justkui “aitavad” olla edukas: jätta maha oma eakam naine, et noore neiukese kõrval karjääri teha; anda valelootusi teise annete ja tunnete osas; väita, et eduks pole vaja oskusi, vaid ilusat näolappi. Enamikus lugudes jääb keegi üksi, samal ajal kui teised justkui aitavad, püüavad paista head. Miski ei jää muutumata.
Mulle meeldis see raamat, ehkki lood jäid hinge kratsima – olid liiga ausad, puudutasid reaalsust, millest ei tahaks midagi teada. Tahaksin autorilt küsida: miks? Miks ta kirjutas nii otse?! Samas, tõde pole mõtet peita – tuleb tunnistada, et elame maailmas, kus kõik pole ainult must või valge.
Pille-Riin Kaaver, 11LR
esmaspäev, 1. september 2014
Palju õnne! Oskar sai üheaastaseks!
Ilusat uut kooliaastat nii õpilastele kui õpetajatele!
Suve lõpus saatis üks Facebooki-sõber mulle lingi kodulehele, kus on üles loetud 10 keeldu ja käsku, mida professorid ja õppejõud oma tudengitele öelda tahaksid. Eestindasin selle loetelu meie kooli õpilaste jaoks, sest see ei erine sisuliselt üldse sellest, missugused on gümnaasiumiõpetajate ootused oma õpilaste suhtes. Ja kuna paljud lähevad teist edasi ülikooli, siis tasub ka tulevikku vaadates see nimekiri kõrva taha panna.
Niisiis, head lugemist!
Suve lõpus saatis üks Facebooki-sõber mulle lingi kodulehele, kus on üles loetud 10 keeldu ja käsku, mida professorid ja õppejõud oma tudengitele öelda tahaksid. Eestindasin selle loetelu meie kooli õpilaste jaoks, sest see ei erine sisuliselt üldse sellest, missugused on gümnaasiumiõpetajate ootused oma õpilaste suhtes. Ja kuna paljud lähevad teist edasi ülikooli, siis tasub ka tulevikku vaadates see nimekiri kõrva taha panna.
Niisiis, head lugemist!
Ma sain Ivy League'i
tudengilt kirja, enne kui saabusin tema ülikooli loengut pidama.
Tema vastutas selle eest, et ma jõuaksin hotelli ja et teaksin, kuhu
pean järgmisel päeval minema.
Kiri oli järgmine:
Omg you’re here! Ahh i need to get my s--t together now lol. Jk.
Give me a ring when u can/want, my cell is [redacted]. I have class
until 1230 but then im free! i will let the teacher she u will be
there, shes a darling. Perhaps ill come to the end of the talk and
meet you there after. Between the faculty lunch and your talk, we can
chat! ill take make sure the rooms are all ready for u. See ya!
See tekitas minus
ebakindlust, kas minu külaskäik siia läheb ikka ladusalt, ja seda
on veel vähe öelda.
Ma kasutasin selle
vaese üliõpilase kirja, et kirjutada professorite listi. Ma
pöördusin oma kolleegide poole ja kogusin mõned tähelepanekud,
mis käivad professoritele tõsiselt närvidele. Siin on tulemus:
mõned juhised, kuidas õppejõududega käituda. Olgu mainitud, et
kaebus number kaks oli kõige levinum.
1. Ära kasuta
suhtluses mitteametlikku keelt.
Sinu juhendajad ei
ole sinu sõbrad. Kui sa nendega kirjavahetust pead, tee seda nii,
nagu oleksid tööl, sest sa oledki tööl. Me ei ütle sulle, et sa
ei tohiks üldse mitteametlikku keelt kasutada, aga sa pead näitama,
et tead, millal selline suhtlemine sobib ja millal mitte. Sa ei lähe
ju pidžaamaga tööintervjuule, ega ju? Keelekasutusega on sama
lugu.
2. Ära küsi
õppejõult, kas sa „jäid millestki olulisest ilma”, kui sa
puudusid.
Ei, sa ei jäänud
milestki olulisest ilma. Me veetsime terve selle aja, vaadates
YouTube'ist, kuidas kass mängib oma mänguasjaga!
Muidugi jäid sa
millestki olulisest ilma! Me oleme õppejõud! Mõte sellest, et
kõik, mida me teeme, on oluline, on meie töö kiiks. Me pakume
sulle teise lause, mida võiksid kasutada: „Palun vabandust, et ma
puudusin. Ma olen kindel, et teie tund oli imeline!”
Kui sulle valmistab
muret see, et sa puudusid, siis proovi seda: loe materjal läbi, küsi
klassikaaslaselt märkmeid (kui sul ei ole klassis sõpru, küsi
õppejõult, kas ta saadaks sulle mõne tudengi e-posti aadressi,
kelle käest sa võiksid märkmeid küsida), loe neid märkmeid ja
pöördu tööajal õppejõu poole, et ta aitaks sul arusaamatuks
jäänud materjalist aru saada.
3. Ära paki oma
asju tunni lõppedes kokku.
Me mõistame. Tund
hakkab lõppema ja õppejõu hääles toimub väike muutus ja sa
kuuled teda ütlemas midagi sellist: „Järgmisel korral...” See
on vihje, et tudengid hakkavad oma asju kokku pakkima. Kui üks seda
teeb, on see nagu kinniplaksatavate kaustikute, kottide tõmblukkude
ja väljahiilivate telefonide laviin.
Ära tee nii.
Oota veel 10
sekundit, kuni tund on tegelikult läbi. Kui sa ei oota, jääb
mulje, et sa oled suremas ja, tead mis, sellega sa solvad meid!
4. Ära küsi
lugemise ja ülesannete kohta enne, kui sa oled vaadanud oma aine
kirjeldust ja kava.
On väga kerge saata
oma õppejõule kiri kiire küsimusega, aga see inimene on näinud
palju vaeva, et kokku panna aine kava – põhjusega. Pea meeles, et
ühel õppejõul on kümneid ja kümneid õpilasi. See, mis sulle
võib näida väike asi, võib lõppeda tohutus paberikuhjas. Uuri
enne ise ja alles siis küsi.
5. Ära pahanda,
kui sa saad kriitilist tagasisidet.
Kui juhendaja võtab
punase pastaka ja korraldab sinu kirjatöö kallal veretöö, siis on
see märk sellest, et ta hoolib. Negatiivse tagasiside andmine on
raske töö, seega tähendab punane tint, et sinu vastu tuntakse
huvi, ja sinu tuleviku vastu. Veelgi enam, me teame, et see muudab
õpilased kurjaks. Ja me teeme seda siiski, sest me hoolime ja püüame
aidata sul saada tugevamaks mõtlejaks ja kirjutajaks. See on
ebaloomulik, aga punane pastakas on nähtavasti märk, et sinu
juhendaja arvates on sul palju potentsiaali.
6. Ära songi
hinnetes.
Mine õppejõu
juurde tööajal ja uuri, kuidas sa saaksid saavutada parema
tulemuse, aga ära mine ootusega, et sinu hinne muudetakse paremaks.
Pane kogu oma energia õppimisse, et järgmisel korral õnnestuksid
paremini. Pikemas plaanis on see kasulikum tegevus.
7. Ära mässa
kirja suuruse ja reavahega.
Paber ei ole
piisavat suur? Kas sa arvad, et sa võid fonti pisut suuremaks muuta
ja raevahet pisut laiemaks? Kas sa arvad, et me ei pane tähele, kui
sa kasutad kirja suurust 12 pisut laiema tähevahega? Ära tee seda.
Me oleme sadade tundide kaupa vahtinud trükitud pabereid. Meil on
kotkasilm seliste asjade peale. Mis iganes on sinu tagamõte, meile
kõlab see ikka ühtemoodi: „Hei, ma püüan sind haneks tõmmata
ja arvan, et minu töö vastab kirjatöö nõuetele. Mina olen laisk
ja sina oled loll!” Tööta oma kirjatöö, mitte dokumendi seadete
kallal.
8. Ära lahmi ja
ära tee valesid järeldusi.
Ära alusta oma
kirjatükki fraasiga „Aegade algusest saadik...” „Aegade
algusest on inimesed sõdinud.” Mida? Nagu et Suurest paugust
alates? Ja kuidas sina arvad seda teadvat? Olgu sul selle kohta
paganama hea allikaviide! „Ajalooliselt”, „traditsiooniliselt”
ja „läbi ajaloo” on väga solvavad sõnad. Tõmba need oma
sõnavarast maha kohe praegu.
Ütle oma
kokkuvõttes midagi tarka. Või siis ütle seda, mida sa just
ütlesid. Aga ära kirjuta kunagi: „Loodetavasti ei tule sõda.”
Jah. Me kõik tahaksime seda, aga kui sul ei ole mõtteid selle
kohta, kuidas seda saavutada, siis on sellised laused lootusetud ja
kohatud.
9. Ära esita
fakti arvamuse pähe ja arvamust fakti pähe.
Katsu nende erinevus
endale selgeks teha. Siin on näide selle kohta, kuidas mitte esitada
fakti, allikas on CNN: Võttes arvesse, et Clintoni ametist lahkumise
järel on senati 100 senaatori seas vaid 16 naist, usuvad feministid,
et Kapitooliumil on naised alaesindatud.
Oota. Feministid
„usuvad”? Võttes arvesse, et naisi on rahvastikust 51%,
tähendab, et 15 sajast on alaesindatus Kapitooliumil. See on
sotsiaalne fakt, kas pole? Nii, sa võid feministidega olla kas nõus
või mitte, aga ära arva, nagu CNN teeb, et see fakt iseenesest on
arvamus.
See on üsna levinud
viga ja nii õppejõududel kui tudengitel on raske sellest üle
saada. Elu on hoopis lihtsam, kui sa neil siiski vahet teed.
10. Ära ole
kooli jaoks cool.
Sa tead neid
tudengeid, kes istuvad klassi tagapingis, justkui lössi vajunud
hunnik oma toolil, ja esitavad igavlemise kunsti? Ära ole see
inimene. Professorid ja õppejõud on olnud oma klassi targimad
inimesed. Nad on tõenäoliselt üle kümne aasta ülikoolis õppinud.
Nad väärtustavad haridust. Et nende poolehoidu võita, peaksid
näitama et ka sina hoolid. Ja kui sa ei hooli, siis teeskle, nagu sa
hooliksid.
Ja lõpetuseks midagi inspireerivat. Äkki leiate siit endale mõttekaaslase ja hakkate tuleviku- või olevikukooli tasahaaval loomingulisemaks muutma.
Veel viimane asi. Kui sul on mõtteid, lugemiselamusi ja maailma vaatlemise tulemusena tekkinud ideid, mida tahaksid blogi kaudu jagada, siis oled teretulnud seda tegema. Kirjuta Pille Kuulmele või Averonika Beekmannile või Lyzell Lohvart-Urvele ja sinu ideed levivad. :)
Averonika Beekmann
Averonika Beekmann
Tellimine:
Postitused (Atom)