See oli nüüd sissejuhatuseks. Tegelikult tahtsin öelda, et meile saabus jällegi üks suur raamatukast ja usun, et saime uut lugemist igale maitsele.
TAEVATREPP
Mart Kivastik
Viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber Georg Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib! Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb Alzheimerit. Miski ei kisu siia tagasi. Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse.
"Taevatrepp" on Mart Kivastiku uus romaan ajast, muusikast, sõprusest ja armastusest lapsepõlve ja tänapäeva Tartus.
LASE LEHTLIILIALA KASVADA
George Orwell
1936. aastal ilmunud „Lase lehtliilial kasvada“ on George Orwelli kolmas, sotsiaalkriitiline romaan, mis kõneleb 1930. aastate Londoni rikaste ja vaeste elust. Romantilise meelelaadiga peategelane Gordon Comstock otsustab astuda vastu rikkuse ja staatuse üleüldisele kummardamisele ning arutule rahakulutamisele, oskamata aimatagi, kui sünge ja masendava pöörde tema elu pärast seda võtab. Just nagu „Pariisi ja Londoni heidikud“, tugineb seegi romaan Orwelli enda kogemustele.
MEIE VÄIKE SALADUS
Roz Nay
„Meie väike saladus” on vastupandamatu, judinaid tekitav romaan kadunud naisest, ohtlikust armukolmnurgast ja saladustest, mida kiivalt enda teada hoitakse või jagada otsustatakse. Angelat hoitakse politsei ülekuulamisruumis. Tema kunagise peigmehe abikaasa on kaduma jäänud ja uurija Novak on kindel, et Angela teab midagi, ehkki väidab vastupidist. Novaki pinnimise peale jutustab Angela kümne aasta taguse loo. Kas Angela on haavunud endine kallim, kellel on halvad kavatsused? Või on ta ettur kellegi teise kättemaksuplaanis? Keda ta kaitseb? Ja miks? Ootamatuid pöördeid ja pinevust täis „Meie väike saladus” on pingeline kassi-hiire mäng ja haarav triller valedest, mida räägime teistele – ja iseendale.
VÕÕRAS
Albert Camus
Ühe eksistentsialistliku kirjanduse säravaima teose tegevus toimub füüsiliselt Camus’le koduses Alžeerias, vaimselt aga moodsa inimese heitlikus ja absurdi piiril kõikuvas teadvuses. End juba pikka aega oma elus ja keskkonnas võõrana tundev peategelane Meursault sooritab mõttetu mõrva, mis nii sündmuse kui selle tagajärgedena aitab tal pisutki maailma ja elu mõtestada.
MA TEENINDASIN INGLISE KUNINGAT
Bohumil Hrabal
„Ma teenindasin Inglise kuningat” on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole.
KELLATA TORN
Paul Raud
Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest.
Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force.
ISEMÄNGIV KLAVER
Kurt Vonnegut
Kurt Vonneguti esimene romaan jutustab insener Paul Proteuse loo. Paul peab toime tulema Kolmanda maailmasõja järgses maailmas, mida juhib superarvuti ja kus kõik olulised toimingud sooritavad masinad. Paul otsustab oma elu sellele ette nähtud voolusängist kõrvale juhtida ning põhjustab sellega enda ümber korraliku segaduse...
MINU AUHINNAD
Maarja Kangro
Auhinnad on Kangro raamatus nagu lihatükk näljaste kiskjate ees, mis paneb ka kõige eneseteadlikuma intelligendi instinktide ja tungide üle kontrolli kaotama. Raamat on vaimukas, kriitiline, halastamatu, eneseirooniline, läbinägelik, inimeste eksistentsiaalsete mikrokatastroofide suhtes aga õrn ning tundlik. Lugesin selle läbi pause tegemata.
Eero Epner, dramaturg, Teatriliidu aastapreemia neljakordne laureaat, Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia laureaat, riigi kultuuripreemia laureaat.
AGA ARMASTUSEL ON METSALINNU SÜDA
Kriatiina Ehin
Osa inimesi on nagu metsalinnud, kes otsivad varjulist paika, hoiavad ja armastavad, teised on aga nagu tuuli trotsivad merelinnud, kes loovad oma maailma, olgu või veeuputus. Ent ainult üksikud meist on vabad ja vabad on enamasti üksikud ...
Kristiina Ehini kaheksas luulekogu räägib suhetest ja üksindusest, metsast ja merest, ahnusest ja armastusest. See on lüüriline ja peamiselt riimiline, ent ka sotsiaalse antenniga raamat, milles autor mõtestab oma ainukordset elukogemust keset ajavoolu ja inimesi, püüdes tundliku kujundi kaudu ühendada argist ja müütilist maailma.
TULUSAD TUTVUSED
Donna Leon
Donna Leon on vaieldamatu krimikirjanduse kuninganna... tal on erakordne võime tajuda linna sotsiaalset pulssi ja tabada selle sisemisi võnkeid.“ – The Baltimore Sun.
Raamatus „Tulusad tutvused“ külastab commissario Brunettit noor bürokraat, kes uurib, miks ei ole Brunetti aastaid tagasi valminud korteri kohta säilinud kohast dokumentatsiooni.
Lugu, mis algab tüütu formaalse tähenärimisega, lõpeb traagiliselt, kui toosama noor bürokraat leitakse kahtlase tellingutelt kukkumise tagajärjel surnuna. Brunetti alustab uurimist, mis viib ta võõrasse ja ohtlikku narkootikumide ja liigkasuvõtjate maailma, ning avastab taas, et Veneetsias võidutsevad need, kellel on kõrgetel ametikohtadel tulusaid tutvusi.
VERIHURMADE AED
Piret Raud
Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.
“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.
1913. SAJANDI SUVI
Florian Illies
1913 – aasta, mis eelneb ajaloo ühele suurimale katastroofile. Inimesed on üllatavalt muretud, maailm on täis lootust ja võimalusi. Fordi autotehases hakatakse kasutama lintkonveierit. Armstrong avastab trompeti olemasolu. Chaplin allkirjastab oma esimese filmilepingu. Leiutatakse ecstasy. Inglise poliitik Norman Angell väidab, et mingit sõda ei tule, sest riigid on üksteisest majanduslikult liiga sõltuvad. Saksa kirjanik Wilhelm Bölsche leiab, et inimkond saab omavahel suurepäraselt läbi. Vaid mõned ettevaatlikumad intellektuaalid mõtlevad sõjast ja märkavad pea kohale kogunevaid tormipilvi …
MILJARD AASTAT ENNE MAAILMALÕPPU
Boriss Strugatski, Arkadi Strugatski
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dmitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kuid lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis kaunis võõras naine ukse taga, kes jääb ööbima … ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma valdkonnas olulise läbimurde lävele. Selgub, et nad kõik on kogenud häirimist, mis ületab kaugelt normaalsuse piiri.
Kas tõesti tegutseb nende vastu mingi kummaline jõud? Või on neil lihtsalt närvid läbi? Või hoopis … force majeure?
Loos, milles segunevad koomika ja põnevus, tõstatavad autorid küsimuse – inimene võib ju arvata, et ta on looduse kuningas, aga kui universum on otsustanud meid paika panna, kas meil siis on valikut?
Martin Algus
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.
Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.
Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.
PLEKKMEES
Sarah Winman
Michael ja Ellis kasvavad üles 1960ndate Oxfordis, aga see pole keepide ja tornide akadeemiline Oxford, vaid autotehase ja töölisklassi oma. Jõesuplusi, rattasõitu ja luulet täis poisipõlvesuvesid kaitseb Ellise ema usk, et ilu ja õrnus on kõigile lubatud, ka meestele.
Aga kõik õrn ja ilus võib kergesti katki minna. Murdumise hääl on päris vaikne ja üldse mitte dramaatiline, mõtleb Michael. Kumbki mees püüab murtud südamega omamoodi toime tulla. Michael kogeb haiglakoridore mööda käies ja Lõuna-Prantsusmaal ekseldes, milline inimlik side ja kaastundlik solidaarsus võib tekkida võhivõõraste vahel. Ellis püüab oma südame killud turvaliselt pappkasti pakkida ja tal õnnestub ennast peaaegu veenda, et tal, nagu „Võlur Ozi” plekkmehel, polegi südant.
SIIRALT TEIE ŠURIK
Ljudmila Ulitskaja
Tuntud kirjaniku Ljudmila Ulitskaja romaan „Siiralt teie Šurik” erineb mõneti autori ülejäänud teostest. See on vastuolulisi hinnanguid pälvinud nõukaaja „kommete komöödia”, kus ühevõrra tähtsad on sügavad tunded ja kõmisev tühisus, kõrged ideaalid ja labane eluproosa, taevane armastus ja maine lihahimu.
Autori sõnul huvitab teda selles teoses „ema ja poja suhete lokaalne probleem, inimese allumine kohusetundele ja sellega seotud kaotused. Ja armastuse eri varjundid – egoistlik emaarmastus, omakasupüüdmatu pojaarmastus, omamoodi hinge tasandil intsest, aga samuti erinevate üksikute, õnnetute, kerglaste, sageli peategelase suhtes agressiivsete naiste tunded ja läbielamised. Peategelane on tulvil parimaid kavatsusi, kuid ei suuda kedagi õnnelikuks teha. Isegi vastupidi.”
HÄLLILAUL
Leila Slimani
Myriam ja Paul, edumeelsed pariislased, otsustavad palgata oma kahele lapsele ideaalse hoidja. Peamine, et too ei oleks mingi paberiteta ja „kaetud näoga” illegaal. Nad ei suuda oma õnne uskuda, kui leiavad Louise’i – viisaka ja pühendunud prantslanna, kes korraldab lastele imelisi sünnipäevapidusid, ei nurise kunagi ning võtab koristades ja süüa tehes kanda ka teenijanna rolli. Peagi on Louise asendamatu. Tal on oma võtmed, ta tuleb aina varem ja lahkub aina hiljem ning teab perekonna elust kõike ...
Kuid varsti, vastastikuse sõltuvuse süvenedes, hakkavad veatusse pealispinda tekkima praod. Maad võtavad armukadedus ja kahtlused ning lapsehoidja täiuslikus käitumises ilmnevad üha häirivamad pisiasjad, millest ometi ei aimu traagiline lõpplahendus.
VANAEMA SAATIS MIND ÜTLEMA, ET PALUB VABANDUST
Fredrik Backman
Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.
Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.
Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla.
Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.
TALIBANI POJAD
Taavi Liias
„Tegemist on isiklikul kogemusel põhineva sõjaromaaniga, mida pole eesti kirjanduses olnud pikemat aega. Lugu jutustatakse kahest vaatepunktist, üks neist on Eesti Kaitseväe kapteni ja teine Talibani sõjakomandöri oma. Teos, mis väärib lugemist.“
Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev
Kolm aastat tagasi nägi Liias Tartus Säde kohvikus jalaproteesiga meest ja talle meenus luureettekanne, mis hoiatas puujalaga Talibani komandöri Juma Guli eest. Eelmine Eesti kompanii oli meest haavanud ja ta oli nüüd püha viha täis. Sealt sai romaani idee alguse.
Ja nüüd paar INGLISEKEELSET kah
TALES OF HORROR
Edgar Allan Poe
Kes inglise keeles on valmis lugema, võib loota korralikku närvikõdi, sest Poe juba alt ei vea.
FIND ME
Andre´Aciman
Does true love ever die?
One of the great contemporary romances continues.
"A beautiful and wise book... A miracle."
Colm Toibin
Rohkem infot leiate SIIT
