teisipäev, 20. aprill 2021
Üks ring saab jälle täis
kolmapäev, 14. aprill 2021
Minu käed
Käega saab lüüa (otseses ja kaudses mõttes), mõnikord ka lüüakse käed, kätt saab paluda, saab võtta kätte ja käest lasta, kätel saab kanda, käest saab kinni hoida ja lahti lasta.
11. klasside õpilased vaatasid oma käsi ja kirjutasid.
Minu käed on kirjutanud pikkasid kirjandeid ja tekste. Minu käed
on osavad igas tegevuses, igas pallimängus ning igas töös. Oma kätega olen
loonud ilusaid kunstiteoseid ning korjanud sadu õunu. Need käed teavad kuidas
mängida igat võimalikku arvutimängu ning kuidas juhtida autot. Kuigi parem
käsi on parem kui vasak, siis vasak on siiski paremast lahutamatu. |
Käed on tõesti hinge peegeldajad, nendelt saab väga palju välja lugeda,
näiteks minu vanaema ütleb alati ära, mis tööd keegi oma elu jooksul ära
teinud on. Kätel on ka palju erinevaid jooni, mis läbivad igat erinevat
nahakiud, nähtavasti on käejooned kõige suuremad elutee näitajad. Kahjuks
mina kätelt midagi lugeda ei oska, kõik käed on minu jaoks samasugused, küll,
aga on üks asi, mille järgi ma saan inimest lugeda. Küünte pikkuse kui
käejoonte jaoks peab olema õppinud või uurinud selle teema kohta siis küünte
pikkuse kohta saab nii mõndagi öelda, näiteks, kas inimene hoolib enda
hügieenist, peab lugu kohusetundest jne. Sellepärast üritan mina alati hoida
enda küüned paraja pikkusega sest see on ainus, mis ma nende kätel saan
muuta. |
Tänu sellele, et ma peaaegu terve elu olen saanud harjutada,
liiguvad mu käed praegu sellel klaviatuuril, kus ma seda teksti kirjutan,
väga kiiresti. Kui ma praegu oleksin kodu asemel koolis, oleksid mul ilmselt
sõrmedel sõrmused, mida ma pean kogu aeg juurde ostma, sest vähemalt üks
neist kaob iga väljaskäigu jooksul kuskile ära. Üks hea omadus mu käte juures
on see, et need on peaaegu alati soojad, seega kui kellelgi külm on, saan ma
neile abiks olla. Ma olen õppinud, et mu käed on üsna väikesed, sest iga
kord, kui ma neid kellegi teisega võrdlen, jäävad need suuruselt
silmnähtavalt alla. Mu küüned on üsna lühikesed, sest ärevuse tõttu olen ma
neid terve elu mingil viisil hävitanud. Rääkides ärevusest, siis mu käed on
mulle väga olulised, sest kui ma tunnen ennast ärevana, saan ma oma pingsaid
mõtteid eemale viia kätega mängides. |
Mu käed on vahel väsinud, aga vaatamata sellele on neil alati
miskit teha. Kord klõpsutavad pastakat, kord raksutavad sõrmi, kord mängivad
laual trummi, kord hoiavad pastakat, kord klõpsivad ekraanile sõnu. Ma
peaksin olema tänulikum, sest nad on tihti karedad ja villis, kui näiteks
jõusaalis kangi tõstan või oma pilli mängin, aga nad ei vea mind alt. Mu isal
näiteks on kuldsed käed. Ma ei ole kindel, kas ka mul. Kätel on küll teatav
mälu olemas, aga enamik juhtnööridest tulevad siiski ajust. Näiteks, kui olen
harjutanud kaua ühte lugu, siis mängivad mu käed loo ise ette ja ma ei pea
ise üldse mõtlema, mis noot nüüd tuleb. Mu käed on tugevad, nad toetavad
mind, seisku ma käte peal, tehku ma hundiratast või punnitagu ma
kätekõverdusi teha. Ma olen sportlik inimene ja mu lemmikala on kettaheide.
Mida teeksin oma käteta seal? Mitte midagi. Mu kallid käed, mu nii väga
kallid käed. |
Minu käed mäletavad inimesi keda nad on hoidnud, pisaraid mida
nad on pühkinud ja naeru mida ebasobivatel hetkedel katnud. Minu käed teavad
kuuma teetassi mõju ja talumatut külmust mõnel talvepäeval või vastupidi ka
kuuma rannaliiva ja kõrvetavat pinnast kesksuvel. Mu käed hoiavad seda mida
peavad oluliseks, olgu need siis midagi materiaalset või hoopis teised käed. |
Minu käed on olnud terved, need on olnud katki. Mu käed on mind
läbi aidanud igast jamast ja raskemast olukorrast, mis mulle pähe tuleb. Ma
ei tea, mida ma ilma nendeta teeksin. Mitte midagi vist (ega palju polegi
teha). Ma ei saaks tegeleda nende asjadega, millega sooviksin. Kõikides
spordialades on vaja käsi, isegi nendes, kus võiks arvata, et pole. |
Minu käed on teinud nii palju asju, et ma ei jõuaks neid kõiki
kokku lugedagi. Minu käed on teinud palju tööd ja sellega ka juba harjunud.
Mu käed on saanud paar armi, teies tööd või lollusi. Minu parem käsi on mulle
natuke olulisem kui vasak, sest parema käega ma kirjutan, samas on vasak käsi
mul ka elupäästja, sest kannan sellel käel käekella, mis ei lase mul kuhugi
hilineda. Mu käed on teinud inimestele soojust, näiteks kallistamine, ja on
ka teistele haiget teinud. Minu käed teavad, kuidas mängida ja käsitseda
kitarri, nad teaksid neid mänguvõtteid juba ise, sest see on neil nii sees.
Mu käed on ka aidanud mind viia heasse füüsilisse vormi. Olen oma kätega väga
rahul ja armastan neid. |
Minu
käed on vastu võtnud uue elu sündi. Samas on ka poes vale pangakaardi pin-koodi
2 korda järjest pannud. Minu
käed oskavad käes hoida saagi kui ka reha, samas ka heegelnõelaga saab
hakkama. Minu käed ei karda tööd. Koolis on tihti seetõttu käed
pastakased. Mu
käed on väikesed, sõrmed lühikesed. Sõbrannad ütlevad, et minu sõrmedega ei
saa klaverit mängida. |
Minu käed on väga targad, tugevad ja osavad. Minu käed suudavad
kirjutada klaviatuuri peal ilma silmadega vaatamata. Minu käed on rippunud
palju kui ma tõmbasin lõuga. Ilma käteta olen ma mitte keegi, ilma minuta on
mu käed mitte keegi, kõikidel on samasugused käed nagu minul aga minu käed on
spetsiaalsed, need on minu. Igapäeva tegevusi teen ma enda kätega. Minu käed
teavad kuidas pastakaga kirjutada. Minu kätel on oma aktsent kui nad
kirjutavad. |
Minu vasaku käe ümber on kaks käevõru, mis on suure
tähtsusega ning mille eemaldan väga harva, ainult siis kui vaja. Minu vasaku
käe sõrmedes on kaks sõrmust, millest üks on mulle pärandatud ning teise
tegin täiesti ise, oma hõbedaste kätega hõbeplaadist. Minu vasaku käe
nimetissõrmel on hiljuti tekkinud valus põletus, mis oli alguses nii valus,
et käisin kodus ringi käsi külma vee sisse kastetud. Rõõm tutvuda, mu vasak
käsi. Minu parem käsi on armilisem. Öeldaksegi, et armid teevad
inimese ilusaks. Ühe armi tekkelugu ma lihtsalt enam ei mäleta, ilmselt sain
selle hästi noorelt ja see pole siiani täielikult ära kadunud. Minu parema
käe keskmine sõrm on küüne juurest veidi suurem kui vasaku oma, sest sinna on
raske kivi peale kukkunud. Rõõm tutvuda, mu parem käsi. Minu vasak ja parem, või parem ja vasak, ega sellel suurt
tähtsust polegi, sest nad peavad tegema koostööd - mu käed kirjutavad
meeletus koguses arvuti klaviatuuril sõnu, need suruvad kätt, need kallistavad,
nende küüned kasvavad, neile tekivad arme ja vigastusi. Ma olen pärinud oma
isa kuldsed käed, mis on praegu ametis hõbedaste kätena kui noorema
generatsiooni käed. Mul on väga hea mälu, mida ja kui palju ma olen
kirjutanud, sest käte närvid on seotud ajunärvidega, mistõttu kirjutamine
jääb mulle hästi meelde. Mu käed on erakordsed ja omapärased täpselt
samamoodi, nagu seda on kõikidel teistel. |
teisipäev, 6. aprill 2021
Loll lind
neljapäev, 1. aprill 2021
Kevadiste lugejate säutsud
Sel ajal, kui kevad Eestimaale saabus, lugesid meie kümnendikud kaasaegset väliskirjandust, nagu see on kirjas Sofi Oksaneni ja Michel Houellebecqi teostes. Romaan loetud, hakkasid noored säutsuma.
Valikus olid need teosed:
Sofi Oksanen | Michel Houellebec |
“Stalini lehmad” | “Alistumine” |
“Puhastus” | “Serotoniin” |
“Kui tuvid kadusid” | “Kaart ja territoorium” |
“Baby Jane” | |
“Norma” | |
“Koertepark” |