teisipäev, 31. märts 2015

Alguses oli pime ...

 Möödunud diginädala raames tuli klasside esindustel koostada veebikeskkonnas Piratepad omal valikul kirjatükk. Ette oli antud teose algus - "Alguses oli pime", ja märksõnad: rüperaal, kevad, sinilill, tõkiskingad, õhupall, mutimullahunnik.

Esitleme laekunud töid.

I lugu
Kevade esimesed tuuled
Alguses oli pime....Kogu maad katsid mutimullahunnikud ja taevas lendlesid vaid üksikud
õhupallid. Eemal oli märgata ühte vana talumaja, mida ääristasid sinililled. Sellele lähenes
siil, kes ähkis ja puhkis kõvasti. Kaugelt vaadates nägi ta välja nagu koormaeesel, kuna tal oli
seljas palju kotte. Kui siil lõpuks majani jõudis oli kevad juba alanud ning  esimesed sinililled
mullast tärganud. Siil võttis ühest kotist tõkiskingad ja teisest kotist rüperaali ning hakkas
pusima. Siil proovis neid asetada nii üht kui teistpidi, kuid ta ei jäänud millegagi rahule.
Siilike oli nii ametis, et ei märganud ümbrust ning komistas ühe sinilillepõõsa otsa. End püsti
ukerdades silmas ta kauguses kaunist siilipreilit, kes kevadises tuules nägi välja kui Kreeka
jumalanna. Siil jättis oma eelnevad tegevused pooleli ja sibas neiu poole. Niimoodi saigi
alguse sajandi suurim armastuslugu, mis täitis maailma valgusega.

Ellika, Kristi, Karoliina 10A


II lugu
Õhtuhämaruses jälgisin agaralt oma rüperaali. Oli kaunis kevad õhtu, võtsin kätte oma
tõkiskingad. Kuigi pole väga kindel, mis need on, võtsin need siiski kätte. Rüperaalis vaatas
vastu kaunis facebook. Kirjutasin staatuseks: "Kaunis kevad õhtu."
Ärgates hommikul õigemini, kaunil kevad hommikul, läksin ma jooksma. Nautides kaunist
kevadilma, nägin ma kaugel eemal sinililli, mis olid ümbritsetud mullamutihunnikutega.
Arvestades kevadet ja kaunist ilma, võtsin välja oma rüperaali ning hakkasin kirjutama
kevadest, tõkiskingadest, sinililledest ja mutimullahunnikutest.
Kui olin lõpetanud läksin uuesti välja ning ostsin endale kaks ilusat-punast-õhupalli ja ühe
jäätise. Jalutasin parki ja nautisin mõnusat seltskonda oma õhupallidega ja jäätisega.
Eemal märkasin kahte last, kes jälgisid mu õhupalle pingsalt. Mul hakkas neist tohutult kahju
ning otsustasin oma õhupallid neile jagada.
Selleks päevaks olid mul ideed otsas ning otsustasin võtta pika teekonna Antarktikasse
pingviine külastama, et oma romaani jaoks mõtteid koguda.

Hannela&Marisabel 11RK


III luuletus
Alguses oli pime...
Lootus mu sees kasvas kui
sinine õhupall.
Kevade hõngu täis oli maailm,
sinilillede sära kumas silmis.
Aias mutimullahunnik
- jälle need neetud sigudikud.
Libedus läind nagu niuhti
kuurinurka viskame taas
roostetama tõkiskingad.
Unustuste hõlma vajub
elumõtte röövind rüperaal.
Taas särab me päev!

Eget & Ly 11RK


IV lugu
Elas kord seitsme maa ja mere taga :) lumivalgeke:)
Keset kevadet läks lumivalgekese kaarikul rehv puruks, kuid olles printsess, ei teadnud ta,
kuidas katkine uue vastu vahetada. Ta ei teadnud isegi, kuhu tõkiskingad paigutada.
Siis tuli kuri hunt mutimullahunnikust välja ja hiilis lumivalgekese selja taha.
Lumivalgeke võttis rüperaali ja guugeldas sõna tõkiskingad, kuid ta ei saanud siiski aru, mida
tõkiskingad tähendab. Ta tahtis lumivalgekest ehmatada ja võttis välja õhupalli, puhus selle
täis ja tegi sellega pauku. Seda teamegi "suure pauguna".  Lumivalgeke muutus ehmatusest
siniseks ja muutus sinililleks. Sellest ajast saati teamegi me sinililli.

Asko, Kalmer, Liina, Piret 12 LR

Kommentaare ei ole: