Otsid lugemist? Siin on abiturientide soovitusi

12. klassid on jõudnud viimase kirjanduskursuseni kuuest gümnaasiumi kirjanduskursusest. Viimase kursuse pealkiri on "Kirjandus ja ühiskond", mille raames uuritakse, kuidas kirjanikud on oma teostes ühiskonda ja üksikinimest selles kujutanud. Alustasime düstoopiatega. Mõni neist on nii maailmakuulus, et kui keegi polegi veel jõudnud lugeda, siis pealkiri on ikka tuttav, teine jälle on väga uus ja pakub avastusainet tänapäeva düstoopiakirjanduse teemade ja probleemide kohta. 

Mida raamat peaks ja võiks lugejale õpetada? - sellisele küsimusele ongi allolevad vastused antud. Ehk aitavad need vastused kellelgi leida just tema jaoks õige raamatuni.

Ray Bradbury “Fahrenheit 451”

Raamat õpetab, et kui südames ei olda õnnelik, peab selle nimel võitlema, isegi kui terve ühiskond on sinu vastu. Montag tegi seda, kuna ta tundis, et see on õige asi, mida teha. Raamat õpetas ka seda, et usaldada ei tohi kedagi peale iseenda, kuna naine ja tema sõbrannad andsid ta välja.

-----------

Fahrenheit 451 could teach the reader just that we should continue to read and not get so caught up in technology. Some readers might get only this out of the book and not the reason why. It should teach the reader that books can contain many more lessons and messages than a TV screen can. With books, readers can also have more time to think for themselves and process messages, instead of having the television constantly telling them what to think.

Michel Houellebecq“Alistumine”

Kui tekib muudatus, siis ajapikku inimesed harjuvad sellega ja lepivad olukorraga. Raamat võiks õpetada seda, et kui sa ei kohane ühiskonnaga, siis ei ole sul lihtne.

George Orwell “1984”

Pole sõna, pole mässu.

Ma usun, et see raamat õpetab lugejale sõna võimu. Kuidas sõnadeta pole mõtteid ega ideid. Sõna saab kasutada mitmes tähenduses ja sõnaga on kõige lihtsam võidelda.

Kindlasti õpetab ka totalitarismi halvast poolest ning sellest, kui väga peame oma vabadust hindama.

-----------

See düstoopiateos võiks lugejale õpetada seda, et üksi pole mõtet alustada mässumeelselaadsete ettevõtmistega.

See teos peaks õpetama seda, et inimesed ei tohi olla liialt manipuleeritavad. Liigne lammastumine viibki sellisele ühiskonnale, nagu raamatus oli kujutatud.

Emmi Itäranta “Vesi mäletab”

See teos võiks lugejale õpetada väärtusta, asju ning väärtusi, mis meil praegu on, sest enne ei osata väärtustada, kui need ära kaovad. Näiteks konkreetse teose puhul oli selleks vesi.

See peaks õpetama, et kõik ei ole iseeneesestmõistetav ning kui on raske olukord, siis tuleb õppida teistega arvestama, sõltumata probleemist ja olukorrast.

--------------

See raamat peaks õpetama seda, et inimesi ei kasvatata, vaid nad kasvavad. Homo sapiens võib lõpuks asjadest aru saada, kui ta suudab end vaimselt piisavalt arendada.

-----------------

See raamat peaks meile õpetama, kuidas meil on vedanud, et meil pole terrorit ega puudust. Tuleb rõõmu tunda kõigest. Näiteks Noria isale polnud muud vaja kui näha tärkavat aeda, kaetud kastega. Peaks avardama vaadet, et ees on probleemid, mis pole meieni jõudnud, aga peaksime valmis olema.

----------------

Lugeja võiks raamatust kaasa võtta selle, et olgu mis on, pere ja lähedased on olulised. Loomulikult vara ja traditsioonid on olulised, aga neid saab meenutada ja uut leida. Tänapäeva inimesed on minu meelest elude suhtes väga ükskõiksed, olgu see inimese, looma, linnu või vee elu. Peaks õpetama vaatama kaugemale kui enda nina ette. Vesi voolab ja unustab, inimene aga elab ja mäletab.

Aldous Huxley “Hea uus ilm”

Raamat võiks õpetada seda, et geenitehnoloogia võib olla ühiskonnale ohtlikum, kui arvatakse. Kiiresti muutuvas ühiskonnas ei pruugita tähele panna väikseid mõjutusi, muutusi, kuid just need võivad olla ajendiks suurematele muutustele.

Tuleb reisida, avardada silmaringi, uurida ja teada rohkem, sest teadmised annavad vabaduse.

George Orwell “Loomade farm”

Kui ma seda teost lugesin, siis hüppas mulle pähe kohe tänapäeva kool. Raamatus said ka loomad algul väga hästi hakkama, kui peremees minema aeti, aga kõik ju lõppes nagu väiksemat sorti katastroofiga. See oleks nagu kool. Kui õpilased ühel päeval suudavad õpetajad koolist ära ajada, siis võibolla kuu või mõni on hea, aga pikemas perspektiivis on tagajärg ikkagi katastroof. Minu meelest peaks lugeja siit õppima, et kui asjad on loodud ühtmoodi toimima, siis nende muutmine ei tähenda pikaaegset heaolu, vaid halba.

-----------------------

“Loomade farm” võiks õpetada inimestele seda, et igat juttu saab uskuda. Kui inimestele pidevalt rääkida, et Maa on lame, siis paljud hakkavad seda uskuma. Nii saab inimesi päris hästi mõjutada. Kindlasti peaks õpetama ka inimesi mõtlema, sest kui iga päev räägitakse kellestki kui jumalast, siis pole see normaalne. Ehk peaks natuke mõtlema, mitte uskuma.

-------------------

Võiks õpetada seda, et ärgem olgem omakasupüüdlikud. See aitab vältida erinevaid konflikte ning jätab parema ja usalduslikuma mulje. Katsugem saavutada oma eesmärke õiglaselt.

-----------------

See teos võiks lugejale õpetada, et enda eest tuleb alati seista ning juhtimist ei tohiks anda mingile väiksele grupile, kes ei tea ise ka täpselt, mida nad tahavad. Raamatus nad algul küll teadsid, kuid ajapikku kõik ununes.

See teos peaks õpetama lugejatele seda, et üksikisiku roll juhtimises ei ole hea variant ning et emasid peab kaitsma ja neid hoidma.

-------------------

See võiks õpetada nägema asju laiemalt kui ühe vaatenurga alt. Raamatus räägitakse asjadest nii, nagu need on, kasutades kujundeid.

Minu arvates on see üks parimaid raamatuid, mida ma gümnaasiumis lugenud olen. Lihtne, arusaadav, hea teema, hea sõnum. Nautisin selle lugemist.

----------------

See düstoopiateos võiks lugejale õpetada, et oma vaenlase vastu on mõistlik sõdida ning kui sellega ei saada hakkama, siis proovida vaenlasega sõbruneda ning tema moodi olla.

Kindlasti peaks see õpetama seda, et alati ei tohi uskuda ja kuulata, mida tähtsamad ja mõjuvõimsamad inimesed räägivad või käsivad teha. Parima tulemuse saamiseks on vaja ise ka mõelda.

------------------------

Võiks õpetada seda, et tuleb ennast jälgida, hoida piiridest kinni ning mõelda enda peaga. Ei tohiks teiste järgi käia nagu peata kana/lammas. Peaks enda nõrkustest teadlik olema.

Raamat meeldis, sest sai paralleele tuua päris maailmaga ning mõtteainet oli palju. Sai võrrelda tänapäeva tolle ajaga ning see, et jäin mõtlema sellele, et paljud inimesed järgivad kedagi nende lubaduste põhjal neis kahtlemata. Nad ei tee enne kodutööd selle inimese kohta, keda nad järgivad. See isik mõtleb nende eest.

Uusi raamatuid

Kuidagi kiirelt läks see aastalõpp, tegemata töid jagus uudegi. Üks neist on teile uute raamatute tutvustamine.
Siit need tulevad!

INITSIAAL PURJEKA JA PAPAGOIGA
Piret Raud

   

Piret Raua esimene täiskasvanutele mõeldud romaan räägib tunnustuseihalusest, mis suuremal või vähemal määral mõjutab kõigi tegelaste väärtushinnanguid ja valikuid. Samas on siin juttu ka eneseotsingutest kunstis ja väljaspool kunsti.

JENNY DAHLGREN 
Ketlin Piirilinn













Järve äärest leitakse surnuks pussitatud noor naine. Keegi ei näi temast puudust tundvat, ka ei leia politsei surnukeha juurest ühtegi dokumenti. Tüdruku taskus on vaid üks hõbedane medaljon, millele on graveeritud rootsipärane nimi. Uurija Rebecca Lindeberg on sünnituspuhkusel, kuid ei suuda vastu panna soovile oma kolleege paeluva juhtumi lahendamisel aidata.

KELL JA HAAMER
Rein Raud


  
  












Romaani tegevusliinid kirjeldavad inimsaatuste põimumist Undivere mõisas eri ajastutel - XIX saj algupoolel, kui seal elas maailmarändur Otto von Dodecker, 1950, kui seal oli lastekodu, 1979, kui kolhoosi kontorina toiminud mõis restaureeriti, ning 2016, kui seal oli alustamas tööd Dodeckeri kunstikogusid eksponeeriv muuseum. Tasapisi ilmneb, et seal on läbi aegade toimunud midagi kahtlast ja kuidagi on see seotud iidse mänguga, mida majas on aastasadu mängitud. 

VIIMANE KUSTUTAB TULE
Rein Raud














Pärnu üleujutuse tõrjetöid oma silmaga üle vaatama tulnud peaminister Holger Tramm annab Endla teatri peaukse ees intervjuud, kui korraga hüppab rahvahulgast välja keegi noormees, tabab otse telekaamerate ees turvameest jalahoobiga pähe ning lööb oma hambad toimuvast justkui halvatud peaministrile unetuiksoonde. Veri pritsib joana.

Peaministri jõhkra tapmise jälgi ajades satub uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak varsti palju suurema saladuste puntra otsa — ja taipab ühtlasi, et sama pundart püüab temaga võidu lahti harutada ka keegi teine, temast palju võimsam... “Viimane kustutab tule” on korraga lugu võimust ja vastutusest, vassimisest ja usaldusest, eeskätt aga sellest, mille kõigega võivad inimesed oma põhimõtete kaitsel eneselegi ootamatult hakkama saada.

Rein Raua ootamatu otsus kirjutada poliitiline ulmethriller on andnud meile põnevaid ideid täis raamatu, mis paneb küsima, kas Eesti on saanud endale oma Stieg Larssoni?

— Daniel Vaarik, poliitilise kommunikatsiooni ekspert,
endine peaministri pressinõunik

MONGOLITE UNENÄOLINE INVASIOON EUROOPASSE

Nikolai Baturin

Õieti on siin mitu ajalugu. On tõikade ajalugu – juhi, sõja ja võitude lugu. Vallutuste ja vägivalla lugu. Ent see on vaid raam; keskmes on teine, salajasem ja suurem ajalugu – inimese ihade, tungide ja unistuste lugu. Hirmu, armu, ilu ja kaemuse lugu. See, mis jätkub ka sajandeid hiljem, kui tõigaloo kangelased ammuilma on kadunud; see salajasem lugu kestab siinsamas ja täna, kui me igapäevas taas kirjutatakse vallutustest ja vägivallast, võõrastest meie keskel või piiri taga. Vaadates võõrasse ajaloos, jutustab Nikolai Baturin seda inimlikult tuntavamaks meis enestes, praegu ja homme.

KAKS ÖÖD MAHAJÄETUD MAJAS

 Urve Tinnuri

Urve Tinnuri debüütromaan räägib valusa ja hingekriipiva loo teismelise tütarlapse raskest ja käänulisest teest täiskasvanuks saamisel, teest iseendani. 

Kogupereomaan käsitleb väga vana, lausa igavest teemat, mis on niisama vana kui maailm. Neljateistkümneaastane Hede saab ootamatult teada, et tema ema ja isa ei olegi tema bioloogilised vanemad, vaid ta on lapsendatud. Sellest teadasaamisest tulenev šokk sunnib teda kodust lahkuma. Teel juhuslikult kohatud kummaline, teistest omavanustest nii erinev noormees, kes nagu Hedegi iseenda ja oma mineviku eest põgeneb, aitab aga tüdrukul vaadata oma seni elatud elule hoopis teise pilguga. Sel hetkel ei tea aga kumbki neist veel, mis kurjad plaanid saatusel nende jaoks varuks on... 

Romaan koosneb kahest osast, esimene leiab aset aastal 1998, teine viisteist aastat hiljem.

KAHE EEMALOLIJA VILLA

 Urve Tinnuri

Urve Tinnuri kolmas romaan „Kahe eemalolija villa” on otseseks järjeks 2016. aastal ilmunud romaanile „Kaks ööd mahajäetud majas”. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma žanrilt kogupereromaan, mõeldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele, romaani sündmused leiavad aset tänapäeval.

Eelmise romaani põnevatest ja dramaatilistest sündmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkümneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nädala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuüksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sündmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...

MARDUSE TÄNAV. ROMAAN TELESERIAALI "NUKUMAJA" AINETEL
Katrin Pauts













Imeilusas aedlinnas Marduse tänava vanas majas elab kirjanik Elisabeth. Temaga juhtub selle maja ees ebatavaline õnnetus ja ta hukkub. Pärast Elisabethi surma võtab maja üle tema noorem õde Eeva, kes ei olnud Elisabethiga aastaid suhelnud. Politseinikust mehe ja väikese lapsega end Marduse tänaval sisse seadnud, hakkab Eeva aimama, et tema uute naabrite elu pole hoolikalt võõbatud fassaadide ja klanitud eesõuede taga just niisugune, nagu välja paistab. Marduse tänaval on tulnud ette liiga palju kahtlasi surmajuhtumeid. Eevale tundub, et kõigil on midagi varjata ning kuidagi on need saladused seotud raamatuga, mida Elisabeth enne surma kirjutama hakkas. Elisabethi arvuti on aga kadunud nagu tina tuhka. Kui keegi ka Eeva enda elu kallale kipub, kibeleb ta õe kadunud käsikirja kiiresti üles leidma.

ÖÖMEES
Katrin Pauts












Hüljatud raudteesillal tapetakse koolitüdruk, kes uuris õpetaja soovitusel kodukandi linnalegende. Juhtum äratab külapolitseinik Virves mälestused nooruses läbielatust, ning naise sisetunne ütleb, et vanad legendid ja mõrv on kuidagi seotud. Virvele meenuvad aastatetagused kummalised juhtumid ja tal tekib kahtlus, et rahvasuus Öömeheks kutsutav müütiline olend on tegelikult keegi kohalikest. Miskipärast on ta taas tegutsema hakanud. Kuid mille järgi Öömees oma ohvreid valib? Kuidas on ta seotud sünges metsas laiuva salapärase Kloostrikülaga, kus tänapäeva maailmas pettunud inimesed kummituslike varjudena kulgevad? Vastuseid otsides tutvub Virve karismaatilise õpetaja Danieliga, kes on tulnud tagasi sünnikohta, et seista silmitsi oma minevikuga.

ROOMAJA. ROMAAN ARMASTUSEST
Peep Ehasalu












„Roomaja. Romaan armastusest” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud.

Kui ühte väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel uudsel moel tähelepanu tõmmata ja kooli päästmiseks tarvilik raha koguda. Meest saadab teekonnal kolleeg, vanaldane klaveriõpetaja Hilja. Samal ajal paneb Eesti professionaalseim reklaamigurude töörühm kokku uut Eesti brändi...

Muhedatest metafooridest küllastunud „Roomaja” haarab Eesti lähiminevikuga tuttava lugeja hetkega endasse. Raske on käest panna romaani, kus omavahel põimuvad liinid viivad uskumatu ja nutika lahenduseni.

KALAD JA DRAAKONID

Undiné Radzeviciuté

Undinė Radzevičiūtė romaani „Kalad ja draakonid” tegevus liugleb ühest sajandist ja maailmajaost teise, kirjeldades jesuiitide misjonitööd 18. sajandi Hiinas ja veidi iseäraliku perekonna elu ühes suvalises Euroopa (võimalik, et Leedu või Poola) suurlinnas 21. sajandil. See on lugu 18. sajandi eurooplase unistusest muuta kogu maailm, sealhulgas Hiina, endanäoliseks ja Vana Maailma vastuseisust sellele. Lugu kultuurikontaktidest, kauge ja võõra ahvatlusest ja allutamispüüust, aga samas ka hirmust ja mõistmatusest võõra ees. Romaan mängib ka keeleliselt võõruse efektiga. Raamatu rohked dialoogid on kui pingestatud pingpongipartiid, milles on möödalööke ja pihtasaamisi, pallipüüdmisi ja tagasipõrgatusi

POOL KOLLAST PÄIKEST
Chimamanda Ngozi Adichie












Chimamanda Ngozi Adichie kujutab pöördelist momenti Aafrika lähiajaloos – Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlusi 1960. aastate Nigeerias ja võigast vägivalda, mis sellele järgnes. Hämmastavalt empaatiline ja sundimatu jutustajaandega Adichie põimib teoses kokku kolme traagiliste sündmuste keskele sattunud tegelase elud. 13-aastane Ugwu asub tööle teenijana revolutsiooniliselt meelestatud ülikooliprofessori majapidamisse. Olanna on professori kaunis armuke, kes on tolmuse ülikoolilinna ja oma sarmika armsama kasuks loobunud privilegeeritud elust Lagoses. Ja Richard on häbelik Inglise noormees, kes on lummatud Olanna kaksikõest – mõistatuslikust naisest, kes ei soovi kuuluda kellelegi. Kui Nigeeria sõjavägi tungib peale ja kolm tegelast peavad oma elu eest võitlema ja põgenema, pannakse tugevalt proovile nii nende ideaalid kui ka ustavus üksteisele.

Eepiline, ambitsioonikas ja meisterlikult kirjutatud romaan jutustab moraalsest vastutusest, koloniaalajastu lõpust, rahvuslikust kuuluvusest, klassist ja rassist – ning viisist, kuidas armastus muudab seda kõike veel keerulisemaks. Adichie kujutab vaimustavalt ajastu lootusi ja rusuvat pettumust ning toob meieni ühe kõige võimsama, dramaatilisema ja emotsionaalsema pildi Aafrika lähiajaloost.

LUULEKOGUD

SININE MÄGI
Eva Koff














TUULEKELLAD. EESTI LUULETAJATE VALIKKOGU













ELULOOD

JOEL LINDPERE. "MINA OTSUSTAN MÄNGE!" PAHA POISS, KES EI PUUDUNUD KUNAGI TRENNIST
Joel Lindpere, Indrek Schwede

 












 Intrigeeriv vaade Eesti ühe parima jalgpalluri karjäärile tema enda pilgu läbi

TUNDMATU KIMI RÄIKKÖNEN
Kari Hotakainen


    










Mida räägib inimene, kes tavaliselt ei räägi? Mida mõtleb inimene, keda paljud teavad, aga keegi ei tunne?

„Tundmatu Kimi Räikkönen“ on lugu tagasihoidlikest oludest pärit mehest, kes on saanud omal alal maailmakuulsaks. Raamat räägib autosõidust, perekonnast, usaldusest, armastusest, vabast ajast ja noore mehe senise elu dramaatilistest hetkedest. Kimi Räikköneni kõrval saavad sõna tema ema, vend ja abikaasa, lähemad sõbrad ja töökaaslased mänedžeridest mehaanikute ning rivaalideni.

Humoorikas ja liigutav jutustamislaad toob autospordi maailma lähemale ka nendele, kes end muidu eriliseks motohuviliseks pole pidanud.

2. trükis on uuendatud käesoleva hooaja statistikat kuni eelviimase etapini.

Rohkem lugege Rahva Raamatust 

Ja astuge siis läbi!