Y-generatsiooni pull tekitas küsimusi

26. novembri õhtul sõitis bussitäis 10. klasside õpilasi Ugalasse „Y-generatsiooni“ eelviimast etendust vaatama. Laval, algul küll publiku hulgas, oli ka meie kooli näiteringi juhendaja, Ugala teatri näitleja, Klaudia Tiitsmaa.

Viis noort näitlejat suutsid pooleteise tunniga veenda/panna kahtlema saalis istuvaid noori (ja ka vanemaid) inimesi milleski, mida lavastuses ei esitatud rahuliku narratiivina, vaid hüpliku, infoküllase, äratava, eestlast puudutava mosaiigina. Iga vaataja võis naerda, pisara poetada, endas/endale küsimusi esitada just sel hetkel, mil mõni sõna-, pildi-, heli- või mõttekild teda kõnetas. Ja neid hetki oli. Lavaloosse sekkus korduvalt suur sarviline tegelane, kes ilmus vaataja ette küll lavalt, küll saalist, pakkudes ehk kõige rohkem peamurdmist – kes too tegelane ikkagi on. 

Sellele, et lavastus noortele meeldis, neile äratundmist ning mõtteainet pakkus, saate kinnitust alljärgnevaid ülestähendusi lugedes.      

„Teatritükk „Y-generatsioon“ oli minu meelest väga hästi lavastatud selles mõttes, et väga mõnusad näitlejad olid, kes suhtlesid publikuga. Minu jaoks selle lavastuse mõte oli see, et raha ei ole elus kõige tähtsam, et raha ei tee sind õnnelikuks, vaid piisab ka sellest, kui sa saad oma pere ja sõpradega iga päev koos olla ja rääkida nendega oma emakeeles. Ei pea minema maailma, et õnne leida. Ainuke, mis algul segaseks jäi, oligi see pulli kasutamine, aga mõtlesin, et võibolla oli see ka nende tegelaste südametunnistus.“

Johanna Mücker

„Teater oli üsna tore, näitlejad meeldisid, aga samas jäi sisu natuke arusaamatuks. Algas, et noored sooviks muuta maailma, Eestit, oma kodulinna, sealt aga arenes tüli ja edasi tuli, miks ei tuleks Eestist ära kolida. Miski jäi vahelt puudu. Küsimusi tekitas see pull, kes lavastuses oli.“

Külli Vokk

„Lavastusega jäin rahule, väga huvitavalt ette valmistatud. Sisu poolest isamaaline ja kodukohta armastav. Toodi välja erinevaid põhjuseid, miks jääda Eestisse ja miks on just oma kodukohas hea elada. Lavastuse sisust oli kerge aru saada, ei tekitanud liigseid küsimusi. Kuna „Y-generatsioon“ oli eelkõige lugu armastusest oma riigi vastu ja tahtest midagi saavutada, siis ei puudunud sellest ka tükike huumorit. Arvan, et igaüht pani see etendus natukene hoolivamalt mõtlema nii oma riigist kui ka elukohast, sest meie riik, see oleme ju meie ise.“

Maarja Mehiste

„„Y-generatsiooni“ etendus oli väga huvitav. Mind tõesti väga köitis ja mulle väga meeldis. Alguses jäi natuke arusaamatuks pulli roll selles lavastuses, kuid küsides hiljem Klaudia Tiitsmaalt, kes samuti selles lavastuses näitles, mis pulli roll oli, vastas ta, et pull pidi sümboliseerima X-generatsiooni ehk siis vanemat generatsiooni. Minu meelest oli „Y-generatsioon“ ka õpetlik nii nutitelefonide kasutamise kui ka inimestega suhtlemise osas. Kindlasti oli neid õpetlikke asju seal sees veel. Tõesti, väga tore etendus oli.“

Karmel Tommula

„Mulle väga meeldis see lavastus. Hästi oli aru saada, kuidas taheti meile näidata, millised on tänapäeva noored ja milline on nende mõtteviis. Midagi sarnast, mis on just meievanustele ja meie mõttemaailmaga seotud, võiks veel kindlasti vaatama minna! Väga meeldis!“

Siret Rebane

Et lavastusega kohtumine meil just kodanikupäevale sattus, on õnnelik juhus. Et Ugalasse nii tore seltskond kodanikke sõitis, on aga hea eeldus järgmiste teatrikülastuste plaanimiseks. „Y-generatsiooni“ huvilistele kahjuks teatriõhtut enam soovitada ei saa, sest viimane etendus (10. detsembril) on välja müüdud.

P.S. Arvatavasti paitas kogu meie seltskonna kõrvu etenduses kõlanud võrdlus „armas nagu Türi“.

Y-generatsiooni muljeid vahendas

Triin Toome-Hosman