neljapäev, 29. oktoober 2015

Raamatukogunädala loomingut



Teisipäeval, 27. oktoobril sai terve koolipere aulas kokku, et tähistada raamatukogunädalat kuldvillaku mälumänguga ja ühise loomega.
Igale pingireale anti tühi paberileht, millele oli kirjutatud üks rida: need read olid pärit erinevate eesti luuletaja luuletusest, mis kõik on moel või teisel seotud raamatutega. Iga rea ühisloominguna sündis LUULETUS.

Allolev on väike võrdlus: vasakul on luuletuse originaal ning paremal teisipäeval sündinud ühislooming.

raamatuid saab panna virna
ridadesse riiulisse
raamat annab hüva nõu kui
hiir on jooksnud viiulisse

raamatus on häid retsepte
teistes keeltes tarku sõnu
piltidega muinasjutte
vahvaid vaimuteri vanu

loodusraamat annab teada
kuidas sirgub konnaks kulles
lugejaid on ümberringi
silmaring ei hüüa tulles

Jaan Pehk

Raamatuid saab panna virna
nii riiulisse kui ka kappi
Lugeda võib ka Kirnas,
raamatut nii paksu kui ka nappi.

Raamatus on kirjas lood,
muinasjutud, luuletused, faktid.
Raamatuid müüb iga pood.
Kõik on pandud õigesse takti.
Ainult raamatud on pandud virna.

TÜG
Kirjutada raamat,
teha laps,
istutada puu.
See José Marti üleskutse
on omajagu ökoloogiline.
Sest millele sa kirjutad
raamatuid, kui pole puid,
ja kellele sa kirjutad 
raamatuid, kui ei ole lapsi.
Kõigest saab kord muld,
aga mullastki kasvavad 
uued puud ja uued
raamatud, kirega loetud
raamatutest uued lapsed.
Puud, lapsed ja raamatud
on sama aineringe osad.

Mõnus on istuda puu all
ja lugeda lapsele
raamatut.

Timo Maran 

Kirjutada raamat, mis on täis mõtteid ja armastust. Kirjuta sellest mida räägib su süda…
Kirjuta kevadest,
suvest,
kõigest, mis hea
ütle…
ja kirjuta mis mõtled
päike
kuu
ja tähed
sina
mina
ja meie
hoiame koos mälestust sellest ilusast raamatust
ja mõtted sellest armsast loost
tänu jumalale on kõik kirjas
me raamatus
me pühas
me heas
me igapäevases
suurejoonelises
tumedas
heledas
koosluses

TÜG

Igal ööl muutus ta raamatuks,
millesse sööstsid
kokku lendtähed, lendlehed,
kinnisideed, kired,
une ja kõne näod.

Hea, et kaaned püsisid koos,
kaas peal –
kuidas kobrutas see seoste kaos,
kuidas karjusid rahutud read
teadvust kraapides: kirjuta meid!

Igal hommikul tänas ta Köitjat
siiralt ja südamest, võttis pliiatsi – ja pani punkti
puhtale lehele.

Doris Kareva
Igal ööl muutus ta raamatuks,
ning iga päev saamatuks.
Igal lõunal läks ta raamatukokku
ning kohtas raamatus imelist sokku.
Sokk lõi talle sarvega makku
ning puges seejärel pakku.
Õhtul sulgub raamatukogu uks
ja ööl muutus ta jälle raamatuks.

TÜG
Kondasin vanade raamatute poes.
Raamatuid oli palju.
Leidsin mõned mu vanaisa tehtud raamatud
ja mõned mu sõprade tehtud raamatud
ja ühe, mis ise kunagi tegin.
Vanaisa on surnud ja mõned sõbrad samamoodi.
Mõned sõbrad on elus, hetkel minagi.
Raamatud on alati elus.
Surnud ja surematute sõprade toodang,
raamaturahvaste enesemääramisriitus.
Vanaraamatupood on kui lõputu laulupidu.
Hingede öö, kus on asju
ja inimesi.
Kõik korraks on koos,
ilmarahvas ja kirjarahvas,
üle ilma ja üle kirja,
igal pool ja igavesti.

Lõputu laulupidu, millest
õige natuke koju võib viia,
omaks osta, armsaks arvata,
tükkhaaval tagasi toimetada.

Maailmasse, kus mõnda.

Karl Martin Sinijärv
Kondasin vanade raamatute poes.
Eksisin riiulite vahel
Otsin raamatut, mis on moes.
Ma olen vahe valiku vahel.

Üks on vana ajalooline
teine on kaasaegne
leidsin raamatu, see on sajalooline
ja täitsa vanaaegne.

TÜG




Kommentaare ei ole: