"Hamleti" monoloogid 10.A klassi esituses: Hamlet ja Claudius

10. klassid lugesid läbi William Shakespeare'i aegumatu tragöödia "Hamleti". Shakespeare'i üks võte tegelase avamiseks on panna ta pikalt omaette rääkima. Seda omaette rääkimist nimetatakse monoloogiks. Õpetaja andis valida: õpi pähe kas prints Hamleti "Olla või mitte olla..." või kuningas Claudiuse "Mu süü on jälk..."
Patrick filmis mõlemad monoloogid kollaažina üles.
Kes pole (ammu) Shakespeare'i lugenud, soovitame kätte võtta ja avastada - 36 näidendi ja 154 soneti (see on kõik, mis Shakespeare'i sulest säilinud on) läbilugemiseks ei kulu eriti palju aega.

Head vaatamist!

Kuningas Claudiuse monoloog on siin:
https://www.youtube.com/watch?v=33CuJd7NEAU

Prints Hamleti monoloog on siin:

https://www.youtube.com/watch?v=43HJTF_MxD0

11. klasside meediakursuse raames valminud ajalehed (rühmatöö)

Eesti keele kursuse "Meedia ja mõjutamine" raames koostasid 11. klasside õpilased rühmatööna ajalehe, mille põhiteemad pidid olema seotud meie enda kooli tegemiste ja ettevõtmistega.

Mõned teemad: tüügimine, koolitoit, kooliraadio, töövarjupäev, ettevõtluspäev...

Intervjuusid kooli seest ja väljast...

Arvamuslugusid õpilaste vanematelt...

11.A klassi Mari-Ly, Eliise, Ireeni ja Aveli ajaleht on siin.

11.A klassi Marianni, Birgiti, Elisabethi, Mariti ajaleht on siin.

11.A klassi Jasperi, Karli, Kadri ja Kaspari ajaleht on siin. 

11.A klassi Alexi, Kulla, Liselli ja Tiidu ajaleht on siin.

11.A klassi Olafi, Kervini, Kevini, Rasmuse ja Taavi ajaleht on siin.

11.B klassi Hannalisi, Kristini, Helena ja Elery ajaleht on siin.

11.B klassi Maimu, Marili, Mirjami ja Elsa ajaleht on siin. 

11.B klassi Martin J, Taneli, Agnese ja Arlii ajaleht on siin. 

11.B klassi Jareki, Robini, Georgi ja Joosepi ajaleht on siin.

11.B klassi Arko, Marko, Ragnari ja Martin T ajaleht on siin.

11.B klassi stseenid "Tõe ja õiguse" I osast

Siin on 11.B klassi poiste tõlgendus Pearu prassimistest.

Allolev on 11.B klassi tüdrukute ja Arko (ning 10B klassi Liisa abil) tehtud peegeldus Jussi ja Mari kurvast armastusloost.

Pärast "Tõde ja õigust" tunnis: 11.A klassi stseenid

Anton Hansen Tammsaare pentaloogia "Tõde ja õigus" esimene lause on "See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul."
Ja viies osa lõpeb lausega "Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed."

11. klasside õpilased on "Tõe ja õiguse" I osa läbi lugenud ning tunnitööna võtsid nad oma telefonikaameraga üles ühe pildi loetud teosest.

Poisid näitasid, kuidas noor Andres läheb kroonusse, stseen on tehtud tänapäevases kastmes.

Siit saab vaadata minifilmi Jussi ja Mari keerulisest suhtest.

Pildike Pearu elust.

Siin on ühe rühma looming. 

Ja siin veel ühe rühma minifilm.

Uued raamatud me kogus

Tere!

Aastalõpule kohaselt on meie riiulid jälle veidi täiendust saanud.

Mõned näited teid ootavatest raamatutest.

Just nii, härra seersant!       Timo Porval, Tarvi Tiits

„Just nii, härra seersant“ on nii naerupahvakuid kui ka tõsiseid mõttekohti pakkuv lugemine kahe noormehe kogemustest Eesti kaitseväes. Raamatu autorid – Timo Porval ja Tarvi Tiits – meenutavad oma ajateenistust muhedal ning ladusal moel, pakkudes nii põnevat lugemist nii kaitseväest päris kaugele jäänud inimestele kui ka vanu aegu meenutada soovivatele reservväelastele.

Rohkem loe siit.

Kus ma olen ja kuidas Sina võid palju kaugemale jõuda.    Mihkel Raud

"21-aastaselt seisin ma silmitsi lihtsa valikuga: kas joon veel mõned kuud ja suren ära, või keeran korgi pudelile lõplikult peale ning jään ellu. Ma otsustasin elada.

Rohkem loe siit

Viisteist naeratust.        Marek Kahro

Noor muusik Markus on eluga igati rahul. Tal on hoolitsev ema, kaunis kallim ja hulk sõpru, kellega koos bändi teha. Ainult oma isaga ei ole ta kunagi kohtunud. Pärast lähedase kaotust otsustab Markus välja selgitada, mis tema isaga aastate eest õigupoolest juhtus. Otsingute käigus ilmneb, et tõde on ootamatult veider ja usaldada ei või kedagi. Salapärane mees, kes Markust jälitama asub, on valmis kõigeks, et ammused saladused päevavalgele ei tuleks.

Rohkem loe siit

Eestimaa, Su hiilgav rada. Valik luulet.    Lydia Koidula

Antud kogumikus on valik Lydia Koidula luulepärandist koos Eesti Kirjandusmuuseumis tallel olevate käsikirjade vahevihiku ning unikaalsete fotodega.

Rohkem loe siit

Tammsaare irratasionaalsuse poeetika.    Maarja Vaino

A. H. Tammsaare loomingut kannab loogilise ja ebaloogilise maailmamudeli võitlus. Selles avaldub inimkonna igavene pürgimus saada oma kontrolli alla psühholoogilised, ühiskondlikud ja looduslikud protsessid. "Tõe ja õiguse" osade vaikivaid alapealkirju parafraseerides võiks öelda, et see on inimese võitlus irratsionaalsusega. 

Rohkem loe siit

Astuge siis ikka läbi!

Intervjuu Lisell Jäätmaga

11. klassid harjutasid meediatunnis intervjueerimist. Kulla Jakobson otsustas intervjueerida oma pinginaabrit ja head sõpra Lisell Jäätmad. 
Türi vallavalitsus omistas tänavu oktoobris Lisellile valla hõbemärgi, mille saavad õpilased, kes paistavad silma aktiivse tegutsemisega omal alal ja eeskujuliku õppeedukusega. Liselli kirg on vibulaskmine.

Lisell Jäätma: ma oskan aega planeerida ja tean, mida tahan

Lisell Jäätma on Eesti vibulaskjate seas üks tuntumaid nimesid. Vaid 17-aastasena on ta saavutanud häid tulemusi mitte ainult Eestis, vaid ka terves maailmas, suutes samal ajal olla eeskujulik õpilane ning hea sõber.


Kui kaua sa oled vibuga tegelenud?
Praegu käib üheteistkümnes aasta.

Kas on kunagi olnud ka selliseid hetki, kus sa oled mõelnud, et ei viitsi enam?
Jaa, kogu aeg. See on tavaline spordi juures. 

Mida sa siis teed, et sellest üle olla? Kes või mis sind motiveerib?
Tavaliselt ongi teatud inimesed ja kindel eesmärk. Sul on kindlad eesmärgid seatud ja sa pead pingutama nende nimel, kohusetunne on. Süda hakkab valutama, kui sa ei lähe näiteks trenni. Vaatan teisi laskjaid ja mõtlen, et pean ka ikka trenni tegema.

Kuidas on lood ajaveetmisega, pere ja sõpradega? Kas on selle jaoks üldse aega?
Kuna mul terve perekond laseb vibu, siis perega mul sellist probleemi ei ole. Aga sõpradega tihtipeale, kui võistlused on, siis võib minna päris kiireks. Aga hakkama saan. Ma arvan, et asi on selles, et ma oskan aega planeerida ja ma tean, mida ma tahan. 

Kuidas koolis läheb ja kas trenn segab hakkamasaamist?
Kooli kõrvalt saab palju vähem trenni teha. Kui on kool, siis see segab laskmist. Aga mul käib kõik kooli järgi, mitte kool ei käi vibu järgi.

Mis on sinu jaoks seni parim saavutus?
Noorte EMi 2. koht ja noorte MMi 5. koht

Mis on saavutus, mille poole sa pürgid?
Võita. Kas maailmameistri võistlused või maailmakarikaetapp üldse kokku, aga praegu keskendun siiski noorte asjadele.  

Kokatädid räägivad suu puhtaks

11. klassi õpilased harjutasid meediatunnis uudise kirjutamist. 

 

Kokatädid räägivad suu puhtaks

Helena Kööp ja Elery Peterson. Türi Ühisgümnaasiumi meediatund, 3.10.2016

  

Türi Ühisgümnaasiumi sööklatöötajad Ingrid Vene ja Juta Männik räägivad sööklaelust ja miks nad ei tahaks ametit vahetada.

3. oktoobril 2016 käisid 11.B klassi õpilased Helena Kööp ja Elery Peterson intervjueerimas sööklatöötajaid Ingrid Vene ja Juta Männikut. Intervjuu käigus küsiti nii söökla kui ka kohviku kohta. Teada saadi, miks kohvikus ei kasutata kaardimakse võimalust ja milliseid toite meeldib kokale valmistada. 

Koka abiline Juta on juba 1983. aastast selles valdkonnas olnud ja ta naudib seda täiel rinnal. Juta on nomineeritud kaks aastat järjest kooli parima töötaja tiitlile. Aastal 2015. sai Juta Männik parima koolitöötaja laureaadi tiitli. Juta käest uurisime ka tihenda klientuuri kohta, ning ta väitis, et kohvik on kogu aeg täis, ning tühja ruumi ei näe peaaegu kunagi. Maiustused on siiani meie  kooli õpilaste lemmikud, kuid kõige rohkem ostetakse siiski kakaoküpsiseid Belvita.

Paljud õpilased sooviksid ka kaardiga maksta, aga Juta arvates see ei ole hea mõte. Igale tootele lisanduks 2-3% hinnast juurde ja see tundub mõttetu, kuna kohvikul on väike käive. 

Jutuks tuli ka see, kui kaua võtab tegelikult aega tervele kooliperele lõuna valmistamine. “Alustasin kella kuuest hommikul ja juba olen ajahädas,” ütles Ingrid kella kümne ajal. Seega läheb lõuna valmistamiseks aega 5 tundi ja 40 minutit. 

Juta mainis ka võlgu andmisest kohvikus. Täpsemalt rääkis, et päevas võtab tavaliselt üks inimene võlgu ja toob järgmine päev ka raha ära. 

Ingridile meeldib ka suppe väga valmistada. Kui õpilased on haiged palutakse neil helistada kooli, et ei raiskaks nii palju toitu ja saaks selle raha kuidagi muul toidul ära kasutada. Kuid ilmselgelt gümnasistid ei helista sinna väga tihti, vaid pigem nende vanemad, kui õpilased haiged on. 

Juta ja Ingrid on koos töötanud juba 6 aastat Türi Ühisgümnaasiumis ja nad ei tahaks mingil juhul ametit vahetada.