Abituuriumi esindaja Marko Mallingu kõne kooliaasta avaaktusel

Lugupeetud Türi Ühisgümnaasium,

alustuseks soovin tervitada kõiki kümnendikke meie koolis!

Uus kooliaasta algas... paar minutit tagasi. Meie lennule jääb see aasta viimaseks. Kuid teil, kümnes  ja üheteistkümnes klass, on võimalus veel natuke rohkem aega ennast nende seinte vahel täiendada. Ehk peab keegi juba arvet, kui kaua. Üheteistkümnendikel 350 ja kümnendikel 535 koolipäeva. Jah? Suund peaks õige olema.

Nagu te kahtlemata kuulnud olete, on koolikohustus seljataha jäänud ning nüüd oleme siin vabatahtlikult. Alati on huvitav mõtiskleda selle üle, mida saab nimetada vabatahtlikkuseks. Kui tahta täna kuhugi jõuda ning leida nauditav elukutse, millega on võimalik ka hästi ära elada, siis ilma keskhariduseta ei saavuta väga midagi. Teised valikud on suurele osale meist kas lihtsalt halvad valikud – või siis ei ole neid valikuid üldse leida.

Nii on osa meist sunnitud tegema vabatahtliku otsuse astuda gümnaasiumi. Sihiga, et me jõuaksime tulevikus kasvõi pooleldi sinna, kuhu jõuda tahame. Ja see, et me n-ö vabatahtlikult siin oleme, ei tähenda mitte alati, et me kõik rõõmust hüpates kooli tuleksid ja, pea püsti, kooliustest väljuksid.

Sa võid täna nende seinte vahel olla, sest sa tõesti tahad gümnaasiumis õppida. Samuti võid sa siin olla, sest gümnaasium on sinu jaoks etapp, mille sa pead teiste valikute puudumisel läbi tegema. Sellest sõltumata on üks mõlemal grupil ühine üks – kolm aastat siin, nende seinte vahel.

Ning alati on eksperte, kes jälle ja jälle peaga vastu kiviseina jooksevad ning kõikvõimalikel viisidel selle vastu protestivad, mida gümnaasiumis käimine igal juhul endast kujutab. Samal ajal teades, et nii või naa kestab siinne õppetöö kolm aastat. Kui need kolm aastat läbi on saanud, võib selle meetodiga lõpuaktusele labida kaasa võtta ja viimased kolm aastat maha matta. Sest selle aja jooksul ei ole tehtud midagi muud kui oodatud, millal kool lõpuks läbi saab.

Teine võimalus on võtta seisukoht, et kolm aastat olen ma siin igal juhul. Ja kui ma nende kolme aastaga midagi kasulikku ära ei tee, siis on ju päris mõttetu kolmeks aastaks lihtsaks kooli kannatama tulla.

Esimene teema, mille kallal on võimalik midagi korda saata, on edasise karjääri alustalad. Kui ma tahan meditsiini õppida, siis ma võtan tervishoiu valikkursuse ja vaatan, kas see ala mulle sobib. Kui ma tahan välismaale õppima minna, keskendun vajalikule keelele ja teen kooli ajal keeleeksami ära. Isegi kui 95% õppekavast on kuidagi vastumeelne, siis on võimalik selle viie protsendiga töötada. Ja keskkooli lõpuks ei olda siis lootusetult maha jäädud.

Teine teema, mille kallal on võimalik midagi korda saata, on atmosfäär ning see on midagi, mis teeb meie kooli eriliseks. Need seinad kannavad kokkuhoidvat, tegusat ja vaba atmosfääri. 11. ja 12. klass teavad, mida ma mõtlen. Miks mitte selle atmosfääri loomisesse panustada ning teha siinveedetud aeg iseendale meeldivaks?

Minu sõnum teile on järgmine: hoidke Türi Ühisgümnaasiumi atmosfääri ja töötage ise selle kallal, et järgmised aastad siin koolis oleksid teile meeldivad. Suuresti olete teie ainsad, kes saavad selle otsuse iseenda jaoks langetada. 

Ma soovin teile kõigile suurepärast kooliaastat! Aitäh kuulamast!

----------------