Mida õpetab antiiktragöödia 21. sajandi noorele???

Türi Ühisgümnaasiumi 10. klasside noored lugesid läbi antiikaja tragöödia "Kuningas Oidipus" (aeg V sajand eKr, autor Sophokles). Lugemiselamusi jagati kolmeliikmelistes rühmades. Kaks küsimust, mille üle arutleda, olid teiste seas sellised: mida soovis Sophokles oma tragöödia vaatajaile öelda ja kas 26 sajandit tagasi öeldu kehtib ikka veel?

Teie ees on nende kahe küsimuse vastuste põhjal kokku pandud tabel.

Mida soovis Sophokles oma tragöödiaga selle vaatajale öelda? V sajand enne Kristust.	Kas see sõnum on aktuaalne ka tänapäeval? 21. sajand pärast Kristust.
Sophokles püüdis inimestele teada anda, et kõigil on oma saatus, millest ei põgene. Ta oli vana aja inimene, jumalakartlik.	Jah, kuna on palju inimesi, kes usuvad vältimatusse saatusesse, süüdistavad väliseid faktoreid, mitte ei vaata iseennast.
Sophokles soovis tragöödia vaatajaid mõtlema panna selle üle, kas inimestel on vaba tahe.	Autori sõnum on aktuaalne ja oluline ka tänapäeval, sest tänapäeval, kui sa isegi sünnid ühe jalaga, siis sa saad ikka kõike teha. Ning kui sul pole isegi hariduselt häid eelduseid, ka siis on sul võimalik jõuda ülikooli, kui sa seda ise vaid väga tahad.
Oidipus otsis põhjust kusagilt mujalt, kuid see oli tal otse ees. Saatust on võimatu vältida.	Kindlasti kehtib see ka tänapäeval. Inimesed üldjuhul otsivad põhjust mujalt kui iseendast.
Tõe väljaotsimine ei pruugi lõppeda hästi.	Jah, ka tänapäeval pole alati hea teada tõde. Kui sa näiteks teaksid, millal sa sured, siis sa kardaksid terve elu seda momenti ning ei suudaks oma elust võtta kõike.
Igal ühel on maailmas oma koht, mida muuta ei saa. Ole, kes sa oled.	Arvame, et tänapäeval ei ole see aktuaalne. Rõhutakse, et igaüks suudab maailma muuta.
Sophokles soovis vaatajaid panna mõtlema elu keerdkäikude ja saatuse üle.	Ei ole aktuaalne. Inimene töötab end tänapäeval ise üles.
Autor näitab osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel.	Oleneb, kuna müütides sai võitu jumalate tahe. Tänapäeval ei mõjuta jumalad meid nii. On veel isikuid, kes usuvad, et teatud uskumused mõjutavad nende saatust.
Kuidas Oidipus püüab leida tõde minevikus toimunu kohta ja kuidas tõde lõpuks ilmsiks tuleb.	Muidugi on, tõde tuleb alati kuidagi välja.
Egoism toob hukatuse.	Aktuaalne. Sarnaseid juhtumeid on ka tänapäeval.

11. klasside õpilased harjutasid uudisloo kirjutamist: 40 aastat saksa keelt Türil

40 aastat saksa keelt Türil 

Georg Martin Siemann, Joosep Luts. Meediatund, 3.10.2016

Intervjueerisime õpetaja Leelo Kiviranda, kes rääkis kuidas ta Türile sattus ja mis talle meeldib ja ei meeldi õpetamise juures. Samuti rääkis ta oma edasistest plaanidest.

Leelo Kiviranna lemmik aineks oli juba koolis  saksa keel ja selletõttu läks ta saksa keelt edasi õppima. 1977. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli ja sealt suunati ta Türile tööle.Sellest ajast saati töötab ta Türil. Algul oli tal õpilasi palju rohkem kui tal praegu on kuna siis ta andis tunde rohkematele klassidele.

Nende aastate jooksul on ta palju õppinud. Teda teevad kurvaks õpilased, kes käivad tundides hinnete pärast mitte selleks, et saada uusi teadmisi. Ta soovib, et õpilased õpiksid enda pärast, et saada uusi teadmisi.Tema lemmik klassis olid õpilased, kes olid saksa keelt ise õppinud saksa keelseid multikaid vaadates. Nad õppisid seda enda pärast ja seetõttu, et omavahel saksa keeles suhelda.

Kui ta saaks olla mõne teise aine õpetaja, siis ta tahaks olla kirjanduse õpetaja, sest talle meeldib kirjandus, kuid ta ei tea ole kindel kas ta oleks suuteline kirjandust õpetama ja kirjandeid parandada.

Tema arvates on andnud koolile väga palju juurde see, et meie koolil on sõpruskoolid Saksamaal, ning ta teeb kõik endast oleneva, et neid suhteid hoida ja leida veel juurde sõpruskoole teistest riikidest.

Ta on 40 aasta jooksul õpetanud väga paljudele õpilastele saksa keelt ja kavatseb õpetamist jätkata veel pikka aega, sest ta on sellega harjunud ja ei soovi elukutset vahetada.

 

Väga oluline raamat!

Ilmselt olete kõik juba aru saanud, et Antoine de Saint-Exupery "Väike prints" on meie majas peaaegu kohustuslik lugemine.Või  direktori paremaks mõistmiseks vähemalt väga soovituslik. Olete seda raamatukogus otsimas käinud ja mina, silmad maas, olen pidanud ikka tunnistama, et see on kõikjal läbi müüdud.

Nüüd siis rõõmustav sõnum: SAIME ÜHE EKSEMPLARI!

Seega, kiireimal on jälle eelis.

Kohtume raamatukogus!
Pille

Järvamaa haigla hakkab noortele õpetama tervishoiu põhitõdesid (Med24, Liis Ilves)

Kuna med24.ee eeldab konto omamist, paneme täispika artikli siia ka.

--------------------------------------------------------------------------

Sügisel avatakse Türi ühisgümnaasiumis koostöös Järvamaa haiglaga tervishoiu valikkursus, kus tutvustatakse noortele tervishoiu põhitõdesid ning jagatakse praktilisi oskusi.

Türi ühisgümnaasium on noor kool, kus sel kevadel lõpetab alles viies lend. Kooli direktori Ellu Rusi sõnul hoiavad nad oma vilistlastega tihedat sidet. „Analüüsides meie lõpetajate edasiõppimist, torkas silma, et väga suur hulk nendest valib erialaks meditsiini,“ ütles Ellu Rusi. „Noorte huvi meditsiini valdkonna vastu on ilmnenud nii vestlustel meie kooli praeguste kui ka sisseastumiskatsetel osalenud õpilastega.“

Seni lõpetanud neljast lennust on Tallinna Tervishoiukõrgkooli valinud kümme ja Tartu Tervishoiukõrgkooli neli neidu. Ellu Rusi tõi välja, et noored õpivad nii õendust, optomeetriat, tegevus-teraapiat kui ka näiteks ämmaemandust.

„Nii tekkiski meil mõte meditsiinihuvilisi noori tulevaseks erialavalikuks paremini ette valmistada,“ märkis direktor.

Selleks võttis kool ühendust Türi vallavanema Pipi-Liis Siemanniga, kes omakorda pöördus Järvamaa haigla poole ettepanekuga koostöös haigla spetsialistidega aidata Türi koolil ette valmistada gümnaasiumiastme õpetamiseks tervishoiu valikkursus. „Oleme väga tänulikud, et see ettepanek leidis Järvamaa Haigla poolt toetust,“ sõnas direktor.

Seega ongi kooli koostööpartneriks Järvamaa haigla, kes koostas tervishoiu valikkursusele esialgse ainekava.

Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere ütles, et ainekava koostades püüti lähtuda sellest, mis oleks õpilastele huvitav. „Esmalt on väga oluline kindlasti sissejuhatav osa – kuidas toimub tervishoiuteenuste korraldamine, mis on tervishoiupoliitika, kes osutavad tervishoiuteenust, mis on kellegi ülesanne,“ kirjeldas Raidvere. „Noor inimene võiks teada, mida teeb sotsiaalministeerium, haigekassa, terviseamet ning kuidas toimuvad seaduseloomed.“

Lisaks on kursusel kavas gümnaasiumiõpilastele anda ülevaade sellest, millistes koolides tervishoiutöötajaid koolitatakse ja milline on vastav õpe.

Tervishoiukursusel on kavas noortele jagada teadmisi ka tervisedendusest, rahvatervisest, ergonoomikast, nakkushaigustust, erakorralisest meditsiinist, aga ka näiteks sellest, mis toimub kriisikolletes. Kursuse eesmärk on Raidvere sõnul kujundada noortes arukaid ja tõenduspõhiseid hoiakuid.

Teooria osa moodustab kursusest 55 tundi. Ülejäänud 15 tundi on praktiline ja iseseisev töö Järvamaa haiglas. Raidvere kirjeldas, et noored õpivad haiglas simulatsiooniõppe formaadis mannekeenide peal taaselustamist, haavaravi erinevaid liike, sidumist ja kindlasti ka voodikeskse patsiendi hooldamist.

Õpetajateks on erinevate osakondade õendusjuhid ning Järvamaa haiglas töötavad arstid ja teised spetsialistid.  

 „Selle kursuse lõppedes peaks noor inimene olema endas selgusele jõudnud, kas tal tekkis huvi meditsiini vastu, kas ta tahaks seda edasi õppida või siis sai ta lihtsalt palju praktilisi teadmisi, tänu millele elus toime tulla,“ ütles Raidvere.

Türi ühisgümnaasiumi direktor Ellu Rusi märkis, et sügisel algavale tervishoiu valikkursusele on hetkel kehtestatud piirarvuks 15 õpilast. „Grupp on täis ning joonealuseid ootajaid on ka,“ sõnas Ellu Rusi. „Ma arvan, et see ongi parim tagasiside noortelt.“