Valisin enda raamatuks Akadeemia 2008. aasta kaheksanda väljaande. Hetki mälestuste riigis osutus mu valitud teemaks, milles Jüri Uluots räägib enda mälestustest ja memuaaridest kooliajast, kas siis lapsena, gümnasistina, üliõpilasena või professorina.
Sissekanne algab küsimustega Jüri lapsepõlve kohta. Kunagine peaminister selgitab, et ta on Läänemaa mees ning tema esivanemad on juba ühes ja samas paigas elanud ligi 300 aastat. Koht, kus Jüri esivanemad elasid, on Rumma külas, jõeharude vahel. Praegu on seal kohas raudtee- ja maantee- sillad. Need on üsna lähedal mehe esiisade talule, mille lähedale jääb ka Uluste küla, kus Jüri suguvõsa ka Uluotsa nime sai. Auväärt mehe haridustee sai alguse Karuse kihelkonnakoolist, kus mindi edasi Pärnu linnakooli, kust omakorda edasi Pärnu Gümnaasiumi. Gümnaasiumisse astumisega, nagu tol ajal ikka kombeks, olid probleemid. Nimelt oli väga tavaline gümnaasiumites õpilaste kohtade vähesus. Õnneks jäi samal aastal, mil Jüri kooli katseid tegi, kaks õpilast istuma, millega avanes ka Jüril võimalus enda haridustee jätkamiseks. Tunded, mis meest valdasid, olid meeletud ja mees tundis ülimat rõõmu. Nimetas seda päeva enda elu üheks õnnelikumaks. Aeg möödus ja sai ka gümnaasium läbi. Tuli langetada otsus, kas minna edasi Tartu või Peterburi Ülikooli. Otsus langes Peterburi kasuks, kuna Peterburg oli tuntud poliitilise elu tsentrumi, paremate õppejõudude ja paremate materiaalsete tingimuste poolest. Jüri jõudis sinna üliõpilaste rahutuste ajal, mis puhkesid Leo Tolstoi surmapäevaga. Üliõpilased ajasid professoreid maha kõnetoolilt ning pidasid revolutsioonilisi kõnesid. Nii kestsid asjad 3 nädalat, kuni politsei sellele lõpu pani. Üliõpilaspõlvest mäletab veel Jüri, et ta riigieksamite tegemine venis mitu aastat, puhkenud maailmasõja tõttu. Tol ajal veel ülikooli õpilast taheti ka sõjaväkke võtta enne riigieksamite tegemist ja kooli lõpetamist. Sõjaväkke minekust mees õnneks pääses tänu tema kehvale nägemisele ning ülikooli lõpp polnud enam kaugel. Sai ka ülikool lõpetatud, mille järel jäeti mees professori ametisse ettevalmistamiseks tsiviil- ja Rooma õiguse alal. Tegelenud kaks aastat eelmainitud tööga, tekkis Venemaal raske nälg, mille tõttu sõitis professor ka Peterburist Tallinna. Pikk reis jõudis Eestisse 23. veebruaril, ehk iseseisvuspäeva eelõhtul. Tagasi oligi tulevane Eesti peaminister oma armsal isamaal - Eestis.
Kalmer Kaarjas 11LR
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar